ESTCube-i meeskond sõlmis esimese lepingu kosmosekaamerate ehitamiseks ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli, Tartu Observatooriumi ja teiste teadusasutustega koostöös Maa orbiidile saadetud Eesti esimene satelliit ESTCube-1 tegi asjatundjate sõnul nii hea kvaliteediga pilte, et kosmosetööstuselt hakkavad Tartu teadlastele laekuma esimesed tellimustööd. 2017. aasta jaanuaris monteeritakse esimene tellimusena tehtud kosmosekaamera Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidile.

Tartu ülikooli õppeprorektor ja ESTCube projekti algataja, Mart Noorma, näeb siin kauaoodatud akent kosmosetehnoloogia arenguks: “Me näeme siin võimalust ettevõtluseks. Euroopa Kosmoseagentuuril oli vaja uuele satelliidile kvaliteetset fotokaamera süsteemi ning võimalike tootjate valikusse jäi terve Euroopa peale vaid kaks töörühma, nende seas ka meie.”

Andris Slavinskis, Tartu Observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja, lisab et järgmine samm ongi ettevõtte loomine ning esimesteks arengusteks on ESTCube’i sarnastele kuupsatelliitidele sobilikud kaamerad.

Satelliidi fotokaamera. (Foto: ESTCube)

Reedel, 9. detsembril Tartus toimunud sTARTUp Day konverentsil kuulutas Euroopa Kosmoseagentuuri esindaja välja järgmise ettevõtluse arenduskeskuse (Business Incubation Centre – BIC) loomise justnimelt Tartusse. See annab võimaluse kosmosekaamerate ja teiste sarnaste tehnoloogiate väljatöötamisel saada tuge ja kontakte siinsamas Eestis.

“Iga kuupsatelliit soovib enda pardale kaamerat, sest see on tõenduseks kosmoses käimise kohta. Me oleme hetkel sõlmimas esimest lepingut kaamera ehitamiseks, ilma et oleks sellele reklaamigi teinud,” on Slavinskis enesekindel.

Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidi orbiidile viimise aega pole praeguseks hetkeks veel kinnitatud. Ühe satelliidile sobiliku väikekaamera maksumus jääb suurusjärku 10 000 eurot. Hetkel käib töö ka uuendatud satelliidi ESTCube-2 orbiidile lennutamiseks aastal 2018 ning ESTCube-3 saatmiseks Kuu orbiidile tulevikus.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.