Marju Lauristin: eestikeelse teaduseta muutub eesti keel köögikeeleks ({{commentsTotal}})

Loomerahva aprillipleenumil kõneles professor Marju Lauristin eesti keeles teaduse tegemisest. Tema sõnum on, et praegune publitseerimisnõue teaduses soosib eesti keele muutumist köögikeeleks

Suur osa sellest, mida Eesti ülikoolides uuritakse, peab olema ka rahvusvaheliselt vastuvõetav. Kuid just nende mõõdupuude järgi toimetades on hakatud halvustama seda, kui eesti teadlane võtab avaldada oma teadustöö tulemused eesti keeles, märkis Lauristin.

Praegune aeg sarnaneb Lauristini hinnangul teatud määral nõukogude ajaga. 40 kirja tegemisel valutati südant selle pärast, et ülikoolides tehtavad väitekirjad kirjutati vene keeles.

Praegu on teadlased ülikoolides valiku ees, kas publitseerida inglise keeles, nagu eeldavad rahvusvahelised standardid, või avaldada eesti keeles, mida jällegi peetakse teisejärguliseks.

„Kui me tahame, et eesti keelt hinnataks, kui me tahame, et need inimesed, kes tulevad siia väljast poolt, et nad õpiksid ära eesti keele, ja oleme väga-väga pahased, kui nad seda ei tee, siis küsivad nemad vastu: „Miks meie peaksime õpima eesti keelt, kui eestlased ise loobuvad eesti keelest, kui eestlased ise ei hinda oma keelt enam piisavalt“.“

See, kui palju teadust tehakse eesti keeles, on Lauristini sõnul märk sellest, kui palju me oma keelt hindame.

Väliseestlased olid omal ajal väga õnnetud ja kartsid, et eesti keel muutub köögikeeleks.

„Aga köögi keeleks muutub ta just selle tõttu, kui selles keeles ei saa arutada keerukamaid asju ja ei saa ka arutada ja avaldada teadustöid. Ärme siis ometigi ise tee sedasama, et me teeme eesti keele köögikeeleks.“

Toimetaja: Marju Himma



Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.Sotsiaalmeedia keskkonna tarnija peab hiljemalt 24 tundi pärast vastava märgukirja saamist vastava sisuga materjali eetrist eemaldama.
Infoteadlane: närvidele käiva sõbra vaigistamisega teed iseendale karuteene

Valeuudiste, pettuste ja muu madala kvaliteediga info üha laienevat levikut saab selgitada inimeste piiratud tähelepanu ja informatsiooni üleküllusega. Valeinfo leviku piiramiseks ei piisa vaid inimeste eluterve kriitikameele arendamisest, tarvis läheb ka sotsiaalmeedia ettevõtete senisest jõulisemat sekkumist, selgub värskest teadustööst.

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.