Füüsika uurimise praktilised tulemused: puutetundlik ekraan ja WWW ({{commentsTotal}})

Kuigi pole selge kas ja kuidas maailm lõpu saab, siis meie universumi uurimise käigus töötatakse välja tehnoloogiaid, millest on kasu ühiskonnale laiemalt – sõna otseses mõttes käega katsutavaim tulemus on meie nutitelefonide puutetundlikud ekraanid.

Euroopa tuumauuringute keskus ehk CERN on see koht, kus masinate mugavamaks juhtimiseks töötati välja ja patenteeriti puutetundlike ekraanide tehnoloogia. Üks nutitelefonitootja võttis kasutusele kaks CERNi patenti, millest üks on nüüd jõudnud edasiarendusena pea kõigi nutitelefonide puutetundlikeks ekraanideks.

Tegelikult aga tegeletakse CERNis füüsika fundamentaaluuringutega. Teiste hulgas annavad sinna oma panuse nii Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kui KBFI teadlased.

Ning samahästi võiks nende uuringute käigus välja töötatud tehnoloogiatest kasu lõigata nii Eesti teadus kui ettevõtlus.

TTÜ emeriitprofessor Mart Min on kord saanud lepingu CERNiga – neil oli oma kommunikatsioonisüsteemide testimiseks tarvis andureid, vaid kümmekonda andurit, mille Mart Mini labor välja töötas. Leping tõi sisse 100 000 eurot ning CERN oli tulemusega väga rahul.

Võiks küsida, miks tellis CERN selle töö Eesti teadlastelt, kes ei kuulu CERNi liikmesriikide hulka, ega tellinud seda mõnelt oma liimesriigilt, näiteks Saksamaalt? KBFI asedirektor Mario Kadastik selgitab, et suured tööstusettevõtted ei seadista oma toomisliine ümber selleks, et toota väikeses mahus tehnoloogiat, mida kümme andurit on.

Eesti ettevõtete võimalus

Eesti ettevõtluses domineerivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d). Nende hulgas on ettevõtteid, mis spetsialiseeruvad elektroonikatööstusele, ning mis sealjuures suudavad teha koostööd ülikoolide ja teadusasutustega.

Selleks, et Eesti teadlased ja ettevõtted saaksid CERNis patenteeritud tehnoloogiaid kasutada, on vaja CERNi liikmelisust. See aga nõuab aastas ligi miljonit eurot. Uurisime hispaanlastelt, mis kasu võiks Eesti saada CERNi liikmeks olemisest.

"Kui teil on tööstus, mis on huvitatud tehnoloogiatest, millega CERN töötab, siis põhimõtteliselt on see väga-väga viljakas. Puuduseks on see, et CERN ei ole odav asutus," ütles Hispaania energiatehnoloogia uurimisinstituudi professor Jose Manuel Perez Morales

Meie väikese ja keskmise suurusega elektroonikaettevõtted suudaksid rakendada täpselt selliseid tehnoloogiaid, mida CERN-il pakkuda on, kinnitab Mario Kadastik.

CERNiga liitumine võtab tavaliselt mitu aastat. Praegu on nii teadlased kui ministeeriumid asunud analüüsima, kas Eestil tasuks CERNi liikmelisusesse investeerida. Aga mida see meile annab?

"Saab rikkamaks," ütleb Mart Min ja jätkab, et laiemalt võttes saame ligi suurele teadusele. "Mis asi on CERN. Minu arvates see on üks teadusvabrik, kus toodetakse teadustulemusi. Näeme, et see vabrik on suur. Kümnetes kilomeetrites on ta mõõdud. Kogu see maa-alune ja maapealne värk."

CERNis saavad kokku alusteadus – fundamentaalne tuuma- ja osakestefüüsika. Seal saab kokku eksperimentaalfüüsika ja eesrindlik inseneeria.

"Teadus vajab inseneeriat seal ja see on just nüüd meie tehnikaülikooli võib-olla meie pool on kõige tähtsamaks. Aga ülikooli tegutsemisvõime on ikkagi piiratud. Siin on meil vaja just ettevõtlust."

Min leiab, et Eesti ettevõtluse kaasamine koos ülikooliga on just see, kus kõik toimubki.

"Kui Tartu ja KBFI tegelevad rohkem alusteadustega ja eksperimentidega, siis meie osa on nende eksperimendivahendite loomine, uuendamine ja tippu vedamine. Ülikool on tore asi küll ja ta üht-teist oskab ja teab, aga ülikooli tegutsemisvõime on ikkagi piiratud. Siin on meil vaja just ettevõtlust. Eesti ettevõtluse kaasamine koos ülikooliga on ju ülikooli teadmistega on seal just see koht, kus kõik see toimubki."

Seega jääb üle huviga oodata majandusministeeriumi analüüsi CERNi liikmelisuse osas. See peaks selguma 22. märtsil, mil sellest antakse ülevaade Teadus- ja arendusnõukogu koosolekul.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.