TÜs esitleti esimest eestikeelset haridusteaduste ajakirja ({{commentsTotal}})

Foto: ERR
Foto: ERR

Tartu ülikoolis esitleti uut Eesti haridusteaduste ajakirja, mis kajastab kõrgetasemelisi empiirilisi uurimusi ja teoreetilisi ülevaateartikleid haridusteadustest ja sellega seotud valdkondadest.


Seeon esimene eestikeelne haridusteaduste ajakiri, mis annab võimaluse avaldada eestikeelseid originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid. Ajakirja vastutava toimetaja Krista Uibu sõnul on vajadus eestikeelse haridusteaduste ajakirja järele olnud suur, vahendas ERR uudisteportaal „Aktuaalset kaamerat“.

„Eestikeelne teadusajakiri haridusvaldkonnas on siiani puudunud. Haridust ei saa teha ainult inglise keeles, omakeelne haridus on ja see peab kajastuma ka teaduses. Me uurime eesti kooli, uurime eesti õpilast ja eesti õpetajat, me ei saa avaldada ainult artikleid inglise keeles nii, et nad eesti õpetajate ja teadlaste lauale ei jõua,“ selgitas Uibu.

Siiski ei jää ajakiri vaid Eesti haridusteaduse põhiseks, toimetuskolleegiumi kuuluvad ka mitmed välisülikoolide teadurid. Rahvusvahelise teadusruumi laiendamiseks lisatakse eestikeelsetele artiklitele ka ingliskeelsed resümeed.

Ajakirjal ilmub aastas kaks konkreetse teemaga erinumbrit ning vabanumber.

„Erinumbreid kutsume me toimetama inimesed, teadlased, kellel on oma teadusprojektid, kes kirjutavad teadusartikleid, neil on oma kindel uurimisteema,“ sõnas Uibu.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri ilmub vaid internetis aadressil eha.ut.ee ning on kõigi soovijateni jõudmiseks avatud juurdepääsuga.



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: