Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist ({{commentsTotal}})

Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas Autor/allikas: Radovan Václav / Creative Commons

Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Erinevatel märgistusmeetoditel on oma plussid ja miinused, mis tulenevad märgise vastupidavusest, märgatavusest ja hinnast. Näiteks võib märgise kadumine viia valejäreldusteni liigi ellujäämuse hindamisel, mis omakorda võib tingida ebamõistlike kaitsemeetmete rakendamist. Eelkõige on oluline, et märgis oleks linnule ohutu ega mõjutaks linnu tavapärast tegutsemist. Suurte lindude jälgimisel annavad kõige paremaid tulemusi just telemeetrilised meetodid, mis võimaldavad linnu elutegevusest koguda teavet aastaringselt, lindu ennast nägemata.

Eesti kotkauurija Ülo Väli ja tema Läti kolleeg Uģis Bergmanis võrdlesid rõngaste, tiivamärgiste ning GPS-seadmetega varustatud väike-konnakotkaste andmeid, saamaks teada, kuidas mõjutab märgistusmeetod selle Eesti ühe tavalisema kotkaliigi ellujäämushinnangut. Kuna Aafrikas Saharast lõunas talvitavad väike-konnakotkad naasevad igal aastal samasse pessa pesitsema ning toituvad avatud maastikul, on nende puhul tiivamärgiste vaatlemine ja lindude ellujäämise hindamine suhteliselt kerge.

Uuringus kasutati Eestis Otepää ja Tartu ümbruses ning Lätis märgistatud 51 väike-konnakotka taasleidude andmeid. Märgistamiseks oli kasutatud nii plastikust tiivamärgiseid, värvilisi jalarõngaid kui ka linnu seljale paigaldatavaid satelliitsaatjaid. Märgiste vaatlemiseks välioludes kasutati lindude pildistamist, vaatlemist binokli ja vaatetoruga ning pesade juurde paigutatud rajakaamerate videosid. GPS-saatjatega linnud tehti kindlaks seadme signaalide ja vaatlustega.

Erinevate märgistamise meetodite põhjal saadud isendite ellujäämushinnangud erinesid teineteisest oluliselt: tiivamärgistega lindude ellujäämushinnang osutus oluliselt madalamaks kui värvirõngaste ja GPS-saatjatega märgistatud lindudel, mis olid suhteliselt sarnased. Väike-konnakotkaste ellujäämuse tegelikust madalama hinnangu tingivad rõngastest või GPS-saatjatest sagedamini kaduvad tiivamärgised. Värvirõnga kaotasid 1–7 aasta jooksul vaid kolm isendit, üks GPS-saatja kadus kaks aastat peale paigaldamist ja teine lõpetas töö nädal pärast paigaldamist.

Uuringu tulemustest selgub, et tiivamärgiste loendamisel saadud andmestikule tuginev arvutus alahindab väike-konnakotkaste ellujäämust, värvirõngaste ja GPS-saatjatele tuginevad arvutused peegeldavad aga suure tõenäosusega looduslikku ellujäämust, kuna sarnanevad mujal Euroopas teiste pesitsevate kotkaliikide näitajatele. Andmetest nähtub samuti, et GPS-saatjad ei mõju väike-konnakotkaste ellujäämisele negatiivselt.

Läbiviidud uuringu tulemused tõestavad ilmekalt, et erinevate meetodiga saadud lindude ellujäämushinnangud sõltuvad märgistusmeetodist ning seda peaks arvesse võtma ka tulevaste uuringute planeerimisel.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.