Kunda tsemenditehase tolmu mõju samblikele üllatas teadlasi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli ökoloogid Ave Suija ja Jaan Liira uurisid seda, kuidas sambliku populatsioonid Kunda metsades vahelduvad. Just aluseline tsemenditolm on stressoriks, mis mõjutab lokaalset liikide dünaamikat. Sarnaseid mustreid leidub mujalgi.  

Keskkond meie ümber ja seal elavad liigid on pidevalt mitmesuguste stressorite surve all, olgu selleks aluseline tsemenditolm, happevihmad, tallamine või mürareostus. Kui intrigeerivalt läheneda, siis sai klassikaline arusaam inimmõjust kui liike peletavast ja halvast nähtusest uuringu abiga väikese tagasilöögi. Kui lähikonnas on piisaval hulgal levimisvõimelisi asendusliike, toimub liigirühmade omavaheline väljavahetamine loomuliku protsessina.

Graafika: Sten Endrik Mihkelsoo/ERR

Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur, Jaan Liira, rõhutab:  “Seda me oma uuringus nägimegi, et kui on alternatiivsed liigid võtta ja keskkond on muutunud, siis kooslus pikas ajas kohaneb, ja täiesti nö allikaskoosluse taoliseks. Sama asi on ka praegu metsadega: kui ajalooliselt lõigati väikseid tükikesi, siis liigid suutsid taas-saabuda ja oli nö mosaiik-dünaamika maastikus. Nüüd kus me oleme suurepinnalisemad, ei pruugi see mosaiik-dünaamika maastikus enam toimida.”

Analoogsete häiringute ja liikide ringluse tulemusena on meil kunagi kujunenud paljukiidetud puisniidud. Oluline on, et sedalaadi häiringuid, nagu puisniitude niitmine ja rannakarjamaade karjatamine, säiliksid – vastasel juhul maastikud ja seal elavad liigid muutuvad taas. Samblikukoosluste arenguks sadu aastaid ei kulu ja see teeb neist head uurimisobjektid:

“Samblikud on sellised liitorganismid, kes reageerivad keskkonnale kiiresti, samaaegselt on nad ka head levijad ja sellepärast kõik kokkuvõttes on Kundas olevad samblikud hea mudelsüsteem koosluse dünaamika uurimiseks,” selgitab Liira miks ökoloogidele samblikud meeldivad.

Mis loom on samblik?

“Ta on nii üht kui teist. Suurem osa sellest on seen, aga selleks fotosünteesivaks partneriks on kas vetikas või tsüanobakter,” kirjeldab lihhenoloogia teadur Ave Suija.

Samblikega on kokku puutunud meist igaüks – olgu selleks siis kollast värvi seinakorbi kivist pargipingil või habesamblik loodusmetsa kuuseokstel. Olgugi, et esmapilgul lihtsalt eristatavad, on samblike määramine omaette teadus.

“Eriti just nende pisisamblike puhul me peame vaatama mikroskoopi ja vaatama selliseid mikrotunnuseid nagu eosed, kuidas need viljakehad seest välja näevad ja keerulisematel juhtudel me peame isegi määrama selle keemilise koostise,“ selgitab Suija.

Liikide dünaamika uurimine on ökoloogide sõnul vältimatult vajalik selleks, et teha õigeid looduskaitselisi otsuseid. “Me peame säilitama maastiku liigendatust,” rõhutab Liira, “me peame tagama, et kõik erinevad kooslused, mis võiks meil olemas olla, ei ole kuskil kauges maanurgas alles, vaid et nad oleks meil hajusalt üle terve Eesti.” Nii on erinevatel populatsioonidel ja erinevatel liikidel võimalik üksteist asendades ökosüsteemi elujõulisena hoida.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.