Inimkond pärineb kahest erinevast Aafrika väljarändest   ({{commentsTotal}})

{{1474477813000 | amCalendar}}

Eesti teadlaste juhtimisel avaldati täna maailma ühes prestiižikamas teadusajakirjas Nature uuring, mis näitab, et tänapäeva inimkond on pärit kahest erinevast Aafrika-väljarändest. Uurimisrühma sõnul on meil nüüd täiesti uus kvalitatiivne arusaam sellest, milline on inimeste evolutsiooniline ajalugu.

Senistest uurimistöödest oli teada, et anatoomiliselt moodne inimene rändas Aafrikast välja vähem kui 75 tuhat aastat tagasi. Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge´i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel on lisandunud veel üks, palju varasem väljaränne. Seni ei olnud teada, et inimesed lahkusid Aafrikast ka umbes 120 tuhat aastat tagasi.

"Uuringu põhjal on teada, et 120 tuhat aastat tagasi rändas Aafrikast välja populatsioon, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist. Paapualaste genoomides leiduvad genoomi jupid on väiksemad ja rohkemate mutatsioonidega kui varem Aafrikast välja rännanud populatsioonide genoomides," täiendab Eesti Biokeskuse direktor Mait Metspalu.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

Täna ajakirjas Nature avaldatud artikkel põhineb 483 inimese kogu genoomi detailsel analüüsil. Proovid koguti üle maailma 125-st inimpopulatsioonist. Uuring viidi läbi ligi saja teadlase koostöös 74-st erinevast uurimisgrupist üle kogu maailma.

Töös kirjeldatud kaasaegse inimese varasem väljaränne Aafrikast lisab uue tahu juba pikalt kestnud teadusdebatile, mille fookuses on Aafrikast alguse saanud ekspansioon, Euraasia, Okeaania ja Ameerika asustamine.

Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi. Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. "Meie leidsime aga, et just see "väike jälg", mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 % nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt," sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.

Uuring kaardistab geneetilised gradiendid Euraasias ning toob välja uued kandidaatgeenid kohastumustele, mis on tekkinud maailma erinevates geograafilistes piirkondades vastusena kohalikele keskkonna- ja toitumistingimustele.

Geograafiliselt päritolult katavad uuritud genoomid ühtlaselt peaaegu kogu maailma. See võimaldas uurida ka paljusid teisi geneetiliste ja fenotüübiliste erinevuste detaile nii indiviidide kui populatsioonide vahel. Anders Eriksson ja Andrea Manica Cambridge’i ülikoolist leidsid, et kõige tugevam geneetiline gradient eraldab Ida-Euraasia inimesed Lääne-Euraasia omadest.

Loodusliku valiku mõju uurimist juhtisid Evelyn Jagoda, Alexander Mörseburg ja Toomas Kivisild Cambridge’ist, kes näitasid, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides. Toomas Kivisild: “Leidsime mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades.”

"See töö lisab uusi tahke meie senisele arusaamisele tänapäeva inimese evolutsioonilise mineviku kohta ning samuti väljakutsetele, mis said osaks pidevalt muutuvaid keskkondi asustanud inimestele," rõhutab akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus ja Tartu ülikool). Lisaks on uuringu käigus saadud suur inimese genoomide andmestik kõigile maailma teadlastele vabalt kättesaadav ning avab seega kõigile laiad võimalused uurimaks inimese geneetilise varieeruvuse olemust ja selle teket. 

Uuritud genoomide geograafiline päritolu. Värvid näitavad geograafilisi piirkondi ja sümbolid erinevates analüüsides kasutatud alamhulkasid. Joonis: Mait Metspalu

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.