Nokk aitab linnul kehasoojust reguleerida ({{commentsTotal}})

Tokotuukani tavatult suur nokk aitab linnul ülekuumenemist vältida.
Tokotuukani tavatult suur nokk aitab linnul ülekuumenemist vältida. Autor/allikas: Stephen Trew / Creative Commons

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega. Kõikide teiste ülesannete – toitumis-, sulgede sugemis-, pesaehitamisabivahend – kõrval on lindude nokkadel ka n-ö soojusvaheti roll.

Palja ja ohtrate veresoontega noka kaudu kaotavad linnud kehasoojust. Näiteks tokotuukani kehapindalast moodustab nokk lausa 40% ning selle kaudu eraldub 60% kehasoojusest; väikesel värvulisel laulusidrikul on näitajad vastavalt 2% ja 10%. Kuna suurema nokaga on kergem ülekuumenemist vältida, kuid külmades oludes liialt soojust kaotada, on soojemas kliimas elavatel lindudel suhteliselt suurem nokk kui külmades oludes elavatel liikidel ja liigikaaslastel.

Siiski on lindudel energia säästmiseks lisaks füsioloogilistele ja morfoloogilistele kohastumustele kujunenud ka käitumuslikud kohastumused. Üheks selliseks on noka sulestikku peitmine. Näiliselt ebamugav asend võib olla oluline energia optimaalseks kasutamiseks erinevate eluks vajalike funktsioonide täitmisel ning mõjutada isendi edukust.

Kuigi noka nn soojusvaheti rolli on seni vaid pinnapealselt uuritud, on teada, et noka abil kehasooja säästmiseks peaks nokk sulestikus peidus olema sagedamini külmade ilmadega ning pikanokalistel liikidel. Sellele väitele leidsid kinnitust Austraalia teadlased, kes jälgisid kuue kuu jooksul üheksa kahlajaliigi – älverüdi, kõvernokk-rüdi, punakael-rüdi, vesitülli, austraalia meriski, karkjala, punapea-naaskelnoka, heletildri ja lokutkiivitaja – käitumist temperatuuridel 13–43 °C. Kuigi eelnevalt oli saadud kindlaid tõendeid noka soojendamisest külmades oludes vaid vangistuses peetud lindudel, on nüüd kahlajate kui suhteliselt pikkade ja liigiti varieeruvate nokkadega linnurühma näol olemas esimene tõend sellise käitumusliku kohastumuse kehtimisest ka vabas looduses.

On võimalik, et selline käitumuslik kehasoojuse regulatsioon mõjutab muuhulgas liikide kohanemist kliimamuutustega. Näiteks võib kliimasoojenemine tingida liigisisest nokasuurenemist, sest suurema noka kaudu on võimalik kiiremini liigsest soojusest vabaneda. Samas võivad suuremate nokkadega liigid saada võimaluse suunduda ilma suuremate soojakadudeta jahedamatesse piirkondadesse.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja uues teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.