Teadus kolme minutiga: Katre Juganson ja nanomaterjalide nähtamatu oht ({{commentsTotal}})

Viimastel aastatel on leiutatud mitmeid nanomaterjale, mida leiab juba erinevatest toodetest ja millele pannakse suuri lootusi meditsiinis ja elektroonikas. Kui esmapilgul võib tunduda, et nanomaterjalidest saabki vaid kasu, võivad head omadused muuta need elusloodusele samas ka ohtlikuks, märgib keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi nooremteadur Katre Juganson.

Nanosuuruses materjale püütakse rakendada eeskätt seetõttu, et võrreldes samas koguses tavasuuruses osakestega on nende pinnal rohkem aatomeid, mis saavad osaleda reaktsioonides. Lisaks võivad neis esineda väikestest mõõtmetest tingitud kvantefektid. Kuid samad omadused, mis muudavad need nii tõhusateks, võivad muuta need ohtlikuks.

Kõik keskkonnas leiduvad ained jõuavad läbi toiduahela aga ka inimeste toidulauale. Lisaks satuvad kõik tooted mingil kujul keskkonda, kus võivad vabaneda nendes leiduvad nanomaterjalid. KBFI laboris uuritakse nanoosakeste mõju erinevate keskkonnaorganismidega, kellest enamikke võib näha vaid mikroskoobiga. Milliseid katseloomi kasutab selleks Juganson, vaata videost.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.