Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks ({{commentsTotal}})

V sajandil elanud hunni kolp.
V sajandil elanud hunni kolp. Autor/allikas: Susanne Hakenbeck

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.

"Ürikute ja arheoloogiliste leidude vahel on vaks vahet. Esiteks on kirjalikke tõendeid vähe ja teiseks ei käinud kroonikaid kirjutanud rooma eliit sageli kohapeal. Nad ei eksinud küll suuremate rindel toimunud sündmuste osas, kuid neil puudus isiklik kogemus," märkis uuringut eest vedanud Susanne Hakenbeck, Inglismaal asuva Cambridge`i ülikooli arheoloogia lektor ERR Novaatorile.

Hiljuti ajakirjas PLOS ONE ilmunud töös uuris Hackenbeck V sajandil viiele tänapäeva Ungari aladel asuvale kalmistule maetud 200 skeletti. Toona paiknesid surnuaedadest kaks Rooma impeeriumi aladel, kaks selle piiril ja neist viimane sellest sadade kilomeetrite kaugusel. Töörühm keskendus hambavaabas ja luude kollageenis leiduvate süsiniku, lämmastiku, strontsiumi ja hapniku teisendite suhtele.

Erinevate isotoopide suhtelise sisalduse põhjal saab teha häid oletusi, mida inimesed toona sõid. "Sõltuvalt sellest, kui hästi on koed säilinud, võimaldab see meil heita pilgu inimese kolmele eluperioodile," selgitas lektor. Hambad annavad infot lapsepõlve ja noorukiea kohta. Luud annavad aimu, mida võis leida nende toidulaualt täiskasvanueas.

Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutasid teadlased avanenud pilti Itaaliast, Saksamaal ja Inglismaalt samast ajaperioodist päevavalgele tulnud skelettide uurimisel tehtud tähelepanekutega. "Ungari aladel elanud inimesi pole võimalik kellegi teisega segamini ajada. Toidusedel on muutlikum kui kusagil mujal Euroopas. Märkimisväärset varieeruvust võib näha isegi samale kalmistule maetud inimrühmade sees," sõnas Hakenbeck.

Mitmetel juhtudel oli inimeste toidusedel ühel eluperioodil iseloomulik põlluharijatele ehk see koosnes peamiselt nisust ja odrast valmistatud toidust. Liha söödi vähe. Teistel perioodidel võis toidulaualt leida aga märkimisväärses koguses piima- ja lihatooteid. Täiendavaid süsivesikuid saadi kiiremini kasvavatest teraviljadest. Teisisõnu oli nende elustiil iseloomulik hunnidele.

Viimane vihjab Hakenbecki sõnul, et Rooma riigi piirialadel elanud asunikud võtsid aeg-ajalt veel selgusetuks jäävatel põhjustel üle hunnide elustiili. Samal ajal võib tulemuste põhjal oletada, et osa hunne jäi paikseks ja hakkas põldu harima. "Tulemused viitavad, et lihtinimeste tasandil avaldasid hunnid ja roomlased üksteise tavadele märkimisväärset mõju," sõnas lektor.

"Rooma propaganda on vaeseid hunne nii palju laimanud. Võibolla tegid nad mõnikord koledaid asju, kuid kui vaadata populatsiooni laiemalt, võib oletada, et suurema osa tegid piirialade inimesed üksteise palju rohkem koostööd, kui üksteisega tülitsesid," lisas Hakenbeck.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.