Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all, olgu selleks aluseline tsemenditolm, happevihmad, tallamine või mürareostus. Kui intrigeerivalt läheneda, siis sai klassikaline arusaam inimmõjust kui liike peletavast ja halvast nähtusest uuringu abiga väikese tagasilöögi. Kui lähikonnas on piisaval hulgal levimisvõimelisi asendusliike, toimub liigirühmade omavaheline väljavahetamine loomuliku protsessina.

Graafika: Sten Endrik Mihkelsoo/ERR

Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur, Jaan Liira, rõhutab:  “Seda me oma uuringus nägimegi, et kui on alternatiivsed liigid võtta ja keskkond on muutunud, siis kooslus pikas ajas kohaneb, ja täiesti nö allikaskoosluse taoliseks. Sama asi on ka praegu metsadega: kui ajalooliselt lõigati väikseid tükikesi, siis liigid suutsid taas-saabuda ja oli nö mosaiik-dünaamika maastikus. Nüüd kus me oleme suurepinnalisemad, ei pruugi see mosaiik-dünaamika maastikus enam toimida.”

Analoogsete häiringute ja liikide ringluse tulemusena on meil kunagi kujunenud paljukiidetud puisniidud. Oluline on, et sedalaadi häiringuid, nagu puisniitude niitmine ja rannakarjamaade karjatamine, säiliksid – vastasel juhul maastikud ja seal elavad liigid muutuvad taas. Samblikukoosluste arenguks sadu aastaid ei kulu ja see teeb neist head uurimisobjektid:

“Samblikud on sellised liitorganismid, kes reageerivad keskkonnale kiiresti, samaaegselt on nad ka head levijad ja sellepärast kõik kokkuvõttes on Kundas olevad samblikud hea mudelsüsteem koosluse dünaamika uurimiseks,” selgitab Liira miks ökoloogidele samblikud meeldivad.

Mis loom on samblik?

“Ta on nii üht kui teist. Suurem osa sellest on seen, aga selleks fotosünteesivaks partneriks on kas vetikas või tsüanobakter,” kirjeldab lihhenoloogia teadur Ave Suija.

Samblikega on kokku puutunud meist igaüks – olgu selleks siis kollast värvi seinakorbi kivist pargipingil või habesamblik loodusmetsa kuuseokstel. Olgugi, et esmapilgul lihtsalt eristatavad, on samblike määramine omaette teadus.

“Eriti just nende pisisamblike puhul me peame vaatama mikroskoopi ja vaatama selliseid mikrotunnuseid nagu eosed, kuidas need viljakehad seest välja näevad ja keerulisematel juhtudel me peame isegi määrama selle keemilise koostise,“ selgitab Suija.

Liikide dünaamika uurimine on ökoloogide sõnul vältimatult vajalik selleks, et teha õigeid looduskaitselisi otsuseid. “Me peame säilitama maastiku liigendatust,” rõhutab Liira, “me peame tagama, et kõik erinevad kooslused, mis võiks meil olemas olla, ei ole kuskil kauges maanurgas alles, vaid et nad oleks meil hajusalt üle terve Eesti.” Nii on erinevatel populatsioonidel ja erinevatel liikidel võimalik üksteist asendades ökosüsteemi elujõulisena hoida.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.