Interaktiivne kaart: jälgi lindude kevadrännet Eesti suunas ({{commentsTotal}})

Lindude rändekaart
Lindude rändekaart

Eesti linnuteadlased on valmis saanud ülevaatliku kaardi, mis võimaldab jälgida talvitumast Eestisse tagasi lendavate lindude teekonda peaaegu reaalajas.

Kõikide saatjatega varustatud lindude kohta saab interaktiivsele kaardile kuvada ka ajaloolised rändeteed, nii on hea jälgida, kuidas linnu marsruut ja peatuspaigad aastate lõikes muutunud on. Enamike lindude kohta leiab kaardirakendusest ka lühikirjelduse ja valiku fotosid. Kuvatavate lindude liikumist võib jälgida ka animatsioonina.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia spetsialisti Urmas Sellise sõnul uuendatakse kaardil andmeid kord päevas. Päris reaalajas info ei jõua kaardile seetõttu, et lindude seljas olevad saatjad koguvad teatud hulga asukohaandmeid ja siis saadavad need ära, samuti on seadmed mitmetelt tootjatelt ning erinevate standardite automaatne ühildamine ei olnud tehniliselt võimalik.

Kõige vanem jälgimisseade kogub must-toonekurg Raivo seljas andmeid juba 2006. aastast – maailmas on vaid üksikuid linde, kelle rändeajalugu sellises mahus teada on.

Satelliitsaatja saab toidet päikesepaneelilt Autor: Urmas Sellis

Vastupidavad seadmed

Seadmel on toiteks nii päikesepaneel kui aku, mis aitab teekonda salvestada ka kehvema ilma korral. Kui mobiiltelefoni aku naljalt kümmet aastat vastu ei pea, siis Raivo saatjal on aku mahtuvus küll aja jooksul vähenenud, aga seade on siiski heas töökorras.

Saatjate suurus Urmas Sellise sõnul eriti muutunud ei ole. “Sageli küsitakse, miks need väiksemaks ei lähe, aga väike saatja suurel linnul kaoks lihtsalt sulgede sisse ära ja siis ei toodaks päikesepaneel elektrit,” selgitab Sellis. “Küll aga on saatjad muutunud aerodünaamilisemaks ja kergemaks – kui 2006. aastal paigaldatud saatja kaalus 45 grammi, siis tänapäeval on mõõtmetelt sama suur seade vaid 25–30 grammi raskune.”

Saatjad edastavad andmeid kas Argos satelliitside või mobiilivõrgu kaudu, levist väljas olles kogutakse teekonnapunktid mällu ning edastatakse siis, kui lind taas levipiirkonda jõuab. Uuematel, GSM-põhistel saatjatel on side lausa kahepoolne. “See võimaldab meil ka seadmesse sõnumeid saata ja nende abil vajadusel programmi muuta. Näiteks kui ilm on pimedavõitu ja paneelid akut ei lae või lind lendab kalli andmesidega riiki, saame asukohapunktide salvestamise sagedust vähendada,” kirjeldab Urmas Sellis.

Linnule saatjat kinnitades ei tea uurijad kunagi ette, kui pikalt andmeid koguda õnnestub. “Noorlindudest saab suur osa hukka,” ütleb Sellis. “Ellu jäävad ja sugu jätkama pääsevad vaid osavamad, seetõttu olemegi eelistanud pigem vanalinde, kel need rasked ajad juba üle elatud.”

Urmas Sellis kinnitab suur-konnakotkas Tõnnile selga uue saatja Autor: Madis Leivits

Kindlust, et kallis saatja linnu seljas pika rände üle elab ja koduriiki tagasi jõuab, ei ole siiski kunagi. Aastate jooksul on kaardiavarustes lõplikult lakanud väga paljude saatjate signaal, seda kas saatja rikkimineku või linnu hukkumise tõttu. Enamasti võib vaid oletada, mis linnule saatuslikuks sai. Ent on siiski ka erandeid. 2014. aasta Etioopia ekspeditsioonil õnnestus Eesti ornitoloogidel väikesest Aafrika külasopist tagasi nõutada Läti kolleegide satelliitseade, mille signaal lähedalasuval põllul katkes. Tõlgi vahendusel väitis kohalik elanik toona, et saatjat kandnud must-toonekurg oli kippunud nende koduõuel koera ründama, mistõttu pidi majaperemees linnu kividega surnuks loopima.

Staarkotkas Tõnn

Kaardirakenduse tuntuim staar on kahtlemata suur-konnakotkas Tõnn. Oma rännetel on ta tänaseks läbinud 15 riiki ja nii mõneski neist on suur-konnakotkas üsna haruldane külaline, mistõttu on ka huvi selle liigi vastu suur. “Kuna Tõnn on Euroopas nii tuntud lind, siis proovime talle tänavu panna ka pesakaamera, et tema tegemisi saaks terve aasta vältel jälgida,” ütleb Sellis.

Lisaks Eestile on Urmas Sellise sõnul rändekaardi vastu huvi suurem nendes riikides, kust linnud oma teel läbi lendavad: “Näiteks suur-konnakotkas Tõnn on praegu väga populaarne Saksamaal. Kui ta noorem oli ja veel ei pesitsenud, tiirutas ta sageli Skandinaavias, siis oli palju huvilisi ka seal. Aafrikas on vaatajaid mõnevõrra vähem, aga kurta ei saa ka seal.”

Satelliitsaatja suur-konnakotkas Tõnni seljas Autor: Urmas Sellis

Kokku on kaart tänaseks kogunud enam kui 600 000 vaatamist. Urmas Sellise sõnul ongi lisaks teadustööle tähtis ka hariduslik pool: “Kui kaitset vajavad liigid inimestele lähedasemaks saavad, siis ehk osatakse neist ka rohkem hoolida.”

Tal endal ei ole kindlat lemmikut siiski välja kujunenud. “Oleme 12 aasta jooksul jälginud umbes 50 linnu tegutsemist, raske on neist üht esile tõsta. Aga hämmastav on lindude täpsus – nad pesitsevad siin Eestis aastast aastasse samas paigas, aga lennates 8000 km kaugusele Keeniasse, maanduvad nad ka seal sama puu otsa,” kirjeldab Sellis. “Siiski võib elu jooksul ka muutusi tulla. Näiteks kui Raivo peatus lõunasse lennates alati mõnda aega Iisraeli kalatiikidel ja lendas seejärel edasi Tansaaniasse, siis viimastel aastatel ei ole ta enam Iisraelist edasi rännanud. Ilmselt on elukogemus õpetanud, et ei ole mõtet nii pikka teekonda ette võtta, kui ka väiksema vaevaga saab talve kenasti üle elada."

Lisaks rändele ja talvitusele jälgivad teadlased lindude asukohta ka pesitsusaladel, aga siis pole see info avalik. Seega aitavad saatjad tõhustada ohustatud liikide kaitset kogu nende elutsükli jooksul. Samuti loovad need kontakte erinevate riikide linnuhuviliste vahel – Urmas Sellisel lõppes just tihedam kirjavahetus prantslastega ja kohe algab sakslastega – nimelt ületas Tõnn oma kevadrändel just Prantsuse-Saksa piiri.

Vaata lindude kevadrännet siit: birdmap.5dvision.ee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: