Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks ({{commentsTotal}})

V sajandil elanud hunni kolp.
V sajandil elanud hunni kolp. Autor/allikas: Susanne Hakenbeck

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.

"Ürikute ja arheoloogiliste leidude vahel on vaks vahet. Esiteks on kirjalikke tõendeid vähe ja teiseks ei käinud kroonikaid kirjutanud rooma eliit sageli kohapeal. Nad ei eksinud küll suuremate rindel toimunud sündmuste osas, kuid neil puudus isiklik kogemus," märkis uuringut eest vedanud Susanne Hakenbeck, Inglismaal asuva Cambridge`i ülikooli arheoloogia lektor ERR Novaatorile.

Hiljuti ajakirjas PLOS ONE ilmunud töös uuris Hackenbeck V sajandil viiele tänapäeva Ungari aladel asuvale kalmistule maetud 200 skeletti. Toona paiknesid surnuaedadest kaks Rooma impeeriumi aladel, kaks selle piiril ja neist viimane sellest sadade kilomeetrite kaugusel. Töörühm keskendus hambavaabas ja luude kollageenis leiduvate süsiniku, lämmastiku, strontsiumi ja hapniku teisendite suhtele.

Erinevate isotoopide suhtelise sisalduse põhjal saab teha häid oletusi, mida inimesed toona sõid. "Sõltuvalt sellest, kui hästi on koed säilinud, võimaldab see meil heita pilgu inimese kolmele eluperioodile," selgitas lektor. Hambad annavad infot lapsepõlve ja noorukiea kohta. Luud annavad aimu, mida võis leida nende toidulaualt täiskasvanueas.

Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutasid teadlased avanenud pilti Itaaliast, Saksamaal ja Inglismaalt samast ajaperioodist päevavalgele tulnud skelettide uurimisel tehtud tähelepanekutega. "Ungari aladel elanud inimesi pole võimalik kellegi teisega segamini ajada. Toidusedel on muutlikum kui kusagil mujal Euroopas. Märkimisväärset varieeruvust võib näha isegi samale kalmistule maetud inimrühmade sees," sõnas Hakenbeck.

Mitmetel juhtudel oli inimeste toidusedel ühel eluperioodil iseloomulik põlluharijatele ehk see koosnes peamiselt nisust ja odrast valmistatud toidust. Liha söödi vähe. Teistel perioodidel võis toidulaualt leida aga märkimisväärses koguses piima- ja lihatooteid. Täiendavaid süsivesikuid saadi kiiremini kasvavatest teraviljadest. Teisisõnu oli nende elustiil iseloomulik hunnidele.

Viimane vihjab Hakenbecki sõnul, et Rooma riigi piirialadel elanud asunikud võtsid aeg-ajalt veel selgusetuks jäävatel põhjustel üle hunnide elustiili. Samal ajal võib tulemuste põhjal oletada, et osa hunne jäi paikseks ja hakkas põldu harima. "Tulemused viitavad, et lihtinimeste tasandil avaldasid hunnid ja roomlased üksteise tavadele märkimisväärset mõju," sõnas lektor.

"Rooma propaganda on vaeseid hunne nii palju laimanud. Võibolla tegid nad mõnikord koledaid asju, kuid kui vaadata populatsiooni laiemalt, võib oletada, et suurema osa tegid piirialade inimesed üksteise palju rohkem koostööd, kui üksteisega tülitsesid," lisas Hakenbeck.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.