Väike-kärbsenäpp kärbseid näppamas ({{commentsTotal}})

Mai keskpaigas saabuvad meile Kagu-Aasiast väike-kärbsenäpid. Nii nagu nimigi ütleb, on nad meie kärbsenäppidest väiksemad. „Osooni“ toimetaja Karl Adami kirjeldab oma kohtumisi nende väikeste kärbseid näppavate lindudega.

Küllap teavad paljud hall- ja must-kärbsenäppi, kes aedadeski pesitsevad, kuid vähem tuntakse pisikest väike-kärbsenäppi. Esimest korda kuulsin temast 2014. aastal ning järgmisel õnnestus mul leida neli laulvat isaslindu. Sel aastal olen laulvaid isaslinde leidnud suisa 14.

Emaslindu olen näinud vaid mõned korrad. Märksa enam hakkab silma erksa punakasoranži kurgualusega isaslind, kes kaugelt meenutab pisut punarinda. Väike-kärbsenäpp valib pesitsemiseks vanemad kuusesegametsad.

Toiduks napsab väike kärbsepüüdja õhust putukaid. Maapinnale satub väike-kärbsenäpp harva, peamiselt vihmaste ja tuuliste ilmadega. Vaatluspostiks kasutab ta oksi, kus ta end puhastab ja laulab. Peatuspaikades nõksutab sabasulgi ja liigutab tiibu.
 
Minu jälgitavad väike-kärbsenäpid istusid madalatel okstel ja püüdsid putukaid sageli õhtuti. Nad ei pelga inimest, kuid kaovad metsarägastikku. Kui nad endast lauldes märku ei annaks, oleks neid pea võimatu leida.

Mul on õnnestunud leida hulganisti laulvaid isaslinde, kuid vaid mõne pesa. Selleski metsas on pesa siin, kõrgel puu tipus, mistõttu pesaelu pole kahjuks ma saanud seni jälgida.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.