Statistika kõneleb: kes läheb rahulolevana aega teenima? ({{commentsTotal}})

ERR.ee jäädvustas kutsealuste ajateenistusse mineku Tallinnas Maneeži tänaval.
ERR.ee jäädvustas kutsealuste ajateenistusse mineku Tallinnas Maneeži tänaval. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitseressursside ameti kodulehekülje järgi on 2017. aasta 27. nädalaks ajateenistusse kokku kutsutud 1807 noort inimest. 2016. aasta ajateenijate pealt on teada, et neist umbes pooled (48 protsenti) asuvad aega teenima hästi meelestatuna ning on valmis oma kohust täitma, ülejäänud pooled on ajateenistuse suhtes negatiivsemalt meelestatud.

Kes on see "keskmine" ajateenija, kes suhtub positiivselt ajateenistusse? Tähelepanu tasuv pöörata mitmetele erinevatele punktidele. Esiteks on kõige tähtsamaks punktiks eelneva informeerituse tase ajateenistusest. Mida rohkem on noor ennast kurssi viinud kaitseväe eluga, seda positiivsemalt suhtub ta ka ajateenistusse, sest ta teab täpsemini, mis teda väeosas ja teenistuse jooksul ees ootab. Seejuures on peamisteks infoallikateks sõbrad, kaitseressursside ameti kodulehekülg, perekond, meedia ja arstlik komisjon.

Teiseks oluliseks aspektiks on ajateenija vanus. Mida nooremalt asutakse aega teenima, seda positiivsemalt ollakse ajateenistuse suhtes ka meelestatud. Mida noorem on ajateenija, seda suurem on tõenäosus, et ta elab veel vanematekodus, tal pole lapsi ega muid kohustusi, mis muudavad ajateenistusse astumist raskemaks.

Järgnevaks, kolmandaks, punktiks on ajateenija hinnang enda tervisele. Mida paremaks hindab ajateenija oma tervist, seda suurem on ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Hinnang enda tervisele on omakorda seotud hinnanguga oma füüsilisele vormile ehk kehalisele võimekusele. Mida paremaks hindab ajateenija oma füüsilist vormi, seda suurem on tõenäosus, et ta annab ka oma tervisele kõrge hinnangu ja mida paremaks hinnatakse oma tervist, seda positiivsemalt meelestatuna tullakse ka aega teenima.

Lisaks teistele aspektidele on oluline huvi poliitika vastu. Mida rohkem on ajateenija ennast kurssi viinud erinevate poliitiliste sündmustega ja mida rohkem huvitub ta poliitikast, seda positiivsemalt meelestatuna ta aega teenima tuleb.

Viimase, aga mitte vähemolulise punktina saab välja tuua üleüldise eluga rahulolu. Kui ajateenija hindab, et ta on oma eluga üleüldiselt rahul, on suurem ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Sellest saab järeldada, et eluga rahulolevad inimesed suhtuvad positiivsemalt erinevatesse eluetappidesse, antud juhul ajateenistusse.

Analüüs põhineb ajateenijate kompleksuuringu I etapi andmetel ehk analüüsiti 2016. aasta juulis ajateenistust alustanute vastuseid. Seejuures alustasid 2016. aastal ajateenistust kokku 1785 inimest, kellest 1605 osales nimetatud kompleksuuringu I etapi küsitlusvoorus.

Artikli tarvis tegid andmeanalüüsi Tartu ülikooli tudengid Anet Müürsoo ja Eteri Demus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.