Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval ({{commentsTotal}})

Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid.
Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid. Autor/allikas: Stefan Berndtsson / Creative Commons

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Paljud kahlajad otsivad toitu mulda torgatud nokaga, mille abil tajuvad saakobjektide tekitatud pinnasevõnkeid. Kuid arvatakse, et tutkad otsivad saaki hoopis silmadega. Sellele tähelepanekule lisavad kaalu tõsiasjad, et võrreldes paljude kahlajatega on tutka nokk lühem teiste kompimismeele abil toituvate kahlajate nokkadest ning silmad võrreldes öösel toituvate kahlajatega (näiteks rüüdaga) suhteliselt väiksemad.

Need faktid viivad tutkaste puhul mõttele saagi leidmiseks päeval nägemis-, öösel aga kompimismeele ning vihmausside poolt kaevamisel tekkiva müra tajumiseks ka kuulmise kasutamisest.

Miks siis ikkagi tutkad ööd toitumiseks ei kasuta? Küsimusele vastuse leidmiseks vaadeldi Hollandi rannikul tutkaparvi ning viidi tehistingimustes läbi toitumiskatsed, mille käigus lasti isastel tutkastel otsida vihmausse pinnasega täidetud alustelt erinevates valgus- ja müratingimustes. Valgustingimused jäljendasid päeva, hämarikku ja ööd (valgustatus vastavalt 1000, 0,01 ja 0 luksi), mürafooniks oli aga kas vaikus või nn valge müra (100 – 18000 Hz, 61 dB), mis summutas vihmausside liikumisest tekkinud helid.

Rannikul toitusid tutkad kõige edukamalt keskpäeval, mil söödud vihmausside hulk minutis oli suurim. Tehistingimustes tehtud katsed näitasid, et taustamüra päevasel ajal tutkaste toitumist ei mõjutanud, küll aga vähendas oluliselt vihmausside leidmise edukust hämaras ja pimedas.

Tulemused näitavad, et kuigi tutkad kasutavad saagi leidmiseks nii nägemis- kui ka kuulmismeelt, sõltub meelte osatähtsus konkreetsetest valgustingimustest – hämaruses toitu otsides muutub kuulmismeele osatähtsus olulisemaks. Kompimismeele kasutamisele tutkaste puhul kinnitust ei leitud, kuna pimeduses ja vaikuses ei suutnud nad vihmausse leida.

Ilmselt ei ole öine pidulaud tutkastele piisavalt ahvatlev, sest päevavalges leiavad linnud toitu piisavalt.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.