Kiiresti kasvades võib säilida ka tervis ({{commentsTotal}})

Uuringus osalenud lennuvõimeliseks sirgunud 13-päevane must-kärbsenäpi poeg.
Uuringus osalenud lennuvõimeliseks sirgunud 13-päevane must-kärbsenäpi poeg. Autor/allikas: Jaanis Lodjak

Lennuvõimelisteks kasvamine on lindude jaoks keerukas füsioloogiline protsess. Lihtsalt seletatava seaduspära kohaselt tagab paremad ellujäämisvõimalused ja suurema sigimisedu kiirem optimaalse kasvu saavutamine. Kui kirjeldatud seaduspära alati kehtiks, peaks kõikide organismide seas olema valdav võimalikult kiire kasvamisstrateegia. Ometi leidub looduses erinevaid kasvamise strateegiaid ja seda isegi ühe liigi isendite seas. Kuidas on see võimalik?

Iga linnupoja organism on kasvamiseks vajalike ressursside suunamise osas valikute ees – kas investeerida energiat kehamõõtmete kasvatamisse ja saavutada sellega pesakonna kaaslaste ees konkurentsieelis või panustada hoopis enda tervisliku seisundi parendamisse? Mõlemat korraga valida ei saa, kuna vanalindude poolt pessa toodava toidu hulk on piiratud.

Kuigi siiani pole täpselt teada, kuidas linnupoegadel selline valikute tegemine toimub, on kindel, et seda ei tehta teadlikult – organismide arenemist kontrollivad erinevad hormoonid, mille omavaheline süntees sõltub saadaolevatest ressurssidest. Kas ja kuidas on hormoonid linnupoegade sirgudes erinevate valikute vahendajaks, uurisid Tartu ülikooli ornitoloogid Jaanis Lodjak ja Marko Mägi.

Sel korral olid katsealusteks Edela-Eesti must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) pesades sirguvad pojad, kellele manustati alates neljandast elupäevast insuliinilaadset kasvufaktorit IGF-1 ning kelle arengut ja võimet oma tervisliku seisundisse panustada võrreldi tavatingimustes kasvanud poegadega. Tervisliku seisundi hindamiseks mõõdeti poegade verest ensüümi nimega glutatiooni peroksüdaas, mis iseloomustab võimet tulla toime arengu käigus tekkivate kahjulike vabade radikaalidega. Kuna kasvufaktor IGF-1 on linnupoegadel ka tavapäraselt olemas, oli selle taset kunstlikult tõstes võimalik uurida, kas hormooni hulk organismis mõjutab kasvu ja tervisesse panustamise lõivsuhet (ingl trade-off).

Uuringu käigus jälgiti must-kärbsenäpi poegade kasvamist alates nende koorumisest, mil pojad kaaluvad napilt üle ühe grammi. Kahe nädala jooksul suureneb nende kaal umbes 1 grammi võrra päevas. Autor: Marko Mägi

Kasvuhormooni taseme ning poja tervisliku seisundi vahel ilmneski seos, mis sõltus muuhulgas ka poja vanusest. Must-kärbsenäpi poegade lennuvõimestumine võtab aega keskmiselt 13 päeva ning selleks hetkeks oli hormooni saanud poegade võime vabade radikaalidega toime tulla oluliselt parem; 7 päeva vanuses, mil ensüümi aktiivsus oli kõigil poegadel oluliselt madalam, sellist erinevust aga ei ilmnenud. See viitab, et teatud eas, just enne lennuvõimestumist, soodustab suurem hormooni hulk kasvava poja tervisliku seisundi tugevnemist.

Positiivne seos kasvuhormooni ja parema tervisliku seisundi vahel võib olla põhjuslik, kuid siiani on selle lõivsuhte tõestamine osutunud keerukaks. Selle uuringuga aga näidati, et kiiresti optimaalse kasvu saavutamisel võib säilida ka tervis. Kirjeldatud tulemus on seda tähelepanuväärsem, et senised uuringud on sellise lõivsuhte olemasolu kinnitanud pigem täiskasvanud loomadel.

Allikas: Lodjak J, Mägi M (2017). Crosstalk between growth and somatic maintenance in young animals. Journal of Avian Biology.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: