Kalaseire Pärnu lahel: ahven on endiselt tegija, kohavarud teevad muret ({{commentsTotal}})

Kalavarusid jälgivad ihtüoloogide sõnul võib Pärnu lahest võib kõige enam kohata ahvenat ja ümarmudilaid. Teisalt teeb endiselt muret koha väike populatsioon, mistõttu peavad teadlaste hinnangul kalurid selle kalaliigi esindajad tagasi vette laskma.

Igal kevadel ja sügisel tehakse Pärnu lahel seirepüüki, millega uuritakse erinevate kalaliikide käekäiku. Selle teabe põhjal saab anda püügisoovitusi kaluritele kui ka parandada püügireegleid. Seire toimub Pärnu lahel kaheksas punktis, mida ihtüoloog Redik Eschbaumi sõnul kutsuvad teadlased jaamadeks.

“Pärnu lahel on meil jaamad koordinaatide alusel jaotatud nii, et need kataksid ära terve Pärnu lahe. Ühes jaamas peaks olema 12 võrku, millel on erinev silmasuurus alates 16 millimeetrist kuni 60 millimeetrini,” selgitab Eschbaum. See tähendab, et võrkudesse jäävad kõik kalad, kes Pärnu lahes elutsevad.

Seejuures on eriti oluline just väikseima silmamõõduga võrkudest saadavad kalad, sest need näitavad ihtüoloogia teaduri Mehis Rohtla väitel, milline võib olla erinevate kalaliikide tulevik. Just väike kalade kohta kogutud andmete põhjal koostatakse ka järgmise püügihooaja soovitused kaluritele.

Teadlane: lõimunud võõrliiki tasub süüa

Praegu läheb Pärnu lahes hästi ahvenal, kes on teadlaste sõnul piirkonnas aastaringselt nii öelda põhitegija. Samuti on hea käekäik kurikuulsal ümarmudilal: võõrliigil, kes jõudis esmakordselt Eestisse 2002. aastal. Rohtla arvates on ümarmudil väga hästi lülitunud kohalikku toiduahelasse.

“Ümarmudila levik pole otseselt hea, kuna ta sööb eelkõige põhjaselgrootuid, teiste kalade marja ja vastseid pakkudes siinsetele liikidel konkurentsi. Samas jällegi on see võõrliik toit kohalike röövkalade. Saaremaal on teada, et haugid söövad väga meelsasti ümarmudilat,” selgitab Rohtla.

Tema hinnangul võiksid eestlased oma toidulauda rohkem uue kalaliigiga rikastada. “Oma looduslikul levialal on ümbrmudil väga levinud tööstuspüügi objekt. Eestis tasuks seda hakata propageerima ja tarbima,” leiab Rohtla.

Analüüs: ahvenaid on piisavalt, koha vajab kaitset

Püütud kalad tuuakse laborisse. Ihtüloog Heli Špilevi sõnul mõõdetakse ja kaalutakse põhjalikult üle. “Erinevatel liikidel on vanuse määramiseks erinevad metoodikad. Lisaks vaatame, mis kaladel maos on, määrame nende soo ja mis staadiumis see kala oma arengutsüklis parasjagu on,” selgitab Špilev.

Tulemuste põhjal saavad teadlased prognoosida, milliseid saake võivad Pärnu kalurid kahe aasta jooksul oodata. “Väga pikki prognoose me teha ei saa,” nendib Špilev. Ta lisab, et praegu on ahvenavarud Pärnu lahes jätkusuutlikud.

“Aga siin on mõned teised probleemsed liigid. Näiteks lesta on pisut rohkem meie seiretes kui oli viis aastat tagasi,” räägib Špilev. Teisalt tõdeb teadlane, et kohavarud tekitavad endiselt muret. “Sügiseti on seirepüükidel leitud väga vähe koha ja üldiselt on tegemist noorjärku kuuluvate isenditega. Sestap vajab koha endiselt kaitset,” kinnitab Špilev.

Toimetaja: Allan Rajavee



pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: