Daeshi sotsiaalvõrgustike infovahetuses mängivad naised võtmerolli

ISIS-e võitlejate paraad Liibüas Sirte linnas 2015. aasta veebruaris. (Foto: AFP/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
27.06.2016 10:15
Rubriik: Ühiskond

Kuigi terroriorganisatsiooni Daesh ideoloogia alusel võiks oodata, et selle mõjusfääris olevate naiste mõju selle tegevusele on ennustamatu, viitab sotsiaalvõrgustiku VKontakte näitel tehtud analüüs, et veebiruumis mängivad naised väiksemate Daeshi toetusrühmade vahel ideede ja teabe levitamises kriitilise tähtsusega rolli.

''Me ei tea veel praegu, mida see psühholoogilises mõttes tähendab. Arvestades, et Daesh on olemuslikult meeste domineeritud ühiskond, on kummastav näha, kuidas veebivõrgustikes on naistel informatsiooni liikumises niivõrd keskne roll, et seda ei näe tavaliselt isegi meile tuntumates ja harjumuspärasemates oludes, olgu selleks kasvõi akadeemiline maailm,'' nentis uurimuse kaasautor Stefan Wuchty, Miami ülikooli informaatik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kokku moodustasid naised uurimise alla võetud toetusrühmade liikmetest ligikaudu 40 protsenti. Erinevalt end tavaliselt ühele grupile pühendavatest meestest kaldusid naised analüüsi kohaselt järgima mitmeid rühmi. Teisisõnu kujutasid nad vahelülisid, mis ühendasid eraldiseisvaid gruppe, pikendasid sellega nende keskmist eluiga ja muutsid süsteemi tervikuna tugevamaks.

______
''Naisi võib võrrelda mõnes mõttes liimiga, mis tervet võrgustikku koos hoiab.''
______

Ajaloolises mõttes pole tegu millegi erakordsega. Enne Daeshi uurimist analüüsis Wuchty graafiteooria abil Iiri Vabastusarmee rünnakute kohta kogutud andmeid ja selle endiste liikmete meenutusi, mida oli kogutud alates 1970. aastatest. ''Kuigi naised moodustasid võitlejatest vaid 10–15 protsenti, mõnel ajaperioodil isegi vähem, oli nende ''kesksuse määr'' kõige suurem. Vaatamata sellele, et nad on vähemuses, on nende võimuses ühendada inimesi, kellel pole muidu üksteisega mingit pistmist,'' laiendas informaatik. Daeshi puhul oli näitaja meestest kaks korda korda kõrgem.

Tähelepanek viitab töörühma hinnangul, et naisi ei tohiks näha sotsiaalvõrgustikes vaid Daeshi propagandavahenditena, nagu see väljaspoolt tihti paista võib, vaid nad täidavad lisaks toetavat rolli. Sellega tuleks rohkem arvestada ja vastupropaganda puhul. Samas tasub märkida, et võrreldes 2013–2014. aastaga on naiste sotsiaalmeedia kasutus organisatsiooni poolt vallutatud aladel viimase aasta jooksul märgatavalt langenud. Eriliselt on vähenenud n-ö argiolmet peegeldavate postituste osakaal.

Jaht metaandmetes

Peatume Wuchtyga ka sellel, kuidas õnnestus töörühmal peamiselt Venemaal ülipopulaarse VKontakte umbes 350 miljoni kasutaja ja kümnete tuhandete kommuunide seast välja sõeluda pea 200 Daeshi põhimõtteid toetavat kogumit, mille liikmete koguarv ulatus enam kui 100 000ni.

______
''Kui nüüd aus olla, siis tundsid eriti projektis osalenud saksa partnerid andmekaitsega seonduvate küsimuste suhtes muret.''
______

Võtmeks on siinkohal rakendusliidesed, mida pakuvad pea kõik sotsiaalvõrgustikud. ''Jättes kõrvale Twitteri pole meil kaitstud kontodele ligipääsu. Samas on meil võimalik alla laadida aga kõigi avalike gruppide metaandmed. Meil on võimalik saada ülevaade nendega liitunud inimestest ja nende postitustest,'' selgitas Wuchty. Sealt edasi lastakse käiku arvutiprogrammid, et otsida eelnevalt Daeshiga seostatud mõisteid. Selle käigus huviorbiiti jäänud rühmadest leiab omakorda tihti viiteid teistele gruppidele.

Tegu on justkui lumepalliga, millega koguda suurandmetest kokku kõik asjakohane. Wuchty nentis, et automatiseeritud otsinguga pole võimalik kahjuks eristada Daeshi toetavaid rühmi selle vastastest. Lõpliku otsuse peab tegema inimene. ''Jah, see tähendab vere ja ilma peata ning tükeldatud kehade nägemist. Propagandafotodel nähtavad kannatused on võikad,'' meenutas Julia Vorobjeva, Miami ülikoolis poliitikateadust õppiv doktorant ja üks kahest välistudengist, kelle hooleks jäeti gruppide nende sisu alusel klassifitseerimine.

Üksikasjaliku andmekaevaga tegeleti möödunud aasta jaanurist kuni augustini pea iga päev, mis võimaldas omakorda aimu saada selles ökosüsteemis toimuvatest muutustest.

See elab ja hingab

Sõna ''ökosüsteem'' kasutamine pole juhuslik. Mõneski mõttes meenutavad toetusrühmad elusorganisme, kelle huvides on omandada maksimaalsed mõõtmed ja kasv, jäädes ise seejuures suurematele kiskjatele, nimeliselt veebilehtede administraatoritele, märkamatuks.

Nn turvaliste paikade arv on sotsiaalmeedias Daeshi jaoks järjest vähenenud. Näiteks teatas Twitter aasta alguses, et on sulgenud enam kui 100 000 organisatsiooniga seostatavat kontot. Varasemates uuringutes leiti, et kuigi Daesh on sotsiaalmeedia kasutamises äärmiselt tugev ning kasutab oma auditooriumini jõudmiseks mitmeid erinevaid platvorme ja kanaleid, oli mikroblogikeskkond selle jaoks vähemalt Põhja-Ameerikas üks lemmikpaiku.

Sarnaselt on suuremat tähelepanu Daeshi toetusrühmade laiali saatmisele pööranud Facebook. Kuigi terroriste sümpatiseerivaid ja/või neid toetavaid rühmi sulgeb regulaarselt ka VKontakte, on see olnud seni mõneti vähem edukas. Viimases peitub ka üks põhjustest, miks keskendusid Wuchty ja ta kaaslased analüüsis just sellele.

Informaatik toob välja, et Daeshi toetajad kasutavad gruppide eluea pikendamiseks mitmeid erinevaid taktikaid. ''Mõnikord leiad sa rühmi, mis pannakse kinni paari päevaga, kuid mõne aja pärast kerkib nagu seen maapinnale teine teist nime kandev rühm, mille kasutajaskond kattub eelnevaga märkimisväärses ulatuses,'' tõi informaatik näite. Sageli tegelevad taolised rühmad pilkupüüdvama ja riskantsema info vahetusega. Looduses sellist reinkarnatsiooni aga ei näe.

______
''Vältimisstrateegiaid rakendatakse üllatavalt sageli. See ei ole lihtsalt nii, et kellelegi tuleb juhuslikult pähe, et nüüd peaks mõtlema ehk jälgede segamise peale.''
______

Teised levinud ja tõhusad strateegiad hõlmavad näiteks nimevahetust, mida teeb keskmiselt iga kuues rühm, ja pikkadeks perioodiks pildilt kadumiseks privaatsussätete muutmist, mis muudab samas raskemaks uute järgijate leidmise. Wuchty lisas, et mitmed nende poolt jälgitavad rühmad muutusid nähtamatuks või suleti eelmise aasta septembriks. Kuidas seostub see reaalse maailma sündmustega, võib tagasiulatuvalt mõelda igaüks ise.

Ennustuslik väärtus?

Ameerika Ühendriikide kaitseuuringute agentuur DARPA toetab analoogseid uuringuid ja projekte miljonite dollaritega teatud tagamõttega. Väljundina loodetakse näha tööriistu, mis võimaldaksid komplekssüsteemides, nagu seda päriselu on, ennustada ette sündmusi, mille olemuse võib kokku võtta fraasiga ''nagu välk selgest taevast''. Olgu nendeks meeleavaldused, rahvarahutused või terrorirünnakud.

''Me hukkusime haledalt läbi,'' meenutas Wuchty töörühma algseid katseid koostada tagantjärele arvutimudeleid, mille abil oleks võinud ette näha Brasiilia 2013. aasta meeleavalduste algust ja prognoosida ka nende edasisi arenguid. Initsiatiivi tähelepanu koondus Brasiilia ebaõnnestumise järel Araabia kevadele ja konkreetsemalt sotsiaalmeediale. Erinevalt mitmetest teistest uurimisrühmadest otsustasid nad keskenduda seejuures rühmadele ja indiviidikogumitele.

''Kui vaadata näiteks Twitterit, siis võib näha seal üksikisikute kõrgendatud aktiivsust reeglina alles pärast sündmuste algust, millest pole ennustuslikus mõttes väga palju kasu,'' selgitas informaatik. Rühma tasandil leidsid nad aga, et huvialuse teemaga seonduvate väiksemate gruppide hulk hakkab kasvama paar päeva enne n-ö ennustamatute sündmuste algust. Mõneti on see võrreldav näiteks rändlindude või kalade parve kogunemisega.

Sarnast mustrit võis näha ka Daeshi toetusrühmade puhul, kuid vähegi võrreldava edukusega sai seda kasutada vaid keskkonnas VKontakte, kus polnud suudetud organisatsiooni Twitteri ja Facebookiga võrdväärse edukusega summutada. Töörühm möönab, et isegi seal kogutud andmete põhjal suutis algoritm täie kindlusega ette ennustada vaid 2014. aastal toimunud Daeshi rünnakut Süürias asuvale Kobani linnale.

Luure valdkonnas tegutsevad eraettevõtted on eelnevalt endas märksa kindlam olles hõbekuulina toimiva indikaatorina pakkunud muu hulgas välja džihaadi ülistavate videote vaatamiseks kulutatavat aega ja organisatsiooni Wikipedia lehel tehtavate muudatuste arvu. Seega näib olevat Wuchty ja ta kolleegide uuringu peamine väärtus hetkel pigem toetusrühmade käitumise paremas mõistmises, mis võimaldaks omakorda takistada või moonutada teabevoogude ja ideede liikumist.

_____
''Näeme mudelis, et kui väikesed rühmad liiga kiiresti laiali saata, paiskuvad nende liikmed nelja tuule poole nagu viirused ning nakatavad selle käigus oma ideedega teisi gruppe.''
_____

Näiteks leidis töörühm, et veebiavarustes kohtab tõeliselt üksikuid hunte harva. Neist enamik on olnud hiljuti mõne väiksema toetusrühma liige või (taas)liitub mõne grupiga õige pea. Tulemused vihjavad seega, et Daeshi tegevusel käe pulsil hoidmiseks piisaks miljonite ja miljonite üksikisikute käitumise jälgimise asemel väiksematele rühmitustele keskendumisest.

Lisaks teeb toetusrühmade evolutsiooni kirjeldav mudel ennustuse, et tuhandete ja tuhandete liikmeliste ja teavet erakordse tõhususega levitatavate superrühmade moodustumise takistamiseks tuleks märgata juba sajaliikmelisi gruppe. ''Seda võib võrrelda faasinihkega. Suurte kristallide moodustumuseks on vaja esmalt väikesi kristalle. Piiri ületamisel kasvab liikmete arv plahvatuslikult,'' selgitas Wuchty. Paraku pole ta kolleegidega veel uurinud, kui kiiresti see täpselt toimub.

Omaette keerukusastme võib lisada vajadus koguda gruppidest luureinfot ja selle liikmete käitumine rühma sulgemise järel. Tasakaalupunkti leidmine on töörühma hinnangul seega taas hädavajalik.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.