Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval ({{commentsTotal}})

Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid.
Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid. Autor/allikas: Stefan Berndtsson / Creative Commons

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Paljud kahlajad otsivad toitu mulda torgatud nokaga, mille abil tajuvad saakobjektide tekitatud pinnasevõnkeid. Kuid arvatakse, et tutkad otsivad saaki hoopis silmadega. Sellele tähelepanekule lisavad kaalu tõsiasjad, et võrreldes paljude kahlajatega on tutka nokk lühem teiste kompimismeele abil toituvate kahlajate nokkadest ning silmad võrreldes öösel toituvate kahlajatega (näiteks rüüdaga) suhteliselt väiksemad.

Need faktid viivad tutkaste puhul mõttele saagi leidmiseks päeval nägemis-, öösel aga kompimismeele ning vihmausside poolt kaevamisel tekkiva müra tajumiseks ka kuulmise kasutamisest.

Miks siis ikkagi tutkad ööd toitumiseks ei kasuta? Küsimusele vastuse leidmiseks vaadeldi Hollandi rannikul tutkaparvi ning viidi tehistingimustes läbi toitumiskatsed, mille käigus lasti isastel tutkastel otsida vihmausse pinnasega täidetud alustelt erinevates valgus- ja müratingimustes. Valgustingimused jäljendasid päeva, hämarikku ja ööd (valgustatus vastavalt 1000, 0,01 ja 0 luksi), mürafooniks oli aga kas vaikus või nn valge müra (100 – 18000 Hz, 61 dB), mis summutas vihmausside liikumisest tekkinud helid.

Rannikul toitusid tutkad kõige edukamalt keskpäeval, mil söödud vihmausside hulk minutis oli suurim. Tehistingimustes tehtud katsed näitasid, et taustamüra päevasel ajal tutkaste toitumist ei mõjutanud, küll aga vähendas oluliselt vihmausside leidmise edukust hämaras ja pimedas.

Tulemused näitavad, et kuigi tutkad kasutavad saagi leidmiseks nii nägemis- kui ka kuulmismeelt, sõltub meelte osatähtsus konkreetsetest valgustingimustest – hämaruses toitu otsides muutub kuulmismeele osatähtsus olulisemaks. Kompimismeele kasutamisele tutkaste puhul kinnitust ei leitud, kuna pimeduses ja vaikuses ei suutnud nad vihmausse leida.

Ilmselt ei ole öine pidulaud tutkastele piisavalt ahvatlev, sest päevavalges leiavad linnud toitu piisavalt.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: