Animatsioon: geneetika selgitab, kust on pärit eestlaste esiisad ({{commentsTotal}})

Viie esiisa järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel.
Viie esiisa järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel. Autor/allikas: Ajalugu OSkariga Youtube

Erinevaid teadusuuringuid lugedes on võimalik kokku seada pilt sellest, kust on pärit meie esivanemad. Kogutud info põhjal pani Ajalugu Oskariga kokku animatsiooni, mis seletab väga lihtsalt ja selgelt, kust on pärit eestlaste esivanemad.

Tegu on hariva materjaliga kõigile, kes tunnevad, et nende geneetikateadmised on veidi roostes või kes seni on arvanud, et geneetika on midagi kauget ja keerulist.

Laste geenid on juhuslik segu nende vanemate DNAst. Üks osa DNAst pärandub alati vanemalt lapsele muutumatult: isalt pojalt pärandub Y-kromosoom, emalt tütrele mtDNA ehk mitokondri DNA. Lihtsalt öeldes tähendab see, et tütrel, emal, vanaemal jne on sama mtDNA. Sama kehtib meeste ja Y-kromosoomi kohta.

Kuna aja jooksul tekivad ka sellesse muutumatult edasi antavasse DNAsse mutatsioonid, on võimalik nende põhjal jõuda tagasi kõige varasemate ühiste esiisadeni.

Kui minna niimoodi isaliini mööda ajas tagasi rohkem kui 20 000 aastat, siis enam kui 90 protsendile eestlastest on esiisaks üks viiest mehest, kes panid aluse suurtele hõimudele.

Teadlaste jaoks kannavad need viis meest selliseid nimesid:

  1. R1a
  2. I2
  3. R1b
  4. N1c1/N1a1
  5. I1

Selguse mõttes nimetame neid vastavalt nii: Aras, Aitor, Daghda, Kalev ja Ragnar.

Nende meeste järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel.

Kuidas nende järglased Eesti aladele jõudsid, saab vaadata videost.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: