Ka emased tihased laulavad ({{commentsTotal}})

Sinitihane.
Sinitihane. Autor: Uku Paal

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.

Reeglina püüavad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume hõivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine küllalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega või pesakonnaga pigem erinevate häälitsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et mõnedel puhkudel võivad emaslinnudki laulda.

Austrias Viini ümbruse metsades tehtud katses paigutati kisklusohu jäljendamiseks sinitihase pesakasti lähedusse raudkulli topis või kummist madu. Looduses on raudkull otseseks ohuks vanalindudele, madu aga pesaõõnsuses olevatele poegadele. Selgus, et raudkulli nähes võivad ka emaslinnud isastele sarnaselt laulma hakata, pesa lähedusse asetatud madu sellist reaktsiooni ei põhjustanud. Sellest järeldub, et ka emaslindude laulul on kindel eesmärk – teha häält pigem kõrge kisklusohu korral.

Kuigi isaslindude laulma hakkamine ohu korral on teada juba varasemat, ei ole selle täpne funktsioon siiani selge. Laulmine võib muuhulgas tõmmata soovimatut tähelepanu ja ohtu sattumise riski suurendada, kuid valjuhäälse lauluga võib lind ka anda märku, et on kiskjat märganud ja rünnakul mõtet ei ole. Lisaks on valjem ja kõlavam laul signaaliks kiskjatele, et linnud on tõenäoliselt heas konditsioonis ning nende jahtimiseks ei ole mõistlik aega raisata.

Emaslindude laulmist on seostatud nende edukusega – meelitades kohale naabrimehi, kes võivad viljastada osa munadest, suurendab emaslind oma järglaste geneetilist mitmekesisust ja edukust. Eelpool kirjeldatud katses näis selline seletus siiski vähetõenäolisena, kuna pesitsushooaja lõppfaasis ei oleks naabrimeeste "abist" enam kasu olnud. Ka seletus, et emaslind kutsus lauluga isaslindu endale appi, ei näi samuti pädevat, sest sageli oli isaslind samal hetkel pesakasti juures olemas.

Nii emas- kui ka isaslinnu samaaegne laul kisklusohu korral viitab ühise tegutsemise tõhususele. Emaslinnu laulu puhul ei ole välistatud ka puhtalt füsioloogiline vastus stressirohkele olukorrale – ohu korral toimuvad organismid kiired hormonaalsed muutused, mis omakorda vallandavad laulmise. Täpsemad põhjused, miks emased sinitihased ohtu tajudes laulma hakkavad, vajavad veel selgitamist.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Mahr K, Seifert CL, Hoi H 2016. Female and male Blue Tits (Cyanistes caeruleus) sing in response to experimental predator exposition. Journal of Ornithology 157:907–911. DOI 10.1007/s10336-016-1345-3

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.