Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Jaak Vilo teadlase kommentaar saatest „Labor“:

Viimasel ajal on väga palju juttu tehisintellekti ja masinõppe revolutsioonist – kasutame suuri Facebooki ja Google'i teenuseid nagu pildi- ja näotuvastusi. Samadel tehnoloogiatel on väga suur mõju ka teaduses.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudis on näiteks teadlased kasutanud neid süvaõppe meetodeid rakkude piltide analüüsiks. See võimaldab lugeda kokku rakke ja kudesid mikroskoobipiltide pealt.

Selle vastu tunneb huvi ka praegu suur mikroskoobivalmistaja ning ettevalmistamisel on teaduslik koostöö.

Siinse kommentaari mõte on selgitada, kuidas selline innovatsioon tekib.

Aastate jooksul on arendatud fundamentaalteaduses arusaama, millised on närvivõrgud, kuidas neid treenida. Ühel hetkel tuleb aga suur arenguhüpe, kus saavutatakse kvalitatiivne muudatus. Sellistes närvivõrkude õpetamises on väga tähtis närvivõrgu treenimine, kus on väga palju arvutusi. Mida rohkem on andmeid, seda parem.

Üks kvalitatiivne hüpe oli see, kui võeti kasutusele graafikaprotsessorid. Kui meie tavalises arvutis mängiti arvutimängu, siis graafikaprotsessori ülesanne oli kuvada see arvutiekraanile 2D pildina.

Selles protsessis tehti väga palju ühetüübilisi arvutusi, väga palju, väga kiiresti.

Needsamad protsessorid võimaldavad masinõpet kiiremini teha. Tänu sellele kogemusele on väljatöötamisel ja juba ka töötatud esimesed nn masinõppeprotsessorid, mis võimaldavad sedasama tehnoloogiat kasutada sedasama tehnoloogiat närvivõrkude treenimiseks.

Kõik see võib tunduda teaduse sisemise asjana, aga suured tehnoloogiahiiud kasutavad tehnoloogiaid inimestele paremate teenuste osutamiseks. On näiteid, kus seesama pildianalüüs ehk pildituvastus aitab näiteks prügi sorteerida.

Juba on olemas esimesed ettevõtted, kus pildituvastuse ja -analüüsi abil tuvastatakse lindi peal prügi, mis seejärel sorteeritakse.
Selline IT võimaldab mehhaniseerida tüütuid töid. See on täiesti reaalne ja igapäevane.

Viis aastat tagasi ütlesid IT-firmad, et nemad tahavad programmeerijaid, aga praegu ütleb peaaegu iga IT-ettevõte, et meie teeme tehisintellekti. Needsamad õppekavad, mis viis aastat tagasi käivitati, annavad praegu seda tööjõudu nendesse ettevõtetesse, kes tehisintellekti edasi arendavad.

Ülikoolides viivad seda ala edasi õppejõud-teadlased, kõige suuremas osas aga doktorandid. Just doktorantide töö uute tehnoloogiate edasiarendamisel, juurutamisel ja igapäevasel kasutuselevõtul on see, mida me ei oska hinnata ka siin Eestis.

Doktorantuur on tegelikult see hetk, kus uusi tehnoloogiaid välja arendatakse ja kasutusele võetakse.

Nüüd on veidike riigi enda nutikuse asi kui palju on doktorante, kui nutikaid me suudame palgata ja millistesse ettevõtetesse, millistesse sektoritesse nad pärast tööle lähevad.

Kas neid üldse piisab vastavatesse ettevõtetesse tehnoloogiaid arendama?

Toimetaja: Marju Himma



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.