Lõhede seiklusrikas teekond jõest merre ({{commentsTotal}})

Kevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.

Esimesed hõbedased kalad ujuvad mööda, rasvauim ära lõigatud. Need kalad on pärit Põlula kalakasvatusest ja lähevad nüüd tagasi jõkke.

Pirita jõe loodusliku lõhepopulatsiooni toetamiseks asustatakse siia ka kasvanduses sirgunud noorlõhesid.

Praegu on nad kaheaastased. Isased tulevad jõkke tagasi kahe-kolme aastaselt, emased kolme-nelja aastaselt. Kudema tulevad 6–7-aastased lõhed.

Kui kalur tõmbab välja kollase märgisega kala, tuleb hoolikalt lugeda märgisel olevat infot. Kala pikkus, püügikoht ja soomused tuleb saata märgisel märgitud aadressile.

Nii saavad teadlased infot asustatud kalade rände ja ellujäävuse kohta.

Esimest korda mõrda jäänud looduslikud lõhe- ja meriforelli laskujad märgistatakse, viiakse ülesvoolu esimese kärestikuni ja vabastatakse. Osa nendest kaladest satub mere suunas liikudes uuesti teadlaste püünisesse.

Kas teadsid et:

  • Jõest merre suunduvaid noori lõhesid ja forelle kutsutakse laskujateks ehk smoltideks.
  • Smoltifitseerumine tähendab noore kala organismis toimuvaid muutusi, et saada hakkama uues elukeskkonnas.
  • Kui jões on lõhe maimud ja noorkalad rohekaspruunid-kirjud, siis meres on lõhe hõbedane, nii on teda raskem märgata. Lisaks peab muutuma ka lõhe lõpuste talitlus, et tulla toime merevee soolsusega.

Pirita on Eesti lõhejõgede mudeljõgi. Siin kogutud teadustöö andmeid saab kasutada kõigi teiste Soome lahte suubuvate lõhejõgede kalavarude hindamisel.

Sügisel loendab Pirita jões kaamera koelmutele saabuvaid täiskasvanud lõhesid ja meriforelle.

Lisaks tehakse Pirital ja ka mujal Eesti lõhe- ja forellijõgedel noorkalade ehk tähnikute arvukuse seiret.

Seire käigus kogutud andmete alusel saabki hinnata Soome lahe lõhe- ja forellivarudesse lisanduvate noorte kalade arvu.

Põhja-Eestis on kokku 11 lõhejõge. Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu jõgi, Valgejõgi ning Jägala, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jõgi.

Kõige paremas seisus on praegu Keila jõe lõhepopulatsioon.

Paraku on tervikpilt lõhejõgede seisundist kehv, sest enamikel Eesti tähtsatel lõhejõgedel on paisud, mis takistavad kalade liikumist koelmualadele.

Soovitame vaadata ka teisi "Osooni" lugusid esmasäeva õhtul ETV-s kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.