Mäluvigade uuring: lill hämaras toanurgas ei jää meelde ({{commentsTotal}})

Lillepott.
Lillepott. Autor/allikas: In View Of/Creative Commons

Mäluvigadega puutume kõik väga tihti kokku, ilma et me ise seda teadvustaks. Igapäevaelus on oma valemälestustest teadlik olemine oluline selleks, et teada, millisel määral on mõistlik oma mälu usaldada. Eriliselt oluline on see näiteks kohtus, kus tunnistajate mälestused võivad otsuse tegemise juures olla määravaks teguriks, samas võivad need mälestused olla äärmiselt ebatäpsed.

Treffneristid Richard Annilo ja Sixten Alex Luige lähtusid oma uurimistöös isiklikust huvist psühholoogia vastu ja juhendate Jaan Aru ning Hele Kiiseli ettepanekust. Nad mõõtsid inimese aju võimet märgata virtuaalreaalsuses muutusi kahes sarnases keskkonnas ning aju kalduvust valemälestusi tekitada.

Õpilased uurisid muutuste tavapärasuse ning suuruse mõju muutuste märkamisele, samuti ka valemälestuste esinemissagedust ja omadusi. Nad üritasid välja selgitada, kui tihti tekib inimestel valemälestusi ning kas need on tavapärased või tavatud.

Uurimistöös asutati virtuaalreaalsusseadet Oculus Rift ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi tudengite välja töötatud, mälu testimiseks mõeldud programmi VREX. Katsealused liikusid virtuaalkeskkonnas iseseisvalt ringi, jättes meelde nii palju objekte kui võimalik.

Tehistegelikkuse seade, millega uuring tehti. 

Seejärel kontrolliti katsealust sarnases keskkonnas, kus osad objektid olid muutunud. Katsealune isik kirjeldas erinevusi keskkondade vahel. Katsetel osales viisteist 12. klassi õpilast

Lill toanurgas ei pälvi tähelepanu

Selgus, et tavatuid muutusi märgatakse rohkem. Kõige rohkem üllatusi peitsid endas pimedad nurgad elutoas.

Töö tulemused olid valdavalt ootuspärased. Tavatuid muutusi märgati oluliselt rohkem kui tavapäraseid, kõik katseosalised märkasid igat tavatut muutust. Tavapärastest muutustest ei olnud ühtki, mida oleksid kõik katseosalised märganud.

Oluliselt vähem märgati väikeseid muutusi nagu pudeli või raamatuploki kadumist. Kuna raamatuid oli mitu tükki lähestikku ning ainult üks neist kadus, üldistab aju teadvusväline töötlus oma mälestusi raamatute arvust, jättes mulje, et midagi pole juhtunud.

Ootamatu oli, et mitte keegi ei märganud taime ja lambi vahetumist elutoas. See on ilmselt seetõttu, et muudatust leidis aset toa nurgas, mida kõik katseisikud ei pruukinud jälgida.

Autorid on tehtuga väga rahul. Sixten Alex Luik: „Põhjaliku uurimistöö käigus saime raamatute ja artiklite kaudu teada aju talitlusest ja struktuurist ning mälu toimimisest. Saime praktilisi kogemusi teaduslikust uurimismeetodist ning katsete läbiviimisest. Kogenud juhendaja abiga valmis hea  alus võimalikeks edasisteks teadustöödeks.“

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: