Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur

(Foto: Postimees/Scanpix)
Mari-Liisa Parder
1.11.2016 8:02
Rubriik: Ühiskond

83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

Seda, et eestlased paistavad maailmas silma alkoholitarvitamisega, on ilmselt enamik meist kuulnud. Samamoodi paistavad alkoholitarvitamisega silma ka meie noored.

Viimane Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et 83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Kuigi legaalne tarvitamisvanus on Eestis 18 eluaastat ning poed kontrollivad ostjate isikutunnistusi, on alkohol siiski noortele kergesti kättesaadav.

Eesti noored käivad internetifoorumites alkoholi kohta infot otsimas ning minu magistritööst “Kuidas rääkida teismelistele alkoholist? Kommunikatsioonisoovitused Tervise Arengu Instituudile” selgus, et nad on väga informeeritud erinevatest ohtudest, mis alkoholi tarvitamisega kaasneda võivad. Nad teavad väga hästi, et alkoholi tarvitamisega kaasneb näiteks oht sattuda autoõnnetusse, uppuda või saada mürgistus. Ka vanematele või politseile vahelejäämine on risk, mis noortele muret teeb.

Noored tajuvad survet

Samuti andsid noored foorumites mõista, et tajuvad teatud survet alkoholitarvitamisega varakult alustada. Neile tundub, et 18-aastaselt täisväärtuslikult täiskasvanuellu astumiseks, tuleb juba enne seda selgeks õppida täiskasvanuks-olemisega kaasnevad oskused. 18-aastaseks saamine tähendab, et tuleb olla oskuslik ja kompetentne muu hulgas ka alkoholitarvitamises.

Tarvitamisega alustatakse 12-13 aastaselt ning 9. klassi lõpupidu tajuvad foorumites arutanud noored viimase piirina, mil neil tuleks alkoholi proovida, et mitte teistest “maha jääda”.

Jälgides foorumite arutelusid mittetarvitamise ja keeldumise üle, selgus, et noored käivad muuhulgas uurimas, kuidas alkoholi vähem tarvitada, kuidas alkoholi tarvitamisest loobuda või kuidas jääda kindlaks oma otsusele alkoholi mitte tarvitada (vt “... if there’s a party, then there’s definitely alcohol”) .

Seega on Eesti noorte seas keeldumiskultuur olemas, kuid ta on varjatud. Nagu näha, otsivad noored võimalusi, kuidas enesele tähelepanu tõmbamata manööverdada mööda kirjutamata reeglist, et pidudega kaasneb alkohol. Kuid nii mõnigi kord puuduvad neil alkoholist keeldumiseks oskused. Põhiliseks takistuseks on hirm grupiga vastanduda ning puudub jõud grupi ootusi muuta.

Noorte soovitused ja dilemmad

Nõuanded, mida noored foorumites üksteisele jagasid, jagunesid põhiliselt kolmeks. Esiteks paistsid silma peamiselt autonoomiale suunatud, kuid lakoonilised märkused stiilis “ära joo”, “lihtsalt ütle endale ei”, “saa halbadest sõpradest lahti”. Teist tüüpi soovitused kõnetasid alkoholi tarvitamise struktuuri ning andsid näiteks nõu alkoholiga pidudel üldse mitte osaleda. Jagati infot pidude kohta, kus alkoholi ei tarvitata, ning julgustati postitajaid nendelt pidudelt, kus alkoholi tarvitatakse, lahkuma. Kolmandat tüüpi nõuanded soovitasid tuua alkoholiga pidudel ettekäändeid ja vajadusel valetada, näiteks väita, et võetakse ravimeid.

Noorte jaoks on keskseks dilemmaks, kas jääda oma otsusele kindlaks või teha nii, nagu sõbrad soovitavad.

Järgnenud fookusgrupiintervjuud 8. klassi noortega tõid kinnitust, et keeldumise kultuur on Eesti noorte seas olemas [pikemalt saab sellest lugeda Parderi peagi ilmuvast teadusartiklist “What about just saying “no”?” – toim.]. Veelgi enam, on noori, kes otsivad aktiivselt võimalusi, kuidas öelda küll alkoholile “ei”, kuid samal ajal käia ka pidudel ja sõpradega koos aega veeta. Nende jaoks ei sobi foorumitest läbi jooksnud soovitus üldse mitte osaleda pidudel, kus võidakse alkoholi tarvitada.

Intervjueeritud noored ei sobitu, vähemalt nende enda hinnangul, alkoholi tarvitamise stiililt jaotustesse “ei tarvita üldse, tarvitan vähe, tarvitan natuke, tarvitan palju, tarvitan väga palju”. Pigem teevad nad oma otsuse kontekstipõhiselt. Nad otsustavad enne pidu, teades, milliseks pidu võib kujuneda, kas ma lähen peole või mitte. Peole minnes otsustavad nad alles kohapeal, kas tarvitavad alkoholi või mitte.

Kutse peole = kutse jooma

Ometigi tähendab peokutse ühtlasi ka kutset tarvitada alkoholi ning peole minnes on noor “jah“ öelnud kahele küsimusele korraga: “Kas sa tuled täna peole?” ning “Kas sa tarvitad täna koos meiega alkoholi?” Teine küsimus on varjatud ja peoleminek annab eeldatud vastuse nagunii. Noored teavad juba kutset saades, millise peoga on tegemist ning teavad varasemast kogemusest, millist käitumist neilt oodatakse.

Intervjuude põhjal joonistus välja, et enamiku intervjuus osalenud noorte arvates on otsus alkoholi tarvitada või mitte sügavalt isiklik. Kui keegi ei soovi peol alkoholi tarvitada, on “tänan, ma ei soovi” noorte arvates piisav vastus. Teisalt selgus, et mõned intervjueeritud noored ei olnud mitte kunagi kohanud kedagi, kes oleks alkoholi tarvitamisest peol loobunud.

Ometi osales intervjuudes ka neid noori, kes ei varjanud oma mittejoomislugusid. Vastupidi: nad jagasid neid hea meelega ning loo jutustamise laudusus andis mõista, et lugu ei räägitud esimest korda:

Okei, ma ütlen seda, et minul nagu vähemalt viimased kak, vähemalt viimasel kolmel peol ma olen kindlalt ei öelnud. Seal ma ei ole joonud, mis siis, et ma olen olnud seltskonnas, kus kõik joovad. Neile ma olen ei öelnud. Kas või (poisi nimi) sünna, ma ei joonud seal /…/

Võib järeldada, et on olemas mittejoomislood, mida kaaslased aktsepteerivad ja isegi tervitavad. Peokultuuris on seega ruumi ka mittejoomis- ning keeldumislugudele, mida noored omavahel jagada saavad.

Mida selle teadmisega peale hakata? Noorte alkoholiennetuse osas on oluline teadmine, et eksisteerib keeldumisekultuur ning on keeldumislugusid, mida noored tervitavad. Edasine küsimus on, kuidas keeldumisekultuur noortele endile nähtavaks teha ning taolist käitumist normaliseerida.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.