Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all, olgu selleks aluseline tsemenditolm, happevihmad, tallamine või mürareostus. Kui intrigeerivalt läheneda, siis sai klassikaline arusaam inimmõjust kui liike peletavast ja halvast nähtusest uuringu abiga väikese tagasilöögi. Kui lähikonnas on piisaval hulgal levimisvõimelisi asendusliike, toimub liigirühmade omavaheline väljavahetamine loomuliku protsessina.

Graafika: Sten Endrik Mihkelsoo/ERR

Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur, Jaan Liira, rõhutab:  “Seda me oma uuringus nägimegi, et kui on alternatiivsed liigid võtta ja keskkond on muutunud, siis kooslus pikas ajas kohaneb, ja täiesti nö allikaskoosluse taoliseks. Sama asi on ka praegu metsadega: kui ajalooliselt lõigati väikseid tükikesi, siis liigid suutsid taas-saabuda ja oli nö mosaiik-dünaamika maastikus. Nüüd kus me oleme suurepinnalisemad, ei pruugi see mosaiik-dünaamika maastikus enam toimida.”

Analoogsete häiringute ja liikide ringluse tulemusena on meil kunagi kujunenud paljukiidetud puisniidud. Oluline on, et sedalaadi häiringuid, nagu puisniitude niitmine ja rannakarjamaade karjatamine, säiliksid – vastasel juhul maastikud ja seal elavad liigid muutuvad taas. Samblikukoosluste arenguks sadu aastaid ei kulu ja see teeb neist head uurimisobjektid:

“Samblikud on sellised liitorganismid, kes reageerivad keskkonnale kiiresti, samaaegselt on nad ka head levijad ja sellepärast kõik kokkuvõttes on Kundas olevad samblikud hea mudelsüsteem koosluse dünaamika uurimiseks,” selgitab Liira miks ökoloogidele samblikud meeldivad.

Mis loom on samblik?

“Ta on nii üht kui teist. Suurem osa sellest on seen, aga selleks fotosünteesivaks partneriks on kas vetikas või tsüanobakter,” kirjeldab lihhenoloogia teadur Ave Suija.

Samblikega on kokku puutunud meist igaüks – olgu selleks siis kollast värvi seinakorbi kivist pargipingil või habesamblik loodusmetsa kuuseokstel. Olgugi, et esmapilgul lihtsalt eristatavad, on samblike määramine omaette teadus.

“Eriti just nende pisisamblike puhul me peame vaatama mikroskoopi ja vaatama selliseid mikrotunnuseid nagu eosed, kuidas need viljakehad seest välja näevad ja keerulisematel juhtudel me peame isegi määrama selle keemilise koostise,“ selgitab Suija.

Liikide dünaamika uurimine on ökoloogide sõnul vältimatult vajalik selleks, et teha õigeid looduskaitselisi otsuseid. “Me peame säilitama maastiku liigendatust,” rõhutab Liira, “me peame tagama, et kõik erinevad kooslused, mis võiks meil olemas olla, ei ole kuskil kauges maanurgas alles, vaid et nad oleks meil hajusalt üle terve Eesti.” Nii on erinevatel populatsioonidel ja erinevatel liikidel võimalik üksteist asendades ökosüsteemi elujõulisena hoida.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.