Ornitoloog: rändlindude kevadkülma eest pagemine on tavaline ({{commentsTotal}})

Rändlinnud
Rändlinnud Autor/allikas: Kalmer Vanatoa/minupilt.err.ee

Nii Soomes kui ka Eestis on külmalaine saabumisega täheldatud, et rändlinnud, kes kord tagasi põhja jõudnud, on taas end lõuna poole teele seadnud. Taolist pendeldamist juhtub tegelikult igal aastal ja muretsemiseks oleks põhjust alles siis kui ka mais lund rookima peaksime.

Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul mõjutavad külmad ilmad ennekõike putuktoidulisi linde, kes ootavad tagasitulekuga, sest neil ei ole külma ja lume tõttu siin veel piisavat süüa. Näiteks on Eestis kohatud tänavu vaid mõnd üksikut pääsukest ja kärbsenäppi.

"Ka lehelinde, kelle laulu peaks juba kõik kohad täis olema, on vaid mõned üksikud," sõnas Valker. Veelinnud tema sõnul seevastu nii ilmatundlikud ei ole, sest meri ja veekogud on valdavalt jäävabad ning paar külmakraadi nende elupaika ei muuda.

"Ka lehelinde, kelle laulu peaks juba kõik kohad täis olema, on vaid mõned üksikud."

- ornitoloog Tarvo Valker

Näidaku kalender, mis tahes, looduses on praegune aeg siiski varakevad, mistõttu ei ole külmalaine lindudele niivõrd šokeeriv. Edasi-tagasi rändamist tuleb ette igal aastal: kui linnud mõistavad, et suvituspaigas ei ole veel piisavalt hea, võetakse suund tagasi lõuna poole.

Kui soomlased on suuremat lindude ärarännet märganud, kas võib oletada, et need linnud jõuavad Eestisse? Valkeri hinnangul võivad mõned küll ka Eestisse tulla, kuid kindlasti otsitakse soojemat paika Lätist või Leedust.

Kui külmalaineid mais enam ei jätku, ei juhtu midagi ka lindude pesakurnadega, usub Valker. Pääsukesed jõuavad kindlasti pesakonna poegi saada, sest paljudel juhtudel kasvatavad pääsukesed suve jooksul üles lausa kaks pesakonda järglasi. Juhul kui ka mai on jahe ning juunis samuti külmalaine järele ei anna, alles siis võib hakata muretsema lindude hakkamasaamise pärast.

Kuidas aidata linde oma koduaias?

Kuigi massilist ja harukordset lindude rännet viimasel ajal täheldada ei ole, on ornitoloogid märganud üht teist äkilise külmalainega seotud nähtust. Ida-Virumaal, kus nädalavahetusel sadas maha paksem lumekate, kogunesid rändlinnud teepervedele, sest sealt sulab lumi kiiresti. Ja seda juhtub sarnastes tingimustes sageli.

"Siis peaksid autojuhid tähelepanelikumad olema, et linnud hukka ei saaks," märkis Valker.

Ornitoloog annab nõu ka selles osas, kuidas rändlindude elu äkilise külmalaine korral mugavamaks teha: "Aeda võiks lükata sisse ühe lumevaba riba, kust paistaks muru."



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: