Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud

(Foto: Bpi Pompidou/Creative Commons)
15.11.2016 11:01
Rubriik: Ühiskond

Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

Avalike sotsiaalmeedia platvormide, nagu Facebooki ja Twitteri suhtes on juba mitmeid aastaid rakendatud tsensuuri, aga uue trendina on võtnud valitsused sihikule hääl- ja tekstsõnumite rakendused, nagu WhatsApp ja Telegram. Need rakendused on võimelised levitama informatsiooni inimeste vahel kiiresti ja turvaliselt, mis on võimude jaoks muutnud informatsioonimaastiku kontrollimise ning järelevalve keerulisemaks.

Suurenenud kontroll näitab sotsiaalmeedia ja veebipõhise suhtluse tähtsust poliitilise vabaduse ja sotsiaalse õigluse parandamisel. Pole mingisugune kokkusattumus, et just neid vahendeid on kasutatud valitsuste vastutusele võtmiseks ja tsenseerimata vestluste pidamiseks. Mitmetes riikides on võimud vastumeetmena poliitiliselt ärevatel aegadel takistanud juurdepääsu internetile, ainult selleks, et inimesed ei levitaks sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu informatsiooni. Seejuures teadvustata selliste otsuste sotsiaalseid, ärilisi ja humanitaaralaseid tagajärgi.

 

Mõndasid suhtlusrakendusi ähvardavad piirangud nende krüpteerimispraktikate tõttu, mis on muutnud võimude jaoks kasutajate andmete hankimise äärmiselt keeruliseks – selle ka seaduslikel eesmärkidel. Ka häälsõnumite ja videokõnede rakendused, nagu Skype on sattunud surve alla, seda küll veidi igapäevasematel põhjustel. Nende kasutamine on piiratud mitmes riigis eesmärgiga kaitsta riiklike telekommunikatsioonifirmade tulusid, sest kasutajad pöördusid järjest enam laua- või mobiiltelefoni kasutamise asemel nende rakenduste juurde.

Sotsiaalmeedia kasutajad seisavad silmitsi enneolematute karistustega. Lisaks sotsiaalmeediale ja suhtlusrakendustele juurdepääsu piiramisele on hakanud võimud järjest enam vangistama inimesi nende postituste või sõnumite sisu tõttu. See omakorda tekitab hirmu nendes, kes vastuolulistel teemadel sõna võtavad. Mõnedes riikides on kasutajad pandud trellide taha ainult seepärast, et nad "laikisid" Facebookis solvavat sisu, või ei mõistnud avalikult hukka neile saadetud kriitilist sisu. Vahistamiseni viinud karistused ulatuvad Tai kuninga sülekoera norimisest kuni „ateismi propageerimiseni“ Saudi Araabias. Selliste vahistamistega riikide arv on alates 2013. aastast suurenenud rohkem kui 50 protsendi võrra.

Valitsused on laiendanud tsensuuri, et katta aina mitmekülgsemaid teemasid ja laiemat veebipõhist tegevust. Veebilehed, kus inimesed kutsuvad üles algatama digitaalseid petitsioone või proteste, olid tsenseeritud rohkemates riikides kui varem. Sama lugu on veebilehtede ja veebiväljaannetega, mis propageerivad opositsioonipoliitikute seisukohti. LGBTI-teemasid käsitlevat sisu ja veebilehti on moraalsetel põhjustel samuti aina enam blokeeritud või maha võetud. Peale selle on suurenenud piltide tsenseerimine, tõenäoliselt seetõttu, et kasutajatel on pilte praegusel ajal lihtne jagada ja need annavad sageli kaalukaid tõendeid ametkondade eksimuste kohta.

Uued turvameetmed ähvardavad inimeste sõnavabadust ja privaatsust

Eesmärgiga tõsta riikliku julgeoleku ja korrakaitse volitusi, on mitme riigi valitsused võtnud vastu seadusi, mis piiravad privaatsust ning lubavad teha ulatuslikku järelevalvet. Seda trendi esineb nii demokraatlikes kui mittedemokraatlikes riikides, ning see on sageli kaasa toonud avaliku poliitilise debati selle kohta, millisel määral peaks valitsustel olema nn tagauks juurdepääsuks krüpteeritud suhtlusele. Kõige murettekitavamad näited tuvastati autoritaarsetes riikides, kus valitsused kasutasid terrorismivastaseid seadusi, et süüdistada inimesi, kes lihtsalt kirjutavad demokraatiast, religioonist või inimõigustest.

Veebipõhine aktivism on jõudnud uutesse kõrgustesse. Internet on jätkuvalt peamine vahend parema valitsuse, inimõiguste ja läbipaistvuse kindlustamiseks. Rohkem kui kahes kolmandikus uuringualustest riikidest on internetipõhine aktiivsus viinud mingisuguse käegakatsutava tulemuseni, alates piiravate õigusloomega seotud ettepanekute takistamisest kuni korruptsiooni paljastamiseni kodanikuajakirjanduse kaudu. Selle aasta jooksul on näiteks internetivabaduse aktivistid Nigeerias aidanud nurjata eelnõud, mis piiraks sotsiaalmeedia aktiivsust, samal ajal kui WhatsApp'i rühmitus Süürias on aidanud päästa süütute inimeste elusid, hoiatades tsiviilelanikke lähenevatest õhurünnakutest.

65 hinnatud riigist 34 on alates 2015. aasta juunist olnud internetivabaduse osas negatiivsel kursil. Kõige järsemad langused olid Ugandas, Bangladeshis, Kambodžas, Ecuadoris ja Liibüas. Ugandas tegi valitsus tõsiseid jõupingutusi, et piirata internetivabadust seoses presidendivalimiste alguse ja ametisse pühitsemisega 2016. aasta esimeses pooles, blokeerides mitmeks päevaks juurdepääsu sotsiaalmeedia platvormidele ja suhtlusteenustele, nagu Facebook, Twitter ja WhatsApp. Bangladeshis võtsid islamiäärmuslased vastutuse blogija ja LGBTI-ajakirja asutaja mõrvamise eest. Kambodža võttis vastu laia telekommunikatsioonialase seaduse, millega tööstus läks teenusepakkujate ja kasutajaprivaatsuse kahjuks valitsuse kontrolli alla. Samuti vahistas Kambodža politsei mitu inimest nende Facebooki postituste tõttu, millest üks rääkis piirivaidlusest Vietnamiga.

Hiina oli tänavu internetivabaduse suurim kuritarvitaja

Hiina valitsuse otsus sõnavabaduse mahasurumiseks seoses president Xi Jinpingi „infoturbe“ poliitikaga on toonud kahju digiaktivistidele, kes on tavaliselt võidelnud tsensuuri ja järelevalve vastu. Kümned veebipõhise väljendusvabadusega seotud süüdistused on suurendanud inimeste enesetsensuuri, nagu on teinud ka 2015. aastal kehtestatud seaduslikud piirangud. Kriminaalseaduse muudatusettepanekuga lisati sotsiaalmeedias kuulujuttude levitajale seitsme aasta pikkune karistus, samal ajal kui mõned usuvähemusrühmadesse kuuluvad inimesed vahistati ainult seetõttu, et nad vaatasid oma mobiiltelefonist religioose sisuga videoid. Londonis asuv ajakiri The Economist ja Hong Kongis asuv ajakiri South China Morning Post blokeeriti hiljuti Hiina mandriosas, nagu ka artiklid ja kommentaarid, mis puudutasid tundlikke teemasid, näiteks 2015. aasta surmavate tagajärgedega plahvatus Tianjinis.

Türgi ja Brasiilia langesid internetivabaduse edetabelis. Brasiilia, mille staatus muutus "vabast" "osaliselt vabaks", blokeeris ajutiselt WhatsApp'i, kui viimane ei andnud valitsusele kriminaaluurimiseks kasutajate andmeid. Peale selle tapeti vähemalt kaks kohalikku blogijat pärast seda, kui nad teatasid kohalikust korruptsioonist. Türgi, kelle internetivabadus on vähenenud juba mitu aastat, langes "mittevabasse" kategooriasse pärast mitmeid sotsiaalmeedia platvormide blokeerimisi ja kasutajatele esitatud süüdistusi. Kõige sagedamini olid süüdistused seotud kriitikaga võimude või religiooni suhtes. Need piirangud eskaleerusid pärast 2016. aasta juulis ebaõnnestunud riigipööret, vaatamata otsustavale rollile, mida sotsiaalmeedia ja suhtlusrakendused – kõige enam rakendus FaceTime – mängisid kodanike mobiliseerimisel riigipöörde vastu.

Kõigest 14 riigis täheldati üleüldist olukorra paranemist. Enamikel juhtudel olid võidud suhteliselt tagasihoidlikud. Sambias olid piirangud veebipõhisele sisule väiksemad, võrreldes eelmiste aastatega, mil vähemalt kaks kriitilise sisuga uudisväljaannet riigis blokeeriti. Lõuna-Aafrikas registreeriti edasiminekud eelkõige tänu veebipõhiste aktivistide tegevusele, kes kasutavad internetti ühiskondlike muudatuste propageerimiseks ja veebisisu mitmekülgsemaks muutmiseks. Digiaktivism edenes ka Sri Lankas, kui tsensuur ja õiguste rikkumine vähenes president Maithripala Sirisena valitsuse ajal. Ameerika Ühendriikides tuvastati väike paranemine seoses USA vabaduste seadusega (USA Freedom Act), mis piirab teatud määral telekommunikatsiooni metaandmete massilist kogumist ja millega kehtestati mitu teist privaatsusalast kaitset.

 

Järjekorras seitsmes raport keskendub ajavahemikus juuni 2015 kuni mai 2016 toimunud arengutele. Rohkem kui 70 teadlast, kellest peaaegu kõik on pärit riikidest, mida nad analüüsisid, uurisid internetiga seotud seadusi ja praktikaid, testisid valitud veebilehtede juurdepääsetavust ning intervjueerisid suurt hulka allikaid.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.