Lõhede seiklusrikas teekond jõest merre ({{commentsTotal}})

Kevadel liiguvad noored lõhed Pirita jõest mere poole, et alustada mereelu. Tartu ülikooli mereinstituudi teadlased panid Pirita jõe suudmeossa mõrra, et vaadata, kui palju noori lõhesid on mere poole teel. „Osoon“ uuris, mis lõhejõgedes toimub.

Esimesed hõbedased kalad ujuvad mööda, rasvauim ära lõigatud. Need kalad on pärit Põlula kalakasvatusest ja lähevad nüüd tagasi jõkke.

Pirita jõe loodusliku lõhepopulatsiooni toetamiseks asustatakse siia ka kasvanduses sirgunud noorlõhesid.

Praegu on nad kaheaastased. Isased tulevad jõkke tagasi kahe-kolme aastaselt, emased kolme-nelja aastaselt. Kudema tulevad 6–7-aastased lõhed.

Kui kalur tõmbab välja kollase märgisega kala, tuleb hoolikalt lugeda märgisel olevat infot. Kala pikkus, püügikoht ja soomused tuleb saata märgisel märgitud aadressile.

Nii saavad teadlased infot asustatud kalade rände ja ellujäävuse kohta.

Esimest korda mõrda jäänud looduslikud lõhe- ja meriforelli laskujad märgistatakse, viiakse ülesvoolu esimese kärestikuni ja vabastatakse. Osa nendest kaladest satub mere suunas liikudes uuesti teadlaste püünisesse.

Kas teadsid et:

  • Jõest merre suunduvaid noori lõhesid ja forelle kutsutakse laskujateks ehk smoltideks.
  • Smoltifitseerumine tähendab noore kala organismis toimuvaid muutusi, et saada hakkama uues elukeskkonnas.
  • Kui jões on lõhe maimud ja noorkalad rohekaspruunid-kirjud, siis meres on lõhe hõbedane, nii on teda raskem märgata. Lisaks peab muutuma ka lõhe lõpuste talitlus, et tulla toime merevee soolsusega.

Pirita on Eesti lõhejõgede mudeljõgi. Siin kogutud teadustöö andmeid saab kasutada kõigi teiste Soome lahte suubuvate lõhejõgede kalavarude hindamisel.

Sügisel loendab Pirita jões kaamera koelmutele saabuvaid täiskasvanud lõhesid ja meriforelle.

Lisaks tehakse Pirital ja ka mujal Eesti lõhe- ja forellijõgedel noorkalade ehk tähnikute arvukuse seiret.

Seire käigus kogutud andmete alusel saabki hinnata Soome lahe lõhe- ja forellivarudesse lisanduvate noorte kalade arvu.

Põhja-Eestis on kokku 11 lõhejõge. Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu jõgi, Valgejõgi ning Jägala, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jõgi.

Kõige paremas seisus on praegu Keila jõe lõhepopulatsioon.

Paraku on tervikpilt lõhejõgede seisundist kehv, sest enamikel Eesti tähtsatel lõhejõgedel on paisud, mis takistavad kalade liikumist koelmualadele.

Soovitame vaadata ka teisi "Osooni" lugusid esmasäeva õhtul ETV-s kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.