Väike-konnakotka ellujäämushinnang sõltub märgistamise meetodist ({{commentsTotal}})

Väike-konnakotkas
Väike-konnakotkas Autor/allikas: Radovan Václav / Creative Commons

Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata. Eesti ja Läti teadlaste uuringust selgub, et märgistusviisi valik mõjutab ka linnuliigi kohta tehtud ellujäämushinnangut.

Erinevatel märgistusmeetoditel on oma plussid ja miinused, mis tulenevad märgise vastupidavusest, märgatavusest ja hinnast. Näiteks võib märgise kadumine viia valejäreldusteni liigi ellujäämuse hindamisel, mis omakorda võib tingida ebamõistlike kaitsemeetmete rakendamist. Eelkõige on oluline, et märgis oleks linnule ohutu ega mõjutaks linnu tavapärast tegutsemist. Suurte lindude jälgimisel annavad kõige paremaid tulemusi just telemeetrilised meetodid, mis võimaldavad linnu elutegevusest koguda teavet aastaringselt, lindu ennast nägemata.

Eesti kotkauurija Ülo Väli ja tema Läti kolleeg Uģis Bergmanis võrdlesid rõngaste, tiivamärgiste ning GPS-seadmetega varustatud väike-konnakotkaste andmeid, saamaks teada, kuidas mõjutab märgistusmeetod selle Eesti ühe tavalisema kotkaliigi ellujäämushinnangut. Kuna Aafrikas Saharast lõunas talvitavad väike-konnakotkad naasevad igal aastal samasse pessa pesitsema ning toituvad avatud maastikul, on nende puhul tiivamärgiste vaatlemine ja lindude ellujäämise hindamine suhteliselt kerge.

Uuringus kasutati Eestis Otepää ja Tartu ümbruses ning Lätis märgistatud 51 väike-konnakotka taasleidude andmeid. Märgistamiseks oli kasutatud nii plastikust tiivamärgiseid, värvilisi jalarõngaid kui ka linnu seljale paigaldatavaid satelliitsaatjaid. Märgiste vaatlemiseks välioludes kasutati lindude pildistamist, vaatlemist binokli ja vaatetoruga ning pesade juurde paigutatud rajakaamerate videosid. GPS-saatjatega linnud tehti kindlaks seadme signaalide ja vaatlustega.

Erinevate märgistamise meetodite põhjal saadud isendite ellujäämushinnangud erinesid teineteisest oluliselt: tiivamärgistega lindude ellujäämushinnang osutus oluliselt madalamaks kui värvirõngaste ja GPS-saatjatega märgistatud lindudel, mis olid suhteliselt sarnased. Väike-konnakotkaste ellujäämuse tegelikust madalama hinnangu tingivad rõngastest või GPS-saatjatest sagedamini kaduvad tiivamärgised. Värvirõnga kaotasid 1–7 aasta jooksul vaid kolm isendit, üks GPS-saatja kadus kaks aastat peale paigaldamist ja teine lõpetas töö nädal pärast paigaldamist.

Uuringu tulemustest selgub, et tiivamärgiste loendamisel saadud andmestikule tuginev arvutus alahindab väike-konnakotkaste ellujäämust, värvirõngaste ja GPS-saatjatele tuginevad arvutused peegeldavad aga suure tõenäosusega looduslikku ellujäämust, kuna sarnanevad mujal Euroopas teiste pesitsevate kotkaliikide näitajatele. Andmetest nähtub samuti, et GPS-saatjad ei mõju väike-konnakotkaste ellujäämisele negatiivselt.

Läbiviidud uuringu tulemused tõestavad ilmekalt, et erinevate meetodiga saadud lindude ellujäämushinnangud sõltuvad märgistusmeetodist ning seda peaks arvesse võtma ka tulevaste uuringute planeerimisel.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.