Nokk aitab linnul kehasoojust reguleerida ({{commentsTotal}})

Tokotuukani tavatult suur nokk aitab linnul ülekuumenemist vältida.
Tokotuukani tavatult suur nokk aitab linnul ülekuumenemist vältida. Autor/allikas: Stephen Trew / Creative Commons

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega. Kõikide teiste ülesannete – toitumis-, sulgede sugemis-, pesaehitamisabivahend – kõrval on lindude nokkadel ka n-ö soojusvaheti roll.

Palja ja ohtrate veresoontega noka kaudu kaotavad linnud kehasoojust. Näiteks tokotuukani kehapindalast moodustab nokk lausa 40% ning selle kaudu eraldub 60% kehasoojusest; väikesel värvulisel laulusidrikul on näitajad vastavalt 2% ja 10%. Kuna suurema nokaga on kergem ülekuumenemist vältida, kuid külmades oludes liialt soojust kaotada, on soojemas kliimas elavatel lindudel suhteliselt suurem nokk kui külmades oludes elavatel liikidel ja liigikaaslastel.

Siiski on lindudel energia säästmiseks lisaks füsioloogilistele ja morfoloogilistele kohastumustele kujunenud ka käitumuslikud kohastumused. Üheks selliseks on noka sulestikku peitmine. Näiliselt ebamugav asend võib olla oluline energia optimaalseks kasutamiseks erinevate eluks vajalike funktsioonide täitmisel ning mõjutada isendi edukust.

Kuigi noka nn soojusvaheti rolli on seni vaid pinnapealselt uuritud, on teada, et noka abil kehasooja säästmiseks peaks nokk sulestikus peidus olema sagedamini külmade ilmadega ning pikanokalistel liikidel. Sellele väitele leidsid kinnitust Austraalia teadlased, kes jälgisid kuue kuu jooksul üheksa kahlajaliigi – älverüdi, kõvernokk-rüdi, punakael-rüdi, vesitülli, austraalia meriski, karkjala, punapea-naaskelnoka, heletildri ja lokutkiivitaja – käitumist temperatuuridel 13–43 °C. Kuigi eelnevalt oli saadud kindlaid tõendeid noka soojendamisest külmades oludes vaid vangistuses peetud lindudel, on nüüd kahlajate kui suhteliselt pikkade ja liigiti varieeruvate nokkadega linnurühma näol olemas esimene tõend sellise käitumusliku kohastumuse kehtimisest ka vabas looduses.

On võimalik, et selline käitumuslik kehasoojuse regulatsioon mõjutab muuhulgas liikide kohanemist kliimamuutustega. Näiteks võib kliimasoojenemine tingida liigisisest nokasuurenemist, sest suurema noka kaudu on võimalik kiiremini liigsest soojusest vabaneda. Samas võivad suuremate nokkadega liigid saada võimaluse suunduda ilma suuremate soojakadudeta jahedamatesse piirkondadesse.

Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja uues teadusuudiste rubriigis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.