Arutelu: kas sperma- ja munarakudoonorlus peaks olema anonüüme?

Seemenevedelik on just kui „hall kardinal“, mis otseselt muutusi esile ei kutsu, kuid saadab signaali emakakaelale tootmaks molekule, mis mõjutavad kogu ülejäänud keha. (Foto: Grace Hebert/Creative Commons)
Marju Himma, Helsingi
5.07.2016 13:41
Rubriik: Ühiskond

On üksjagu inimesi, kes leiavad, et sperma- ja munarakudoonori anonüümsus on hea ning seda peaks kaitsma. Samas on mitmes riigis valitud seadusandluse tee, mille kohaselt doonor ei ole enam anonüümne, kuna see rikub sündiva lapse õigust teada infot oma vanemate kohta.

Rahvusvahelisel ESHRE reproduktiivmeditsiini konverentsil pühendati eraldi teemaplokk sperma- ja munarakudoonorluse anonüümsusele. Oma argumentatsiooni jagasid ERR Novaatoriga viljatusele spetsialiseerunud pere- ja paariterapeut Petra Thorn ja Maastrichti ülikooli eetikakomitee liige Wybo J. Dondorp.

Anonüümsuse vastu: paremad peresuhted

Psühholoogiataustaga nõustaja Petra Thorn tõi välja, et ajalooliselt on doonorluse infot salastatud, kuna kardeti, et lapsed võivad sattuda segadusse, kes on nende “pärisvanemad”.

Lisaks on meeste viljatus olnud aastakümneid tabuteema, mistõttu perekonnas tehtud doonorviljastamine oli justkui häbiasi, millest ei räägitud – ei lastele ega lähedastele.

Samuti tähendas see, et juriidiliselt kaitses anonüümsus võimaluse eest, et vanem või laps läks nõudma doonorvanemalt alimente. Lisaks kartsid seda ka arstid, kes protseduure tegid.

Praeguseks on aga doonorlus ja kunstliku viljastamise abil saadud lapsed laialdaselt levinud ning kogu teemakäsitlus edasi arenenud. Võimalik on saada nõustamist ja doonorluse-alast teavet.

Petra Thorn toob välja erinevatele uuringutele tuginedes, et kohtumine oma geneetilise vanemaga ning läbikäimine doonor- ja perekondliku vanemaga on normaalne ja turvaline.

Näiteks Austraalias Victoria osariigis tühistati doonori anonüümsuse nõua tagasiulatuvalt. Samuti on selge, et katseklaasilaste ja oma geneetiliste vanematega kasvavate laste arengus ja kohanemises ei ole erinevusi.

2005. aastal oli väga elav arutelu Saksamaal selle üle, kas doonorite anonüümsus peaks olema tagatud. Ühe hirmuna toodi välja, et anonüümsuse kaotamine toob kaasa doonorite arvu languse. Petra Thorn toob välja andmestiku, mille kohaselt ei ole doonorite hulk langenud.

Lapsevanemate valik kas lapsele doonorlusest rääkida või mitte, on erinevates riikides ja kultuuriruumides erinev. On kohti, kus doonorlus ei ole jätkuvalt aktsepteeritud ning seal jätavad lapsevanemad pigem lapsele nende geneetilise päritolu kohta rääkimata.

2013. ja 2015. aastast on aga Saksamaal kohtukaasused, kus lapsed nõudsid informatsiooni oma doonorvanema kohta. Mõlemal puhul langetas kohus otsuse lapse ja neid kasvatavate vanemate kasuks.

Anonüümsuse poolt: valikuküsimus ja paralleel adopteerimisega

Maastrichti eetikakomitee liige, teadlane Wybo Dondorp leiab aga, et doonori anonüümsus peaks olema lapse perekondlike vanemate otsustada.

Tema argument on, et OI ehk open identity ehk mitteanonüümse doonorluse puhul ei ole ka toodud välja otsest kahju, mis anonüümsusest tuleks.

Tema hinnangul peaks doonori anonüümsus olema valitav. Kuivõrd vanemaks olemine tähendab rohkemat kui lihtsalt oma seemne- või munaraku annetamist, siis ei peaks doonoril olema kohustust olla osa järglase elust.

Seega peaks Dondorpi hinnangul olema doonoril võimalus valida, kas olla järglase jaoks anonüümne.

Ta toob selle puhul paralleeli adopteerimisega, kus laps antakse kasuvanematele kasvatada ning bioloogiline vanem ei sekku lapse ellu. Doonorvanemaid peaks seega kohtlema sarnastel alustel.

Kui lapse eest hoolitsemisega ei tule perekondlikud vanemad toime ning vajavad doonorvanemate abi, peaks üldse kaaluma, kas sellistele inimestele üleüldse lubada doonormaterjalist kunstviljastamist.

Tema vastuargument lapse õiguse kohta teada, kes on tema bioloogilised vanemad, on: kui seda last ei oleks doonormaterjalist üldse eostatud, siis teda lihtsalt ei eksisteeriks, ühes sellega puuduks tal ka õigus ja võimalus küsida oma bioloogiliste vanemate kohta.

Kuidas on aga pärilike terviseriskidega? Kas doonorlusest sündinud lastel peaks olema õigus teada oma geneetiliste vanemate terviseandmeid, et nii olla teadlikum enda terviseriskidest? Selle tarvis soovitab Dondorp doonorite kohta terviseriskide info kogumist. Terviseriskide puhul, mis ilmnevad pärast doonorlust, oleks mõistlik välja töötada kommunikatsioonisüsteem, mis võimaldaks järeltulija teavitamist.

Dondorp toob aga välja, et praeguse anonüümsuse kaotamise valguses tegelikult ei ole kaalutud läbi kõiki riske, mida bioloogiliste vanemate teadasaamine teeb lastele, nende kasvamisele perekonnas ja hilisemale arengule täiskasvanueas.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.