Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas ({{commentsTotal}})

Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

Küllap teavad paljud hall- ja must-kärbsenäppi, kes aedadeski pesitsevad, kuid vähem tuntakse pisikest väike-kärbsenäppi. Esimest korda kuulsin temast 2014. aastal ning järgmisel õnnestus mul leida neli laulvat isaslindu. Sel aastal olen laulvaid isaslinde leidnud suisa 14.

Emaslindu olen näinud vaid mõned korrad. Märksa enam hakkab silma erksa punakasoranži kurgualusega isaslind, kes kaugelt meenutab pisut punarinda. Väike-kärbsenäpp valib pesitsemiseks vanemad kuusesegametsad.

Toiduks napsab väike kärbsepüüdja õhust putukaid. Maapinnale satub väike-kärbsenäpp harva, peamiselt vihmaste ja tuuliste ilmadega. Vaatluspostiks kasutab ta oksi, kus ta end puhastab ja laulab. Peatuspaikades nõksutab sabasulgi ja liigutab tiibu.
 
Minu jälgitavad väike-kärbsenäpid istusid madalatel okstel ja püüdsid putukaid sageli õhtuti. Nad ei pelga inimest, kuid kaovad metsarägastikku. Kui nad endast lauldes märku ei annaks, oleks neid pea võimatu leida.

Mul on õnnestunud leida hulganisti laulvaid isaslinde, kuid vaid mõne pesa. Selleski metsas on pesa siin, kõrgel puu tipus, mistõttu pesaelu pole kahjuks ma saanud seni jälgida.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: