Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks ({{commentsTotal}})

V sajandil elanud hunni kolp.
V sajandil elanud hunni kolp. Autor/allikas: Susanne Hakenbeck

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.

"Ürikute ja arheoloogiliste leidude vahel on vaks vahet. Esiteks on kirjalikke tõendeid vähe ja teiseks ei käinud kroonikaid kirjutanud rooma eliit sageli kohapeal. Nad ei eksinud küll suuremate rindel toimunud sündmuste osas, kuid neil puudus isiklik kogemus," märkis uuringut eest vedanud Susanne Hakenbeck, Inglismaal asuva Cambridge`i ülikooli arheoloogia lektor ERR Novaatorile.

Hiljuti ajakirjas PLOS ONE ilmunud töös uuris Hackenbeck V sajandil viiele tänapäeva Ungari aladel asuvale kalmistule maetud 200 skeletti. Toona paiknesid surnuaedadest kaks Rooma impeeriumi aladel, kaks selle piiril ja neist viimane sellest sadade kilomeetrite kaugusel. Töörühm keskendus hambavaabas ja luude kollageenis leiduvate süsiniku, lämmastiku, strontsiumi ja hapniku teisendite suhtele.

Erinevate isotoopide suhtelise sisalduse põhjal saab teha häid oletusi, mida inimesed toona sõid. "Sõltuvalt sellest, kui hästi on koed säilinud, võimaldab see meil heita pilgu inimese kolmele eluperioodile," selgitas lektor. Hambad annavad infot lapsepõlve ja noorukiea kohta. Luud annavad aimu, mida võis leida nende toidulaualt täiskasvanueas.

Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutasid teadlased avanenud pilti Itaaliast, Saksamaal ja Inglismaalt samast ajaperioodist päevavalgele tulnud skelettide uurimisel tehtud tähelepanekutega. "Ungari aladel elanud inimesi pole võimalik kellegi teisega segamini ajada. Toidusedel on muutlikum kui kusagil mujal Euroopas. Märkimisväärset varieeruvust võib näha isegi samale kalmistule maetud inimrühmade sees," sõnas Hakenbeck.

Mitmetel juhtudel oli inimeste toidusedel ühel eluperioodil iseloomulik põlluharijatele ehk see koosnes peamiselt nisust ja odrast valmistatud toidust. Liha söödi vähe. Teistel perioodidel võis toidulaualt leida aga märkimisväärses koguses piima- ja lihatooteid. Täiendavaid süsivesikuid saadi kiiremini kasvavatest teraviljadest. Teisisõnu oli nende elustiil iseloomulik hunnidele.

Viimane vihjab Hakenbecki sõnul, et Rooma riigi piirialadel elanud asunikud võtsid aeg-ajalt veel selgusetuks jäävatel põhjustel üle hunnide elustiili. Samal ajal võib tulemuste põhjal oletada, et osa hunne jäi paikseks ja hakkas põldu harima. "Tulemused viitavad, et lihtinimeste tasandil avaldasid hunnid ja roomlased üksteise tavadele märkimisväärset mõju," sõnas lektor.

"Rooma propaganda on vaeseid hunne nii palju laimanud. Võibolla tegid nad mõnikord koledaid asju, kuid kui vaadata populatsiooni laiemalt, võib oletada, et suurema osa tegid piirialade inimesed üksteise palju rohkem koostööd, kui üksteisega tülitsesid," lisas Hakenbeck.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.