Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse

(Foto: Merit Maarits/ ERR)
Merit Maarits
21.11.2016 14:05
Rubriik: Ühiskond

Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

Kuigi suurem osa matusebüroodest on otsustanud võimalikud tooted ja teenused hinnakirjaga üles loetleda, on üksikud teised pakkujad koostanud tellijatele valimiseks paketid. Kui Tartu matusebüroo OÜ Matuselahendused kasutab teenusepakettide tähistamiseks numbreid – 1, 2 ja 3 – siis Tallinna matusebüroo Memoris on nii haua-, puumatuse kui ka tuhastusmatuse puhul jaotanud paketid hinnaklassi alusel nimedega Lihtne, Lihtne+, Premium, Elite ja Eriline.

Selline üsna selge klassipõhine jaotus aga võib matuse tellijas – kes tavaliselt soovib kadunud lähedase ära saata parimal võimalikul viisil – tekitada tunde, et lahkunu "lihtne" ärasaatmine on viimase suhtes kuidagi vähem väärikam. Olenemata sellest, et matusebüroo on suure tõenäosusega võimeline korraldama korraliku matuse ka kõige odavama paketiga.

"Kui eetiline see [matuseteenuse pakettidesse jaotamine] on, on iseküsimus. Kuid eks matuste uhkuse või kasinusega on inimesed end sotsiaalsetes suhetes ja hierarhiates eristanud aegade algusest peale. Matus on väga oluline rituaal kõigis inimkultuurides. Antud juhul lihtsalt pakub tarbimisühiskonna kaubastatud matuseteenus ette valmis pakendatud rituaali," selgitas Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller.

Ebaratsionaalne majanduslik mõtlemine on tarbijaühiskonnas, kus väärtustatakse tarbimise suurendamist, väga levinud. Sama pädeb mis tahes teenuse puhul – me eelistame teinekord kallimat teenust puht seepärast, et näib meile parem ja pakub seetõttu suuremat rahuldust. Kelleri sõnul ei ole midagi imestamisväärset ka selles, et matusebürood oma teenuseid pakettidena pakuvad, sest juba mainitud tarbimisühiskond kaubastab pea kõike, mida annab vähegi müüa.

Oma märgi on Kelleri hinnangul kindlasti jätnud ka kaasaajale omane ajavaesus ja inimeste vajadus saada praktiline informatsioon kiirelt kätte. "Jah, võib möönda, et näiteks mingisugune Elite matuseteenuse pakett võib olla niimoodi üsna räigelt veebis pakutuna sündsustunnet riivav, aga ju siis on loodetud, et nii on lihtsam ja kliendi aega säästvam kui hakata igaühele personaalselt seletama."

Matuseteenuste pakettidena pakkumine on lihtsalt veel võõras

Matusetalituse kultuuri võib mõnes mõttes pidada ka ühiskonna heaolu peegliks. Näiteks üleminekuajal, 1990. aastatel oli inimestel raha nii vähe, et paljud inimesed ei suutnud peielauda korraldada ja pärast lahkunu muldasängitamist pakuti suupistet jms ainult kalmistu väravas. Sellist tõdemust jagas ERR-iga folklorist Marju Kõivupuu, kes aastatuhande vahetusel Lõuna-Eestis inimesi küsitles.

Kõivupuu leidis, et tänapäevane matus on piltlikult öeldes "toode matusekeskusest", ja nagu kauba puhul ikka, on ka matusekeskuste hinnaklassid erinevad, et igaüks leiaks endale sobiva.

"Aga ka varasematel aegadel on matuseid korraldatud n-ö erinevas hinnaklassis, vastavalt lahkunud lähedaste võimalustele, külas ja linnas on olnud inimesed majanduslikult ebavõrdsed ka varasemal ajal. Kuigi jah, seda ei sildistatud nimetustega nagu neid kohtame tänapäeva matusekeskustes," lisas folklorist.

Kõivupuu märkis, et kuigi matusekeskuste hinnapaketid on emotsionaalselt keeruline ja tundlik teema, siis me pole veel sellega lihtsalt veel harjunud. Ta lisas, et kui matuste korraldamine matustekeskuste kätte juba on läinud, siis on ilmselt parem, kui leinajatel on võimalus valida oma majanduslikele võimalustele sobiv pakett.

"Tundmatutena maetakse meie väikses riigis niigi piisavalt palju inimesi, et tuleks luua elanikele võimalikult mitmekesised valikud, et iga inimene saaks väärikalt meie hulgast ära saadetud, ka siis, kui selleks on minimaalsed võimalused," lisas ta.

Matusekorraldajad: inimesed emotsionaalseid valikuid ei tee

Tallinna matusebüroo Memoris tegevjuht Tarko Tuisk ütles, et nemad pole oma töös veel kordagi tajunud, et inimene tunneb piiratud rahaliste võimaluste tõttu valehäbi. "Juhul kui inimene soovib matust, mida ta ei saa endale lubada, oleme leidnud selleks lahenduse ja/või hinnas oluliselt vastu tulnud."

Samuti ei nimetaks Tuisk nende büroo pakettide jaotust klassipõhiseks. "See on eelkõige meie turu-uuringu tulemus, mille alusel paketid on disainitud. Matusekultuur on tänaseks muutunud ja lähedase käitumine teenuse valikul ei pruugi sõltuda alati sissetulekust. Pigem ei sõltugi."

Saaremaal Kuressaares tegutseva Saare Matusebüroo juhatuse liikme Helju Välissoni sõnul ei lähtu inimesed põhimõttest, et kallim matus on parem ning ei tee hapra emotsionaalse seisundi tõttu valikuid emotsioonide põhjal. "Kallim matus võib olla suursugusem, aga paremaks teeb matuse tellijale soov täita lahkunu soovid."

"Olen oma töös aru saanud, et ka emotsionaalselt pinnalt jäävad inimesed ratsionaalseks, kui nendega suhtlemisel jäädakse ise matusebüroo töötajaks, kes jälgib meile antud teadmisi, kogemusi, professionaalsust ja loomulikult eetilisi tõekspidamisi," ütles Välisson.

Tartu matusebüroo OÜ Matuselahendused juhataja Malvar Vijari sõnul üritavad nad inimeste emotsionaalsest seisundist olenemata ühiselt välja selgitada, millised tooted ja teenused on taskukohased, püüdes samal ajal meenutada ka kadunukese endi eelistusi. "Omaksetele on see raske periood, siis aitame oma nõu ja teadmistega esialgsest kokkupuutest kuni pärgade kalmukünkale sättimiseni."

Kui palju inimesed matuste korraldamisele kulutavad?

Matusebürood, kellega ERR ühendust võttis, oskasid keskmise matusele kulutatava summa puhul välja tuua ainult orienteeruvad vahemikud. Suured käärid keskmise matustele kulutatava summa vahele tekitab enamasti otsus, kas tellitakse peielaud või mitte – ilma selleta saab matuse korraldada ka summa eest, mis jääb umbes 400 euro ümber. Peielaua tellimisel peab matuse tellija arvestama tavaliselt rohkem kui tuhande eurose väljaminekuga. Peale tekivad hinnavahed matuste korraldamisel sellest, milline puusärk või urn valitakse, millised on lilleseaded ja kui palju on tellitud matusele muusikuid.

Saare Matusebüroo juhatuse liikme Helju Välissoni sõnul on nende büroos võimalik matust korraldada minimaalselt 350 euro eest, misjuhul oleks tegemist tuhastamismatusega, millele ei eelne leinatalitust. Hinna sisse kuulub kadunukese transport, tuhastamine ja urni perele tagastamine, kes hiljem saavad selle omakeskis maha matta.

Kõige kallim matus 70 matuselisega läheks Välissoni hinnangul maksma umbes 1400 eurot, millele lisandub peielaud summas 910 eurot ehk kokku tuleks tellijal välja käia ümmarguselt 2500 eurot. "Saaremaal selles hinnas matuseid võib kõige rohkem olla kaks tükki aastas, kui sedagi."

Tallinna Matusebüroo juhi Toomas Daumi sõnul neil oma büroos maksimaalset matuse korraldamise hinda ei ole, sest kõik sõltub tellija soovidest ja võimalustest. "Matus on nii isikupärane, et kõiki numbreid saab kokku panna ainult koos tellijaga. Summa võib jääda vahemikku 3500–6000 eurot."

Ratsionaalne mõtlemine ei ole küsitav ainult tarbimisotsuste tegemisel

"Nn ratsionaalne valik tuleb mängu suuremate tehingute puhul ja ka siis ei tingi ostu mitte alati indiviidi arutelu, vaid näiteks tähtsad teised – pereliikmed, kolleegid, igasugused struktuursed tegurid nagu ressursid – aeg, raha, ruumilised, logistilised võimalused, või ka varasematest ostudest tulenev rajasõltuvus," rääkis Keller.

Kuigi ebaratsionaalsetest otsustest räägitakse sageli just nimelt ostu- ja tarbimistegevuse kontekstis, on sotsioloogid Kelleri sõnul laiemalt skeptilised mis tahes igapäevakäitumise ratsionaalsuses, sest suur osa käitumisest ongi rutiinne, harjumuslik ja kehaline.

Seega ehk ei peaks ka matuste korraldamisel muretsema üleliia emotsionaalsete valikute tegemise pärast, sest inimene ei pruugi seda ka suurima tahtmise juures kontrollida. Nagu asjatundjad nentisid, tõstatub eetikaküsimus eelkõige seepärast, et inimesed pole veel harjunud matuse kui kaubastatud teenusega. Võib-olla tasub paketistamist pigem vaadata praktilisest vaatenurgast – matuseteenuste pakettidena pakkumine teeb leinajale raske perioodi vähemalt valikute võrra kergemaks.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.