Ka emased tihased laulavad ({{commentsTotal}})

Sinitihane.
Sinitihane. Autor/allikas: Uku Paal

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.

Reeglina püüavad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume hõivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine küllalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega või pesakonnaga pigem erinevate häälitsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et mõnedel puhkudel võivad emaslinnudki laulda.

Austrias Viini ümbruse metsades tehtud katses paigutati kisklusohu jäljendamiseks sinitihase pesakasti lähedusse raudkulli topis või kummist madu. Looduses on raudkull otseseks ohuks vanalindudele, madu aga pesaõõnsuses olevatele poegadele. Selgus, et raudkulli nähes võivad ka emaslinnud isastele sarnaselt laulma hakata, pesa lähedusse asetatud madu sellist reaktsiooni ei põhjustanud. Sellest järeldub, et ka emaslindude laulul on kindel eesmärk – teha häält pigem kõrge kisklusohu korral.

Kuigi isaslindude laulma hakkamine ohu korral on teada juba varasemat, ei ole selle täpne funktsioon siiani selge. Laulmine võib muuhulgas tõmmata soovimatut tähelepanu ja ohtu sattumise riski suurendada, kuid valjuhäälse lauluga võib lind ka anda märku, et on kiskjat märganud ja rünnakul mõtet ei ole. Lisaks on valjem ja kõlavam laul signaaliks kiskjatele, et linnud on tõenäoliselt heas konditsioonis ning nende jahtimiseks ei ole mõistlik aega raisata.

Emaslindude laulmist on seostatud nende edukusega – meelitades kohale naabrimehi, kes võivad viljastada osa munadest, suurendab emaslind oma järglaste geneetilist mitmekesisust ja edukust. Eelpool kirjeldatud katses näis selline seletus siiski vähetõenäolisena, kuna pesitsushooaja lõppfaasis ei oleks naabrimeeste "abist" enam kasu olnud. Ka seletus, et emaslind kutsus lauluga isaslindu endale appi, ei näi samuti pädevat, sest sageli oli isaslind samal hetkel pesakasti juures olemas.

Nii emas- kui ka isaslinnu samaaegne laul kisklusohu korral viitab ühise tegutsemise tõhususele. Emaslinnu laulu puhul ei ole välistatud ka puhtalt füsioloogiline vastus stressirohkele olukorrale – ohu korral toimuvad organismid kiired hormonaalsed muutused, mis omakorda vallandavad laulmise. Täpsemad põhjused, miks emased sinitihased ohtu tajudes laulma hakkavad, vajavad veel selgitamist.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Mahr K, Seifert CL, Hoi H 2016. Female and male Blue Tits (Cyanistes caeruleus) sing in response to experimental predator exposition. Journal of Ornithology 157:907–911. DOI 10.1007/s10336-016-1345-3

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.