Läänemeremaad pole mere päästmiseks piisavalt teinud
Toimetaja Piret Ehrenpreis
Maailma Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fondi avaldatud analüüsistselgub, et vaatamata lubadustele pole Läänemeremaad suutnud merekeskkonna parandamisel teha hädavajalikke samme. Nii ei suudeta kinni pidada ka 2007. aastal kokku lepitud plaanist, et aastaks 2021 oleks Läänemere seisukord hea. Keskkonnaministeerium põhjendab kehva näitajat aruandluspuudujääkide ja vahepealse majanduslikult keerulise perioodiga.
Looduskaitseorganisatsioonide
analüüs keskendub neljale valdkonnale: elurikkus, eutrofeerumine,
ohtlikud ained ja meremajandus. Eesti paistab silma suurte puudustega
ohtlike ainete ning meremajandusega kaasnevate riskidega tegelemisel.
Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumise eksperdi Kristjan Piirimäe
sõnul pole seni kellelgi täpsemat aimu, palju ja milliseid ohtlikke
aineid meil merre satub: "Vastavad seireprogrammid ja uuringud,
vastavad kemikaalide nimekirjad on tähtajaks tegemata, nii et siin
valitseb suur teadmatus."
Keskkonnaministeeriumi
mereosakonna juhataja Arvo Veskimetsa sõnul käib
sotisaalministeeriumi terviseameti töö läbi Euroopa Liidu
kemikaalide registri ning Eestil puudub lähiajal ilmselt võimalus
oma registri loomiseks. Ka on tema hinnangul meil siiski tegeletud
ohtlike jäätmete kogumise ja kahjutuks tegemisega, mistõttu jääb
arusaamatuks, miks analüüsis kajastuvad probleemid ikka nii tõsised on.
"Siin vaadatakse just aruandluses esitatud materjale. Eestis on päris palju tööd tehtud nii punktreostuse, hajareostuse ja ka vanade jääkreostuste piirkonnas. Võibolla on siis vaja teha paremat aruandlust ja näidata ära töö meie oma suurematel ja tähtsamatel objektidel, kus on kõige suurem oht, nimelt poolkoksimäed Kohtla-Järve lähedal. See leidis jälle rahastust nelja miljoni euroga. Me sulgeme neid mägesid ja see on kõige suurem ohuallikas ohtlike ainete puhul Läänemerele," rääkis Veskimets.
Piirimäe sõnul on Eesti teinud küll tubli töö ära reoveehoidlate uuendamisega, kuid hajareostusena sattub põllumajandustegevuse tõttu merre ikka rohkelt väetisaineid, mistõttu pole kokkuvõttes olukord kuigivõrd paranenud. Veskimetsa sõnul seisab selle küsimuse lahendamine raha taga.
Tema sõnul tuleks hajareostusega võitlemiseks teha suuremahulisi töid. Nendeks on olemas praegu küll plaan, kuid raha veel mitte. Näiteks tuleks rajada eelvooludele settebasseine, kus kaks peamist eutrofeerumist põhjustavat ainet - fosfor ja lämmastik - välja setitada. Need tegevused nõuavad suuri investeeringuid. Veskimets avaldas lootust, et vastavad summad leitakse lähiajal nii maaelu fondist kui ka põllumajanduse toetamise fondist.
Piirimäe tõi välja, et riiklikul tasandil on Eesti kaitseta ka suurema naftareostuse korral: "Eesti valitsus lubas juba ammu luua õlifondi, parandamaks riigi valmisolekut naftareostuse tõrjeks. Praegu on ELFil suurem võimekus naftareostuse tõrjeks kui Eesti riigil. Kui peaks tulema mõni naftaõnnetus, siis riik on sunnitud toetuma ELFi sadadele naftavabatahtlikele. Niisugune olukord on paraku absurdne. Seetõttu ootame, et riik rajaks ise õlifondi ja tekitaks võimekuse naftareostusega toime tulekuks."
Läänemere nukker seis
Läänemeri inertne süsteem, mistõttu võtab seal mingite muutuste esile kutsumine pikalt aega. Sellest, et praegu on Läänemeri üks reostatumaid meresid annavad märku nii surnud tsoonid põhjakihtides kui ka suvine vetikate vohamine supelrandades.
"Surnud tsoonid on mere sügavamates kohtades. See tuleneb sellest, et liiga palju väetisaineid on sattunud vette, mistõttu vetikad tarbivad ära veest hapniku ja see hapnikuvaegus tekitabki mere põhja surnud tsoone. Selle tagajärjel on mere põhjas ka palju mürgiseid aineid, mis tõusevad vahel ka pinna peale," rääkis Piirimäe.
Mere pindmistes kihtides on aga vastupidine probleem, sest seal vohavad vetikad ja taimed. Seetõttu on kaldad muutunud osaliselt läbipääsmatuks. Suve teisel poolel tuleb üha sagedamini ette sinivetikate õitsenguid, mistõttu pole supelrannad siis pahatihti kasutuskõlblikud.
Läänemeri aastaks 2021 korda ei saa
Keskkonnaministeeirumi
mereosakonna juhataja Arvo Veskimetsa sõnul on HELCOMi tegevuskava
kõrval olemas ka Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv, mis
kohustab liikmesriike leidma meetmeid, et Läänemere seisukorda
parandada. Möödunud aastal hinnati mere keskkonnaseisundit ja
määrati kindlaks piirid, mis iseloomustavad head seisukorda.
Tulevaks aastaks peaks Veskimetsa sõnul valmima seireprogramm.
Kui
praegust Läänemere seisukorda hindavad andmed põhinevad
rannikumerest võetud proovidel, siis adekvaatsema pildi saamiseks
oleks vaja seirata ka mere keskosa. "Võimalik, et seal on
probleeme, millest me praegu ei tea. Võimalik ka, et need probleemid
ei ole nii väga suured," arutles Veskimets.
Aastaks 2016 peaks Läänemere riigid jõudma nii kaugele, et merekeskkonna parandamiseks välja mõeldud meetmeid asutakse rakendama. Sealt edasi kahe aasta möödudes hinnatakse nende tõhusust ja tehakse vastavaid kohendusi.
Veskimetsa
hinnangul oldi 2007. aastal Läänemere seisukorra parandamiseks
plaane tehes liialt optimistlikud, sest majandusolud olid head.
Vahepealne masu sundis aga kärpeid tegema ka keskkonnahoiu arvelt.
Nüüd on Veskimetsa hinnangul hea, kui aastaks 2021 saaks nii
kaugele, et võib öelda, et Läänemere olukord enam ei halvene.