Animatsioon: geneetika selgitab, kust on pärit eestlaste esiisad ({{commentsTotal}})

Viie esiisa järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel.
Viie esiisa järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel. Autor/allikas: Ajalugu OSkariga Youtube

Erinevaid teadusuuringuid lugedes on võimalik kokku seada pilt sellest, kust on pärit meie esivanemad. Kogutud info põhjal pani Ajalugu Oskariga kokku animatsiooni, mis seletab väga lihtsalt ja selgelt, kust on pärit eestlaste esivanemad.

Tegu on hariva materjaliga kõigile, kes tunnevad, et nende geneetikateadmised on veidi roostes või kes seni on arvanud, et geneetika on midagi kauget ja keerulist.

Laste geenid on juhuslik segu nende vanemate DNAst. Üks osa DNAst pärandub alati vanemalt lapsele muutumatult: isalt pojalt pärandub Y-kromosoom, emalt tütrele mtDNA ehk mitokondri DNA. Lihtsalt öeldes tähendab see, et tütrel, emal, vanaemal jne on sama mtDNA. Sama kehtib meeste ja Y-kromosoomi kohta.

Kuna aja jooksul tekivad ka sellesse muutumatult edasi antavasse DNAsse mutatsioonid, on võimalik nende põhjal jõuda tagasi kõige varasemate ühiste esiisadeni.

Kui minna niimoodi isaliini mööda ajas tagasi rohkem kui 20 000 aastat, siis enam kui 90 protsendile eestlastest on esiisaks üks viiest mehest, kes panid aluse suurtele hõimudele.

Teadlaste jaoks kannavad need viis meest selliseid nimesid:

  1. R1a
  2. I2
  3. R1b
  4. N1c1/N1a1
  5. I1

Selguse mõttes nimetame neid vastavalt nii: Aras, Aitor, Daghda, Kalev ja Ragnar.

Nende meeste järeltulijad ei tulnud Eesti aladele korraga, vaid saabusid erinevatel aegadel ja põhjustel.

Kuidas nende järglased Eesti aladele jõudsid, saab vaadata videost.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.