Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas ({{commentsTotal}})

Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

Küllap teavad paljud hall- ja must-kärbsenäppi, kes aedadeski pesitsevad, kuid vähem tuntakse pisikest väike-kärbsenäppi. Esimest korda kuulsin temast 2014. aastal ning järgmisel õnnestus mul leida neli laulvat isaslindu. Sel aastal olen laulvaid isaslinde leidnud suisa 14.

Emaslindu olen näinud vaid mõned korrad. Märksa enam hakkab silma erksa punakasoranži kurgualusega isaslind, kes kaugelt meenutab pisut punarinda. Väike-kärbsenäpp valib pesitsemiseks vanemad kuusesegametsad.

Toiduks napsab väike kärbsepüüdja õhust putukaid. Maapinnale satub väike-kärbsenäpp harva, peamiselt vihmaste ja tuuliste ilmadega. Vaatluspostiks kasutab ta oksi, kus ta end puhastab ja laulab. Peatuspaikades nõksutab sabasulgi ja liigutab tiibu.
 
Minu jälgitavad väike-kärbsenäpid istusid madalatel okstel ja püüdsid putukaid sageli õhtuti. Nad ei pelga inimest, kuid kaovad metsarägastikku. Kui nad endast lauldes märku ei annaks, oleks neid pea võimatu leida.

Mul on õnnestunud leida hulganisti laulvaid isaslinde, kuid vaid mõne pesa. Selleski metsas on pesa siin, kõrgel puu tipus, mistõttu pesaelu pole kahjuks ma saanud seni jälgida.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.