Statistika kõneleb: kes läheb rahulolevana aega teenima? ({{commentsTotal}})

ERR.ee jäädvustas kutsealuste ajateenistusse mineku Tallinnas Maneeži tänaval.
ERR.ee jäädvustas kutsealuste ajateenistusse mineku Tallinnas Maneeži tänaval. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitseressursside ameti kodulehekülje järgi on 2017. aasta 27. nädalaks ajateenistusse kokku kutsutud 1807 noort inimest. 2016. aasta ajateenijate pealt on teada, et neist umbes pooled (48 protsenti) asuvad aega teenima hästi meelestatuna ning on valmis oma kohust täitma, ülejäänud pooled on ajateenistuse suhtes negatiivsemalt meelestatud.

Kes on see "keskmine" ajateenija, kes suhtub positiivselt ajateenistusse? Tähelepanu tasuv pöörata mitmetele erinevatele punktidele. Esiteks on kõige tähtsamaks punktiks eelneva informeerituse tase ajateenistusest. Mida rohkem on noor ennast kurssi viinud kaitseväe eluga, seda positiivsemalt suhtub ta ka ajateenistusse, sest ta teab täpsemini, mis teda väeosas ja teenistuse jooksul ees ootab. Seejuures on peamisteks infoallikateks sõbrad, kaitseressursside ameti kodulehekülg, perekond, meedia ja arstlik komisjon.

Teiseks oluliseks aspektiks on ajateenija vanus. Mida nooremalt asutakse aega teenima, seda positiivsemalt ollakse ajateenistuse suhtes ka meelestatud. Mida noorem on ajateenija, seda suurem on tõenäosus, et ta elab veel vanematekodus, tal pole lapsi ega muid kohustusi, mis muudavad ajateenistusse astumist raskemaks.

Järgnevaks, kolmandaks, punktiks on ajateenija hinnang enda tervisele. Mida paremaks hindab ajateenija oma tervist, seda suurem on ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Hinnang enda tervisele on omakorda seotud hinnanguga oma füüsilisele vormile ehk kehalisele võimekusele. Mida paremaks hindab ajateenija oma füüsilist vormi, seda suurem on tõenäosus, et ta annab ka oma tervisele kõrge hinnangu ja mida paremaks hinnatakse oma tervist, seda positiivsemalt meelestatuna tullakse ka aega teenima.

Lisaks teistele aspektidele on oluline huvi poliitika vastu. Mida rohkem on ajateenija ennast kurssi viinud erinevate poliitiliste sündmustega ja mida rohkem huvitub ta poliitikast, seda positiivsemalt meelestatuna ta aega teenima tuleb.

Viimase, aga mitte vähemolulise punktina saab välja tuua üleüldise eluga rahulolu. Kui ajateenija hindab, et ta on oma eluga üleüldiselt rahul, on suurem ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Sellest saab järeldada, et eluga rahulolevad inimesed suhtuvad positiivsemalt erinevatesse eluetappidesse, antud juhul ajateenistusse.

Analüüs põhineb ajateenijate kompleksuuringu I etapi andmetel ehk analüüsiti 2016. aasta juulis ajateenistust alustanute vastuseid. Seejuures alustasid 2016. aastal ajateenistust kokku 1785 inimest, kellest 1605 osales nimetatud kompleksuuringu I etapi küsitlusvoorus.

Artikli tarvis tegid andmeanalüüsi Tartu ülikooli tudengid Anet Müürsoo ja Eteri Demus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: