Õpilasuurimus: kui palju valke ja suhkruid sisaldavad valgupulbrid tegelikult?
Tallinna Inglise kolledži abiturient Hendrik Randveer uuris oma riiklikule teadustööde konkursile esitatud uurimistöös, kui palju valke ja suhkruid sisaldavad valgupulbrid võrreldes tootepakendil kireldatuga.
„Nähes noori sportlasi üha enam tarbimas valgujooke tekib õigustatud küsimus, kas nad on ikka teadlikud, milline on nende toodete keemiline koostis ning millist mõju võib antud koostis nende organismile avaldada,“ kirjutab Hendrik Randveer oma uurimistöö kokkuvõttes. Seetõttu otsustas ta analüüsida viie valgupulbri koostist, et saada teada, kas uuritud valgupulbrite tootepakendil esitatud andmed vastavad eksperimentaalväärtustele ning millised konkreetsed suhkrutüübid esinevad nendes valgupulbrites.
Atraktiivsed ning professionaalsed reklaamid lubavad veenvalt tervist taastavaid ning sportlike saavutusi. Paraku ahvatlevad teaduslikele uuringutele viitavad tootereklaamid sihtgruppe, kelle organism on veel arenemisjärgus ning tundlik mitmetele allergilistele koostisosadele.
Teave erinevatest suhkrutüüpidest on oluline neile, kes peavad täpset arvestust tarbitavate koostisosade kohta. Nendeks võivad olla nii professionaalsed sportlased, kaalujälgijad kui oma tervist hindavad rahvasportlased.
Autor analüüsis viit valgupulbrit: “Hera80”; “Lean Mass”; “Cook-Bake-Cake”; “Whey3”; “Soija90”. Analüüsimiseks kasutas ta rahvusvaheliste keemialaborite poolt aktsepteeritud meetodeid Kjeldahli ja HPLC, mille valis välja koostöös Eesti keskkonnauuringute laboriga.
Uurimuse tulemus kinnitas toote pakendil esitatud teabe tõesust, mis tõestas, et vahe eksperimentaalväärtusel ja pakendiväärtusel oli minimaalne. Protsentuaalne vahe analüüsitavates andmetes kõikus 0.75% - 2.13% vahel.
Kõige väiksema erinevusega oli valgupulber “Lean Mass”, kus vahe pakenditulemusega oli kõige väiksem – 0.75%. Seega on vahe grammides 0.30g. Kõige märkimisväärsem protsendiline erinevus esines aga valgupulbris “Hera80”, milles protsendiline vahe oli 2.13% ning vahe grammides oli 1.70g.
Teise punktina uurisin tootepakenditel esitatud erinevate suhkrutüüpide olemasolu. Ilmnes, et ainsa suhkruna on pakendil ära toodud laktoos, teisi suhkrutüüpe, mis kahtlemata on tarbijale olulised, märgitud ei ole.
Randveer püstitas töö ühe hüpoteesina, et ainuke suhkrutüüp, mis esineb valgupulbrites on sahharoos. See hüpotees aga ei leidnud kinnitust, kuna valgupulbris esines ka teisi suhkruid. Kõige enam erinevaid suhkrutüüpe esines valgupubris “Whey3”, millest leiti glütserooli, fruktoosi, glükoosi ning laktoosi. Pakendile on aga märgitud, et tootes on fikseeritud kogus suhkruid ning laktoosikogus. Millist tüüpi suhkruid aga valgupulber sisaldab, kajastatud ei ole. Kõige vähem suhkruid võis leida tootest “Soija90”, milles esines ainult fruktoosi.
Kuna ainsaks suhkruks, mille kogus oli ka pakendil märgitud, oli laktoos, siis oli võimalik seda ka võrrelda. Kõige väikseimad vahed laktoosikoguses esinesid valgupulbrites “Lean Mass” ning “Cook-Bake-Cake”, kus vahe oli 0.2g väiksem, kui pakendil antud tulemusel.
Kõige suurem erinevus esines valgupulbris “Whey3”, kus laktoosi oli 3.2g rohkem 100g kohta kui pakendile kirjutatud. Selline suur laktoosikoguse vahe võib olla põhjuseks tekkivatele tervisehädadele, seda eriti arenevas või tundlikus inimorganismis. Lubatud laktoosi kogus pakendil oli 0.4g ning eksperimendi tulemuste kohaselt sisaldas see laktoosi kuus korda rohkem, kui pakendil kirjas.
Uurimistöö tulemused on olulised, kuna valgupulbrite tarbimine suureneb eriti rahvasportlaste hulgas ning neid toidulisandeid on üha kergem kätte saada.
Hendrik Randveeri uuringu tulemus tõestas, et pakendil esitatud info ei vasta alati toote sisule, seda isegi juhul, kui tootja väidab, et ühe aine kontsentratsioon oli pulbri ebaühtlase segamistulemuse põhjusel kõrgem. Kui tarbija avab pakendi, siis manustab ta valgupulbrit sarnaselt nagu eksperimentaalkatses seda tehti. Ainete ebaühtlane segunemine viitaks siinjuures vaid ebakvaliteetsele tootele.
Hendrik Randveeri uurimust juhendas keemiaõpetaja Luise TIks. 24. ja 25. aprillil toimub Energia Avastuskeskuses Õpilaste Teadusfestival, kus õpilased esitlevad oma koolitööna valminud uurimistöid. Teisipäevast reedeni võib ERR Novaatori teadusfestivali leheküljelt lugeda ülevaateid õpilaste tehtud töödest.
