TÜs esitleti esimest eestikeelset haridusteaduste ajakirja ({{commentsTotal}})

Foto: ERR
Foto: ERR

Tartu ülikoolis esitleti uut Eesti haridusteaduste ajakirja, mis kajastab kõrgetasemelisi empiirilisi uurimusi ja teoreetilisi ülevaateartikleid haridusteadustest ja sellega seotud valdkondadest.


Seeon esimene eestikeelne haridusteaduste ajakiri, mis annab võimaluse avaldada eestikeelseid originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid. Ajakirja vastutava toimetaja Krista Uibu sõnul on vajadus eestikeelse haridusteaduste ajakirja järele olnud suur, vahendas ERR uudisteportaal „Aktuaalset kaamerat“.

„Eestikeelne teadusajakiri haridusvaldkonnas on siiani puudunud. Haridust ei saa teha ainult inglise keeles, omakeelne haridus on ja see peab kajastuma ka teaduses. Me uurime eesti kooli, uurime eesti õpilast ja eesti õpetajat, me ei saa avaldada ainult artikleid inglise keeles nii, et nad eesti õpetajate ja teadlaste lauale ei jõua,“ selgitas Uibu.

Siiski ei jää ajakiri vaid Eesti haridusteaduse põhiseks, toimetuskolleegiumi kuuluvad ka mitmed välisülikoolide teadurid. Rahvusvahelise teadusruumi laiendamiseks lisatakse eestikeelsetele artiklitele ka ingliskeelsed resümeed.

Ajakirjal ilmub aastas kaks konkreetse teemaga erinumbrit ning vabanumber.

„Erinumbreid kutsume me toimetama inimesed, teadlased, kellel on oma teadusprojektid, kes kirjutavad teadusartikleid, neil on oma kindel uurimisteema,“ sõnas Uibu.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri ilmub vaid internetis aadressil eha.ut.ee ning on kõigi soovijateni jõudmiseks avatud juurdepääsuga.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: