Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse

(Foto: Merit Maarits/ ERR)
Merit Maarits
21.11.2016 14:05
Rubriik: Ühiskond

Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

Kuigi suurem osa matusebüroodest on otsustanud võimalikud tooted ja teenused hinnakirjaga üles loetleda, on üksikud teised pakkujad koostanud tellijatele valimiseks paketid. Kui Tartu matusebüroo OÜ Matuselahendused kasutab teenusepakettide tähistamiseks numbreid – 1, 2 ja 3 – siis Tallinna matusebüroo Memoris on nii haua-, puumatuse kui ka tuhastusmatuse puhul jaotanud paketid hinnaklassi alusel nimedega Lihtne, Lihtne+, Premium, Elite ja Eriline.

Selline üsna selge klassipõhine jaotus aga võib matuse tellijas – kes tavaliselt soovib kadunud lähedase ära saata parimal võimalikul viisil – tekitada tunde, et lahkunu "lihtne" ärasaatmine on viimase suhtes kuidagi vähem väärikam. Olenemata sellest, et matusebüroo on suure tõenäosusega võimeline korraldama korraliku matuse ka kõige odavama paketiga.

"Kui eetiline see [matuseteenuse pakettidesse jaotamine] on, on iseküsimus. Kuid eks matuste uhkuse või kasinusega on inimesed end sotsiaalsetes suhetes ja hierarhiates eristanud aegade algusest peale. Matus on väga oluline rituaal kõigis inimkultuurides. Antud juhul lihtsalt pakub tarbimisühiskonna kaubastatud matuseteenus ette valmis pakendatud rituaali," selgitas Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller.

Ebaratsionaalne majanduslik mõtlemine on tarbijaühiskonnas, kus väärtustatakse tarbimise suurendamist, väga levinud. Sama pädeb mis tahes teenuse puhul – me eelistame teinekord kallimat teenust puht seepärast, et näib meile parem ja pakub seetõttu suuremat rahuldust. Kelleri sõnul ei ole midagi imestamisväärset ka selles, et matusebürood oma teenuseid pakettidena pakuvad, sest juba mainitud tarbimisühiskond kaubastab pea kõike, mida annab vähegi müüa.

Oma märgi on Kelleri hinnangul kindlasti jätnud ka kaasaajale omane ajavaesus ja inimeste vajadus saada praktiline informatsioon kiirelt kätte. "Jah, võib möönda, et näiteks mingisugune Elite matuseteenuse pakett võib olla niimoodi üsna räigelt veebis pakutuna sündsustunnet riivav, aga ju siis on loodetud, et nii on lihtsam ja kliendi aega säästvam kui hakata igaühele personaalselt seletama."

Matuseteenuste pakettidena pakkumine on lihtsalt veel võõras

Matusetalituse kultuuri võib mõnes mõttes pidada ka ühiskonna heaolu peegliks. Näiteks üleminekuajal, 1990. aastatel oli inimestel raha nii vähe, et paljud inimesed ei suutnud peielauda korraldada ja pärast lahkunu muldasängitamist pakuti suupistet jms ainult kalmistu väravas. Sellist tõdemust jagas ERR-iga folklorist Marju Kõivupuu, kes aastatuhande vahetusel Lõuna-Eestis inimesi küsitles.

Kõivupuu leidis, et tänapäevane matus on piltlikult öeldes "toode matusekeskusest", ja nagu kauba puhul ikka, on ka matusekeskuste hinnaklassid erinevad, et igaüks leiaks endale sobiva.

"Aga ka varasematel aegadel on matuseid korraldatud n-ö erinevas hinnaklassis, vastavalt lahkunud lähedaste võimalustele, külas ja linnas on olnud inimesed majanduslikult ebavõrdsed ka varasemal ajal. Kuigi jah, seda ei sildistatud nimetustega nagu neid kohtame tänapäeva matusekeskustes," lisas folklorist.

Kõivupuu märkis, et kuigi matusekeskuste hinnapaketid on emotsionaalselt keeruline ja tundlik teema, siis me pole veel sellega lihtsalt veel harjunud. Ta lisas, et kui matuste korraldamine matustekeskuste kätte juba on läinud, siis on ilmselt parem, kui leinajatel on võimalus valida oma majanduslikele võimalustele sobiv pakett.

"Tundmatutena maetakse meie väikses riigis niigi piisavalt palju inimesi, et tuleks luua elanikele võimalikult mitmekesised valikud, et iga inimene saaks väärikalt meie hulgast ära saadetud, ka siis, kui selleks on minimaalsed võimalused," lisas ta.

Matusekorraldajad: inimesed emotsionaalseid valikuid ei tee

Tallinna matusebüroo Memoris tegevjuht Tarko Tuisk ütles, et nemad pole oma töös veel kordagi tajunud, et inimene tunneb piiratud rahaliste võimaluste tõttu valehäbi. "Juhul kui inimene soovib matust, mida ta ei saa endale lubada, oleme leidnud selleks lahenduse ja/või hinnas oluliselt vastu tulnud."

Samuti ei nimetaks Tuisk nende büroo pakettide jaotust klassipõhiseks. "See on eelkõige meie turu-uuringu tulemus, mille alusel paketid on disainitud. Matusekultuur on tänaseks muutunud ja lähedase käitumine teenuse valikul ei pruugi sõltuda alati sissetulekust. Pigem ei sõltugi."

Saaremaal Kuressaares tegutseva Saare Matusebüroo juhatuse liikme Helju Välissoni sõnul ei lähtu inimesed põhimõttest, et kallim matus on parem ning ei tee hapra emotsionaalse seisundi tõttu valikuid emotsioonide põhjal. "Kallim matus võib olla suursugusem, aga paremaks teeb matuse tellijale soov täita lahkunu soovid."

"Olen oma töös aru saanud, et ka emotsionaalselt pinnalt jäävad inimesed ratsionaalseks, kui nendega suhtlemisel jäädakse ise matusebüroo töötajaks, kes jälgib meile antud teadmisi, kogemusi, professionaalsust ja loomulikult eetilisi tõekspidamisi," ütles Välisson.

Tartu matusebüroo OÜ Matuselahendused juhataja Malvar Vijari sõnul üritavad nad inimeste emotsionaalsest seisundist olenemata ühiselt välja selgitada, millised tooted ja teenused on taskukohased, püüdes samal ajal meenutada ka kadunukese endi eelistusi. "Omaksetele on see raske periood, siis aitame oma nõu ja teadmistega esialgsest kokkupuutest kuni pärgade kalmukünkale sättimiseni."

Kui palju inimesed matuste korraldamisele kulutavad?

Matusebürood, kellega ERR ühendust võttis, oskasid keskmise matusele kulutatava summa puhul välja tuua ainult orienteeruvad vahemikud. Suured käärid keskmise matustele kulutatava summa vahele tekitab enamasti otsus, kas tellitakse peielaud või mitte – ilma selleta saab matuse korraldada ka summa eest, mis jääb umbes 400 euro ümber. Peielaua tellimisel peab matuse tellija arvestama tavaliselt rohkem kui tuhande eurose väljaminekuga. Peale tekivad hinnavahed matuste korraldamisel sellest, milline puusärk või urn valitakse, millised on lilleseaded ja kui palju on tellitud matusele muusikuid.

Saare Matusebüroo juhatuse liikme Helju Välissoni sõnul on nende büroos võimalik matust korraldada minimaalselt 350 euro eest, misjuhul oleks tegemist tuhastamismatusega, millele ei eelne leinatalitust. Hinna sisse kuulub kadunukese transport, tuhastamine ja urni perele tagastamine, kes hiljem saavad selle omakeskis maha matta.

Kõige kallim matus 70 matuselisega läheks Välissoni hinnangul maksma umbes 1400 eurot, millele lisandub peielaud summas 910 eurot ehk kokku tuleks tellijal välja käia ümmarguselt 2500 eurot. "Saaremaal selles hinnas matuseid võib kõige rohkem olla kaks tükki aastas, kui sedagi."

Tallinna Matusebüroo juhi Toomas Daumi sõnul neil oma büroos maksimaalset matuse korraldamise hinda ei ole, sest kõik sõltub tellija soovidest ja võimalustest. "Matus on nii isikupärane, et kõiki numbreid saab kokku panna ainult koos tellijaga. Summa võib jääda vahemikku 3500–6000 eurot."

Ratsionaalne mõtlemine ei ole küsitav ainult tarbimisotsuste tegemisel

"Nn ratsionaalne valik tuleb mängu suuremate tehingute puhul ja ka siis ei tingi ostu mitte alati indiviidi arutelu, vaid näiteks tähtsad teised – pereliikmed, kolleegid, igasugused struktuursed tegurid nagu ressursid – aeg, raha, ruumilised, logistilised võimalused, või ka varasematest ostudest tulenev rajasõltuvus," rääkis Keller.

Kuigi ebaratsionaalsetest otsustest räägitakse sageli just nimelt ostu- ja tarbimistegevuse kontekstis, on sotsioloogid Kelleri sõnul laiemalt skeptilised mis tahes igapäevakäitumise ratsionaalsuses, sest suur osa käitumisest ongi rutiinne, harjumuslik ja kehaline.

Seega ehk ei peaks ka matuste korraldamisel muretsema üleliia emotsionaalsete valikute tegemise pärast, sest inimene ei pruugi seda ka suurima tahtmise juures kontrollida. Nagu asjatundjad nentisid, tõstatub eetikaküsimus eelkõige seepärast, et inimesed pole veel harjunud matuse kui kaubastatud teenusega. Võib-olla tasub paketistamist pigem vaadata praktilisest vaatenurgast – matuseteenuste pakettidena pakkumine teeb leinajale raske perioodi vähemalt valikute võrra kergemaks.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.