Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist ({{commentsTotal}})

Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas Autor/allikas: Radovan Václav / Creative Commons

Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Erinevatel märgistusmeetoditel on oma plussid ja miinused, mis tulenevad märgise vastupidavusest, märgatavusest ja hinnast. Näiteks võib märgise kadumine viia valejäreldusteni liigi ellujäämuse hindamisel, mis omakorda võib tingida ebamõistlike kaitsemeetmete rakendamist. Eelkõige on oluline, et märgis oleks linnule ohutu ega mõjutaks linnu tavapärast tegutsemist. Suurte lindude jälgimisel annavad kõige paremaid tulemusi just telemeetrilised meetodid, mis võimaldavad linnu elutegevusest koguda teavet aastaringselt, lindu ennast nägemata.

Eesti kotkauurija Ülo Väli ja tema Läti kolleeg Uģis Bergmanis võrdlesid rõngaste, tiivamärgiste ning GPS-seadmetega varustatud väike-konnakotkaste andmeid, saamaks teada, kuidas mõjutab märgistusmeetod selle Eesti ühe tavalisema kotkaliigi ellujäämushinnangut. Kuna Aafrikas Saharast lõunas talvitavad väike-konnakotkad naasevad igal aastal samasse pessa pesitsema ning toituvad avatud maastikul, on nende puhul tiivamärgiste vaatlemine ja lindude ellujäämise hindamine suhteliselt kerge.

Uuringus kasutati Eestis Otepää ja Tartu ümbruses ning Lätis märgistatud 51 väike-konnakotka taasleidude andmeid. Märgistamiseks oli kasutatud nii plastikust tiivamärgiseid, värvilisi jalarõngaid kui ka linnu seljale paigaldatavaid satelliitsaatjaid. Märgiste vaatlemiseks välioludes kasutati lindude pildistamist, vaatlemist binokli ja vaatetoruga ning pesade juurde paigutatud rajakaamerate videosid. GPS-saatjatega linnud tehti kindlaks seadme signaalide ja vaatlustega.

Erinevate märgistamise meetodite põhjal saadud isendite ellujäämushinnangud erinesid teineteisest oluliselt: tiivamärgistega lindude ellujäämushinnang osutus oluliselt madalamaks kui värvirõngaste ja GPS-saatjatega märgistatud lindudel, mis olid suhteliselt sarnased. Väike-konnakotkaste ellujäämuse tegelikust madalama hinnangu tingivad rõngastest või GPS-saatjatest sagedamini kaduvad tiivamärgised. Värvirõnga kaotasid 1–7 aasta jooksul vaid kolm isendit, üks GPS-saatja kadus kaks aastat peale paigaldamist ja teine lõpetas töö nädal pärast paigaldamist.

Uuringu tulemustest selgub, et tiivamärgiste loendamisel saadud andmestikule tuginev arvutus alahindab väike-konnakotkaste ellujäämust, värvirõngaste ja GPS-saatjatele tuginevad arvutused peegeldavad aga suure tõenäosusega looduslikku ellujäämust, kuna sarnanevad mujal Euroopas teiste pesitsevate kotkaliikide näitajatele. Andmetest nähtub samuti, et GPS-saatjad ei mõju väike-konnakotkaste ellujäämisele negatiivselt.

Läbiviidud uuringu tulemused tõestavad ilmekalt, et erinevate meetodiga saadud lindude ellujäämushinnangud sõltuvad märgistusmeetodist ning seda peaks arvesse võtma ka tulevaste uuringute planeerimisel.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

mazoni kuller avab ise sinu kodu ukse.

Veebikaupmees Amazon asus inimeste koduukse lukke vahetama

Amazoni kullerid saavad külastada möödunud kuust soovijate kodusid ka juhul, kui seal parasjagu kedagi pole. Vähemalt esialgu ettevõtte paigaldatavad nutilukud teisi kaupmehi üle ukseläve ei lase, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: