Daeshi sotsiaalvõrgustike infovahetuses mängivad naised võtmerolli

ISIS-e võitlejate paraad Liibüas Sirte linnas 2015. aasta veebruaris. (Foto: AFP/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
27.06.2016 10:15
Rubriik: Ühiskond

Kuigi terroriorganisatsiooni Daesh ideoloogia alusel võiks oodata, et selle mõjusfääris olevate naiste mõju selle tegevusele on ennustamatu, viitab sotsiaalvõrgustiku VKontakte näitel tehtud analüüs, et veebiruumis mängivad naised väiksemate Daeshi toetusrühmade vahel ideede ja teabe levitamises kriitilise tähtsusega rolli.

''Me ei tea veel praegu, mida see psühholoogilises mõttes tähendab. Arvestades, et Daesh on olemuslikult meeste domineeritud ühiskond, on kummastav näha, kuidas veebivõrgustikes on naistel informatsiooni liikumises niivõrd keskne roll, et seda ei näe tavaliselt isegi meile tuntumates ja harjumuspärasemates oludes, olgu selleks kasvõi akadeemiline maailm,'' nentis uurimuse kaasautor Stefan Wuchty, Miami ülikooli informaatik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kokku moodustasid naised uurimise alla võetud toetusrühmade liikmetest ligikaudu 40 protsenti. Erinevalt end tavaliselt ühele grupile pühendavatest meestest kaldusid naised analüüsi kohaselt järgima mitmeid rühmi. Teisisõnu kujutasid nad vahelülisid, mis ühendasid eraldiseisvaid gruppe, pikendasid sellega nende keskmist eluiga ja muutsid süsteemi tervikuna tugevamaks.

______
''Naisi võib võrrelda mõnes mõttes liimiga, mis tervet võrgustikku koos hoiab.''
______

Ajaloolises mõttes pole tegu millegi erakordsega. Enne Daeshi uurimist analüüsis Wuchty graafiteooria abil Iiri Vabastusarmee rünnakute kohta kogutud andmeid ja selle endiste liikmete meenutusi, mida oli kogutud alates 1970. aastatest. ''Kuigi naised moodustasid võitlejatest vaid 10–15 protsenti, mõnel ajaperioodil isegi vähem, oli nende ''kesksuse määr'' kõige suurem. Vaatamata sellele, et nad on vähemuses, on nende võimuses ühendada inimesi, kellel pole muidu üksteisega mingit pistmist,'' laiendas informaatik. Daeshi puhul oli näitaja meestest kaks korda korda kõrgem.

Tähelepanek viitab töörühma hinnangul, et naisi ei tohiks näha sotsiaalvõrgustikes vaid Daeshi propagandavahenditena, nagu see väljaspoolt tihti paista võib, vaid nad täidavad lisaks toetavat rolli. Sellega tuleks rohkem arvestada ja vastupropaganda puhul. Samas tasub märkida, et võrreldes 2013–2014. aastaga on naiste sotsiaalmeedia kasutus organisatsiooni poolt vallutatud aladel viimase aasta jooksul märgatavalt langenud. Eriliselt on vähenenud n-ö argiolmet peegeldavate postituste osakaal.

Jaht metaandmetes

Peatume Wuchtyga ka sellel, kuidas õnnestus töörühmal peamiselt Venemaal ülipopulaarse VKontakte umbes 350 miljoni kasutaja ja kümnete tuhandete kommuunide seast välja sõeluda pea 200 Daeshi põhimõtteid toetavat kogumit, mille liikmete koguarv ulatus enam kui 100 000ni.

______
''Kui nüüd aus olla, siis tundsid eriti projektis osalenud saksa partnerid andmekaitsega seonduvate küsimuste suhtes muret.''
______

Võtmeks on siinkohal rakendusliidesed, mida pakuvad pea kõik sotsiaalvõrgustikud. ''Jättes kõrvale Twitteri pole meil kaitstud kontodele ligipääsu. Samas on meil võimalik alla laadida aga kõigi avalike gruppide metaandmed. Meil on võimalik saada ülevaade nendega liitunud inimestest ja nende postitustest,'' selgitas Wuchty. Sealt edasi lastakse käiku arvutiprogrammid, et otsida eelnevalt Daeshiga seostatud mõisteid. Selle käigus huviorbiiti jäänud rühmadest leiab omakorda tihti viiteid teistele gruppidele.

Tegu on justkui lumepalliga, millega koguda suurandmetest kokku kõik asjakohane. Wuchty nentis, et automatiseeritud otsinguga pole võimalik kahjuks eristada Daeshi toetavaid rühmi selle vastastest. Lõpliku otsuse peab tegema inimene. ''Jah, see tähendab vere ja ilma peata ning tükeldatud kehade nägemist. Propagandafotodel nähtavad kannatused on võikad,'' meenutas Julia Vorobjeva, Miami ülikoolis poliitikateadust õppiv doktorant ja üks kahest välistudengist, kelle hooleks jäeti gruppide nende sisu alusel klassifitseerimine.

Üksikasjaliku andmekaevaga tegeleti möödunud aasta jaanurist kuni augustini pea iga päev, mis võimaldas omakorda aimu saada selles ökosüsteemis toimuvatest muutustest.

See elab ja hingab

Sõna ''ökosüsteem'' kasutamine pole juhuslik. Mõneski mõttes meenutavad toetusrühmad elusorganisme, kelle huvides on omandada maksimaalsed mõõtmed ja kasv, jäädes ise seejuures suurematele kiskjatele, nimeliselt veebilehtede administraatoritele, märkamatuks.

Nn turvaliste paikade arv on sotsiaalmeedias Daeshi jaoks järjest vähenenud. Näiteks teatas Twitter aasta alguses, et on sulgenud enam kui 100 000 organisatsiooniga seostatavat kontot. Varasemates uuringutes leiti, et kuigi Daesh on sotsiaalmeedia kasutamises äärmiselt tugev ning kasutab oma auditooriumini jõudmiseks mitmeid erinevaid platvorme ja kanaleid, oli mikroblogikeskkond selle jaoks vähemalt Põhja-Ameerikas üks lemmikpaiku.

Sarnaselt on suuremat tähelepanu Daeshi toetusrühmade laiali saatmisele pööranud Facebook. Kuigi terroriste sümpatiseerivaid ja/või neid toetavaid rühmi sulgeb regulaarselt ka VKontakte, on see olnud seni mõneti vähem edukas. Viimases peitub ka üks põhjustest, miks keskendusid Wuchty ja ta kaaslased analüüsis just sellele.

Informaatik toob välja, et Daeshi toetajad kasutavad gruppide eluea pikendamiseks mitmeid erinevaid taktikaid. ''Mõnikord leiad sa rühmi, mis pannakse kinni paari päevaga, kuid mõne aja pärast kerkib nagu seen maapinnale teine teist nime kandev rühm, mille kasutajaskond kattub eelnevaga märkimisväärses ulatuses,'' tõi informaatik näite. Sageli tegelevad taolised rühmad pilkupüüdvama ja riskantsema info vahetusega. Looduses sellist reinkarnatsiooni aga ei näe.

______
''Vältimisstrateegiaid rakendatakse üllatavalt sageli. See ei ole lihtsalt nii, et kellelegi tuleb juhuslikult pähe, et nüüd peaks mõtlema ehk jälgede segamise peale.''
______

Teised levinud ja tõhusad strateegiad hõlmavad näiteks nimevahetust, mida teeb keskmiselt iga kuues rühm, ja pikkadeks perioodiks pildilt kadumiseks privaatsussätete muutmist, mis muudab samas raskemaks uute järgijate leidmise. Wuchty lisas, et mitmed nende poolt jälgitavad rühmad muutusid nähtamatuks või suleti eelmise aasta septembriks. Kuidas seostub see reaalse maailma sündmustega, võib tagasiulatuvalt mõelda igaüks ise.

Ennustuslik väärtus?

Ameerika Ühendriikide kaitseuuringute agentuur DARPA toetab analoogseid uuringuid ja projekte miljonite dollaritega teatud tagamõttega. Väljundina loodetakse näha tööriistu, mis võimaldaksid komplekssüsteemides, nagu seda päriselu on, ennustada ette sündmusi, mille olemuse võib kokku võtta fraasiga ''nagu välk selgest taevast''. Olgu nendeks meeleavaldused, rahvarahutused või terrorirünnakud.

''Me hukkusime haledalt läbi,'' meenutas Wuchty töörühma algseid katseid koostada tagantjärele arvutimudeleid, mille abil oleks võinud ette näha Brasiilia 2013. aasta meeleavalduste algust ja prognoosida ka nende edasisi arenguid. Initsiatiivi tähelepanu koondus Brasiilia ebaõnnestumise järel Araabia kevadele ja konkreetsemalt sotsiaalmeediale. Erinevalt mitmetest teistest uurimisrühmadest otsustasid nad keskenduda seejuures rühmadele ja indiviidikogumitele.

''Kui vaadata näiteks Twitterit, siis võib näha seal üksikisikute kõrgendatud aktiivsust reeglina alles pärast sündmuste algust, millest pole ennustuslikus mõttes väga palju kasu,'' selgitas informaatik. Rühma tasandil leidsid nad aga, et huvialuse teemaga seonduvate väiksemate gruppide hulk hakkab kasvama paar päeva enne n-ö ennustamatute sündmuste algust. Mõneti on see võrreldav näiteks rändlindude või kalade parve kogunemisega.

Sarnast mustrit võis näha ka Daeshi toetusrühmade puhul, kuid vähegi võrreldava edukusega sai seda kasutada vaid keskkonnas VKontakte, kus polnud suudetud organisatsiooni Twitteri ja Facebookiga võrdväärse edukusega summutada. Töörühm möönab, et isegi seal kogutud andmete põhjal suutis algoritm täie kindlusega ette ennustada vaid 2014. aastal toimunud Daeshi rünnakut Süürias asuvale Kobani linnale.

Luure valdkonnas tegutsevad eraettevõtted on eelnevalt endas märksa kindlam olles hõbekuulina toimiva indikaatorina pakkunud muu hulgas välja džihaadi ülistavate videote vaatamiseks kulutatavat aega ja organisatsiooni Wikipedia lehel tehtavate muudatuste arvu. Seega näib olevat Wuchty ja ta kolleegide uuringu peamine väärtus hetkel pigem toetusrühmade käitumise paremas mõistmises, mis võimaldaks omakorda takistada või moonutada teabevoogude ja ideede liikumist.

_____
''Näeme mudelis, et kui väikesed rühmad liiga kiiresti laiali saata, paiskuvad nende liikmed nelja tuule poole nagu viirused ning nakatavad selle käigus oma ideedega teisi gruppe.''
_____

Näiteks leidis töörühm, et veebiavarustes kohtab tõeliselt üksikuid hunte harva. Neist enamik on olnud hiljuti mõne väiksema toetusrühma liige või (taas)liitub mõne grupiga õige pea. Tulemused vihjavad seega, et Daeshi tegevusel käe pulsil hoidmiseks piisaks miljonite ja miljonite üksikisikute käitumise jälgimise asemel väiksematele rühmitustele keskendumisest.

Lisaks teeb toetusrühmade evolutsiooni kirjeldav mudel ennustuse, et tuhandete ja tuhandete liikmeliste ja teavet erakordse tõhususega levitatavate superrühmade moodustumise takistamiseks tuleks märgata juba sajaliikmelisi gruppe. ''Seda võib võrrelda faasinihkega. Suurte kristallide moodustumuseks on vaja esmalt väikesi kristalle. Piiri ületamisel kasvab liikmete arv plahvatuslikult,'' selgitas Wuchty. Paraku pole ta kolleegidega veel uurinud, kui kiiresti see täpselt toimub.

Omaette keerukusastme võib lisada vajadus koguda gruppidest luureinfot ja selle liikmete käitumine rühma sulgemise järel. Tasakaalupunkti leidmine on töörühma hinnangul seega taas hädavajalik.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    21.12

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.