Kadri Simm: Põhjamaade tugevus on inimkapitali väärtustamises

Edetabelite järgi elavad kõige õnnelikumad inimesed Põhjamaades ning ka majandus on seal innovaatiline ja konkurentsivõimeline. (Foto: Flickr Creative Commons/Carlos Bryant)
Tiia Kõnnussaar
26.05.2016 10:07
Rubriik: Ühiskond

Augustis täitub 25 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Selle ajaga on üles kasvanud terve inimpõlv. Kuhu oleme välja jõudnud ja kuhu oleme teel? Kas Põhjamaad on meile olnud tõsiseltvõetav siht või lihtsalt retooriline võte, millega valijate hääli võita?

Nendele küsimustele otsib vastuseid Tartu ülikooli eetikakeskuse kolumnist Tiia Kõnnussaar praktilise filosoofia dotsendilt Kadri Simmilt.

Hiljuti Eesti kinodes jooksnud film “Päevad, mis ajasid segadusse” meenutas üsna ehedal kujul 1990ndate aastate määramatust ja ebakindlust. Ühiskondlik formatsioon muutus, impeerium pudenes tükkideks ja üks riigikord asendus teisega, tuues kaasnähtusena vaesuse ja kuritegevuse kasvu ning väärtuste lagunemise.

Aastal 2016 võib üsna rahulolevalt nentida, et veerandsaja vabaduseaastaga on linnapilt muutunud jõukamaks ja värvilisemaks, tänavatel näeb kalleid autosid ja hästi rõivastatud inimesi ning üha rohkem eestlasi reisib maailmas ringi. Samal ajal kõneldakse paraku ka palgavaesusest ja sotsiaalse kihistumise suurenemisest ning muret teevad maapiirkondade tühjaks jooksmine ja majanduslik väljaränne.

Osa meie vaimuinimesi sõnastas juba 20. sajandi alguses Eestile eesmärgi pürgida Põhjala riikide suunas. Sama on alates taasiseseisvumisest väljendanud erinevate poliitiliste jõudude esindajad. Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm on uurinud Eesti tipp-poliitikute kõnesid ja ajakirjanduses ilmunud tekste aastatel 1993–2008 just Põhjamaade-pürgimusega seoses.

Tartu ülikooli praktilise filosoofia dotsent Kadri Simm. (Foto: Ave-Lii Idavain /Tartu ülikool)

Kadri Simm, mis õigupoolest on see Põhjamaade mudel, mida eeskuju väärivaks peetakse ja kohati ka kritiseeritakse?


Põhjamaade demokraatia mudel on teadlastele palju huvi pakkunud – mida see endast kujutab, kuivõrd see on levinud ja kas seda on ka mujal maailmas üle võetud. Iga teaduslik distsipliin kirjeldab Põhjamaade mudelit veidi erineva rõhuasetusega. Üksikuna võttes ei ole selle mudeli aspektid midagi sellist, mida mujal maailmas poleks, näiteks Holland on mõneski suhtes väga sarnane. Kuid üldistavalt võib öelda, et jah, Põhjamaade mudel eristub.

Mina olen selle iseloomustamiseks kasutanud Mikko Lagerspetzi kirjeldust, mille kohaselt Põhjamaa identiteedil on kaheksa komponenti: geograafiline asukoht – Põhjamaa; ajaloolised sidemed; keeleline lähedus (Soome on siin erand); luteri usk; sarnane sotsiaalpoliitika; Põhjamaade omavaheline pikaajaline koostöö; sarnased juriidilised ja administratiivsed traditsioonid, näiteks tugevad omavalitsused; ning sooline võrdõiguslikkus.

Mida näitas teie uurimus Eesti poliitikute kõnede ja tekstide kohta?

Uurimuse põhifookus oli politoloogiline; mina ja sotsioloog Küllike Seppel tegime kvalitatiivse uuringu. Panime kokku päris suure andmebaasi Eesti tipp-poliitikute ajakirjanduses ilmunud tekstidest ja kõnedest ajavahemikus 1993–2008: võtsime ette kõik tolleaegsed päevalehed ja Ekspressi. Uurisime, mida Põhjamaadest räägitakse, millised on konnotatsioonid ja kaastähendused. Kas pürgime Põhjala mudeli poole või arvatakse, et peaksime sellest pigem hoiduma.

Kõige enam torkas silma see, et esines vastuolulist lähenemist: mõnede parteide meelest mõned asjad Põhjamaade poliitikast sobivad Eestile ja teised mitte – aga sageli on need Põhjamaade mudeli puhul üksteisega seotud! Meile eeskujuks oleva eduka, teaduspõhise ja konkurentsivõimelise majanduse aluseks võivad olla needsamad sotsiaalpoliitilised otsused, mille suhtes oleme kriitilised.

Põhjamaade demokraatia ja valitsemise traditsioonid on meie poliitikutele pigem eeskujuks olnud. Mida aga kritiseeritakse, on Põhjamaade sotsiaalpoliitika; seda on nimetatud koguni jätkusuutmatuks. Uuritud ajavahemikul on Põhjamaade sotsiaalpoliitika suhtes olnud väga kriitiline just Reformierakond.

Ma mäletan oma lapsepõlvest, et juba 1980. lõpus rääkisid USA parempoolsed poliitikud, et Põhjamaade heaoluühiskonna mudel kukub kohe-kohe kokku. Tegelikkus näitab vastupidist: Põhjamaad on järjest tugevamatel positsioonidel, nende elukvaliteet on tõusnud, nad on konkurentsivõimelised. Mis ei tähenda, et neil poleks probleeme, aga midagi nad teevad õigesti, et nad suudavad nende probleemidega toime tulla.

Kriitikud väidavad, et see mudel variseb kokku, aga seda pole aastakümneid juhtunud. Pigem võiks siis uurida, milles on saladus.

Mis on Eestil Põhjamaadega sarnast, mis erinevat?

Meid ühendab Põhjamaadega palju, alates geograafilisest positsioonist ja religioossest taustast kuni uuendusmeelsuse ja infotehnoloogia-lembuseni. Kui infotehnoloogia teeb suhtlemise lihtsamaks, teeb see ka ühiskonna sidusamaks – poliitikud ei ole kõrgel ja kaugel, ja asju saab inimlikul tasandil ajada. See lähendab kodanikke ja poliitikategijaid.

Kuid erinevused?

Erinevused on pigem poliitilistes valikutes. Mulle tundub, et Põhjamaade tugevus seisneb inimkapitalis: sotsiaalses usalduses ja inimesesse investeerimises. Seda ei peeta mitte raha raiskamiseks, vaid see on miski, millele saab lõpptulemusena oma majanduse üles ehitada.

Majandusliku heaolu poolest erineme objektiivselt, juba ajaloolise tausta tõttu, kuid siin on ka mõtteviisi erinevus. Meil öeldakse, et saame kõigepealt rikkaks ja siis jagame. Kuid Soome näitel toetab inimestevaheline solidaarsus ka majanduse arengut: pärast teist maailmasõda oli Soome riik väga vaene, tohututes võlgades. Ometi tehti põhimõtteline otsus olla solidaarne ja aidata neid, kellel oli kehvem olukord, mitte ei hakatud ootama, millal kaugas täis saab ja üle ajama hakkab.

Ka sooline võrdõiguslikkus on meil justkui väljastpoolt peale surutud formaalne nõue, mitte tunnetatud vajadus. Poliitilise ladviku suhtumine sellesse on olnud väga passiivne. Üks näide on võrdõigusvoliniku büroo rahastamine: selle tegevus toimus praktiliselt ainult tänu Norra rahale. Uuel volinikul Liisa Pakostal on ehk rohkem poliitilist võrgustikku, et oma büroole rahastust saada.

Suhtumine on küll hakanud muutuma, kuid nii-öelda rohujuure tasandil: näiteks tudengeid õpetades olen märganud, et noorel põlvkonnal on teistsugused hoiakud, võrdsed õigused on nende jaoks endastmõistetavad.

Üks asi, mida Eestis peetakse uuringu põhjal eeskuju väärivaks, on poliitikas konsensuse otsimine. Meil on laiapõhjalisi koalitsioone küll olnud, aga kuivõrd on konsensus olnud tegelik? Põhjamaades on rohkem kompromissivalmidust ja kõigi osapoolte kaasamist – see võtab küll rohkem aega, aga tulemus rahuldab ka suuremat hulka inimesi.

Mis meil hästi on, kui selles kontekstis Eesti tegemisi vaadata?

Sõltub, kellega end võrrelda. Me võime olla enesekriitilised ja öelda, et meie sotsiaalpoliitika on neoliberalistlik, aga kui võrrelda näiteks USAga, siis oleme lähedased pigem Põhjamaadega.

Meil ei ole ka suuri hierarhiaid, mis ongi väikeses ühiskonnas tõenäolisem. Lugesin hiljuti intervjuud eduka euroametniku Maive Rutega, kes rääkis eestlase kuvandist Brüsselis. Eestlasi peetakse seal otsekohesteks töötegijateks, kes peavad oma sõna. Kuid Lõuna-Euroopa inimeste arvates jääb meil puudu teatud kultuurikihist, suhtume poliitikusse kui kellessegi endataolisse, ilma erilise lugupidamiseta. Lõuna-Euroopa rahvaste meelest esindab poliitik rahva heaks valitud esindajatest loodud institutsiooni, mis väärib suuremat lugupidamist.

Iseenesest on see tore, et võib piltlikult öeldes peaministrile õlale patsutada. Asja varjukülg on ehk see, et taolise võrdsusega kaasneb ka tohutu negativism ja lihtne on teha lauskriitikat, mis ei vii edasi.

Mis oli uuringu põhijäreldus?

Põhjamaade kuvand on pigem positiivne. Tõepoolest, kui vaadata edetabeleid, siis Põhjamaades elavad kõige õnnelikumad inimesed ning ka majandus on innovaatiline ja konkurentsivõimeline.

Põhijäreldus võiks olla, et kaks olulist väärtust – võrdsus ja vabadus – , mis on liberalismis olulised, ei ole sajaprotsendiliselt ühildatavad.

Maksimaalne vabadus toob endaga kaasa suurema ebavõrdsuse, ja vastupidi. Kui ühiskonnale on oluline võrdsus, tuleb mõnda vabadust piirata. Küsimus on, kus on tasakaalupunkt. Põhjamaades on tasakaalupunkt pigem võrdsuse tagamisel, mis annab kõigile võrdsed võimalused neid vabadusi nautida. Meil aga on vabaduse fetišism – teen mis tahan, igaüks on oma saatuse sepp. Võrdsus kui printsiip kannab endaga kahjuks jätkuvalt kaasas nõuka-aegset tähendusvälja.

Eesti ajakirjanduses räägitakse võrdsusest, justkui tähendaks see identsust või samasust, matemaatilise identsuse mudelit. Poliitikafilosoofias seda nii ei mõisteta: vastupidi, erinevused on olemas, aga me teeme teadliku otsuse, kas need on olulised erinevused. Mitte et me ignoreeriksime olemasolevaid erinevusi – erinevused on olemas, me ei taha neid ära kaotada, aga need ei loe konkreetses kontekstis, näiteks töökohal või ühiskondlikus elus. Ei loe, kui pikad on su juuksed, mis värvi on silmad või mis sugu sa oled.

Haara sulg! Tartu ülikooli eetikakeskus koos partneritega ootab ühiskonnategelasi, kirjanikke ja ajakirjanikke, õpilasi ja õpetajaid ning kõiki, kel on Põhjamaades ja Eestis elamise, töötamise ja õppimise kogemus, osalema arvamuslugude võistlusel „Eesti JA Põhjamaad - Eesti KUI Põhjamaa?“. Ootame 10. juuniks kirjatöid, mis aitavad mõtestada Eesti arenguid viimase 25 aasta jooksul. Toimub ka samateemaline fotovõistlus. Rohkem teavet: eetika.ee.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.