Ühe minuti loeng: milleks meile mälestused? ({{commentsTotal}})

Meie peamised ajalooteadmised pärinevad ajalooraamatutest, filmidest ja muuseumidest, mis kõik tunduvad palju usaldusväärsemad kui näiteks vanaema mälestused. Kes ikka viitsib neid päevast päeva kuulata? Neist mööda vaatamine oleks aga lühinägelik, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo magistrant Elmar Gams

Vanaema, nagu iga inimene, on narratiivne olend. See tähendab, et me suudame mõista maailma ja meiega toimuvat vaid loo kaudu, kui paneme ritta sündmused ja faktid, otsides neile tähenduslikke põhjusi ja tagajärgi. Igaühel meist on oma isiklik lugu, mis leiab aset suurema ajaloo kontekstis ehk samal ajal koos suurte lahingute, majandusõitsengute ja -languste, riikide tekke ja hääbumisega. Just meie isiklikes lugudes peitub ajaloo inimlik mõõde: tunded ja mõtted, lootus ja armastus, rõõmud ja valud.

Ajalookäsitlus, mis põhineb eranditult kirjalike tõendite (nt ametlikud dokumendid) uurimisel, võib viia olukorrani, kus ajalugu piirdubki vaid elutute numbrite ja aastaarvudega. Kahjuks hakkab paljudel selline ettekujutus ajalooteadusest tekkima juba koolis, kui ajalootundides pööratakse rohkem tähelepanu poliitilistele keerdkäikudele kui sellele, mis on olnud nende tagajärjed üksikisiku tasandil.

Isiklikud mälestused rikastavad suurema ajaloo konteksti oma keerukuse ja vasturääkivustega. Kogu selle vahetu kogemuse teadmine on kindlasti hoiatus meile kõigile, kui juhtume kergekäeliselt otsuseid langetama.

Suuline ajalugu on ajaloo valdkond, mis tegelebki inimeste isiklike lugude kogumise ja analüüsimisega. Mälestused aitavad täiendada meie arusaama minevikust, kuidamal ajal on väga oluline meeles pidada, et isiklik lugu pole autonoomne ja muutmatu. Inimesele on omane asju unustada, korrastada neid vastavalt muutuvatele tõekspidamistele, omistada endale teistega aset leidnud sündmusi. Need muutused võivad juhtuda ka endale aru andmata. Seega peamised suulise ajaloo uurimisküsimused võivad kõlada nii: "Mida, miks ja kuidas me asju mäletame?"

Mitmed Tallinna ülikooli ajaloo-, kasvatusteaduste ning Balti filmi- ja meediakooli tudengid ja õppejõud löövad kaasa projektis Kogu Me Lugu, mille algatas sihtasutus Unitas 2013. aastal. Sellel on kaks peamist eesmärki.

Üks neist on teha videointervjuusid inimestega ja nende järeltulijatega, kes on kannatanud nõukogude ja saksa okupatsioonide all, nende režiimide eest Eestist põgenenud või nende tegevuse tulemusena Eestisse sattunud. Teine eesmärk on nende videote põhjal luua ajaloo- ja inimõigustealased õppematerjalid, millega iga kooliõpetaja ja noorsootöötaja saaks avardada noorte maailmavaadet, panna neid mõtlema oma tegude võimalike tagajärgedele ja näidata iga inimelu väärtust.

Nelja aasta jooksul on tehtud üle 140 intervjuu Eestis, USAs ja Soomes. Kui inimesed meenutavad küüditamisi, nälga, lähedaste kaotamist, igapäevaseid vapustusi, siis on väga oluline näha emotsioone, mis need mälestused toovad endaga kaasa. Kõnes ja žestidega on inimene võimeline kirjeldama ammu kadunud lõhnu, kustunud värve ja kaua vaikinud tundeid – kõike seda ja sellisel viisil, mida ükski tekst ei suuda teha. See kõik loob intiimse silla meie ja mineviku vahel.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.