Hoolimata öisest toidurohkusest eelistavad tutkad toituda päeval ({{commentsTotal}})

Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid.
Tutka üheks peamiseks saakobjektiks on vihmaussid. Autor/allikas: Stefan Berndtsson / Creative Commons

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Paljud kahlajad otsivad toitu mulda torgatud nokaga, mille abil tajuvad saakobjektide tekitatud pinnasevõnkeid. Kuid arvatakse, et tutkad otsivad saaki hoopis silmadega. Sellele tähelepanekule lisavad kaalu tõsiasjad, et võrreldes paljude kahlajatega on tutka nokk lühem teiste kompimismeele abil toituvate kahlajate nokkadest ning silmad võrreldes öösel toituvate kahlajatega (näiteks rüüdaga) suhteliselt väiksemad.

Need faktid viivad tutkaste puhul mõttele saagi leidmiseks päeval nägemis-, öösel aga kompimismeele ning vihmausside poolt kaevamisel tekkiva müra tajumiseks ka kuulmise kasutamisest.

Miks siis ikkagi tutkad ööd toitumiseks ei kasuta? Küsimusele vastuse leidmiseks vaadeldi Hollandi rannikul tutkaparvi ning viidi tehistingimustes läbi toitumiskatsed, mille käigus lasti isastel tutkastel otsida vihmausse pinnasega täidetud alustelt erinevates valgus- ja müratingimustes. Valgustingimused jäljendasid päeva, hämarikku ja ööd (valgustatus vastavalt 1000, 0,01 ja 0 luksi), mürafooniks oli aga kas vaikus või nn valge müra (100 – 18000 Hz, 61 dB), mis summutas vihmausside liikumisest tekkinud helid.

Rannikul toitusid tutkad kõige edukamalt keskpäeval, mil söödud vihmausside hulk minutis oli suurim. Tehistingimustes tehtud katsed näitasid, et taustamüra päevasel ajal tutkaste toitumist ei mõjutanud, küll aga vähendas oluliselt vihmausside leidmise edukust hämaras ja pimedas.

Tulemused näitavad, et kuigi tutkad kasutavad saagi leidmiseks nii nägemis- kui ka kuulmismeelt, sõltub meelte osatähtsus konkreetsetest valgustingimustest – hämaruses toitu otsides muutub kuulmismeele osatähtsus olulisemaks. Kompimismeele kasutamisele tutkaste puhul kinnitust ei leitud, kuna pimeduses ja vaikuses ei suutnud nad vihmausse leida.

Ilmselt ei ole öine pidulaud tutkastele piisavalt ahvatlev, sest päevavalges leiavad linnud toitu piisavalt.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.