Tartu ülikooli Aasia-suunaline koostöö saab uue hoo
Tartu ülikooli teadlased on võtnud nõuks laiahaardelise Aasia keskuse asutamise. Konsortsium hõlmab edaspidi kogu Aasia suunal tehtavat teadus- ja õppetööd, aga ka majandus-, ettevõtlus- ja muud laadi koostööks hädavajalikku asjatundlikkust.
Söakust selleks annab ligi 400 aasta pikkune idamaade kultuuride ja keelte õpetamise ja uurimise traditsioon Tartus, millele pandi alus juba Academia Gustaviana asutamise järel 1632. aastal.
Aasia keskuse idee initsiaatoreiks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga. Keskuse peaeesmärk on arendada välja kestlik rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia suunaline kompetentsikeskus, mis aitab Eesti arengule kaasa just nimetatud pädevuse rakendamise ja rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu. Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani või Indiaga, vaid käsitleb Aasiat selle laiendatud tähenduses, hõlmates ka Lähis-Ida maid või Türgit.
Aasia keskuse juhataja kohustustes, võrdleva usuteaduse õppetooli islamistika lektor Elo Süld tutvustab konsortsiumi kui Tartu ülikooli viies-kuues instituudis tegutsevate uurimisrühmade ja teadusprojektide vahelist koostööplatvormi, millega on ühinenud seni eraldiseisvalt tegutsenud keskused, näiteks orientalistikakeskus sinoloogia vanemteaduri Märt Läänemetsa juhtimisel ning Ida-Vahemere vanade kultuuride uurimiskeskus.
Süld loetleb kandvad jõud instituutide ja teaduskondade kaupa üles: “Riigiteadlased Johan Skytte poliitikauuringute instituudist, Lähis-Ida uurijad usuteaduskonnast, tärkavate majanduste keskuse uurijad majandusteaduskonnast, hellenismi ja vanade kultuuride uurimiskeskuse teadurid.”
Lisaks meditsiiniteadlased, kel toimib juba pikemaajaline õppe- ja teaduskoostöö Vietnami ülikoolidega (Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli ning Hanoi meditsiiniülikooliga), samuti maailmakeelte ja eriti Aasia regiooni keelte osakond maailmakeelte ja -kultuuride kolledžist, kus saab õppida araabia, hiina, jaapani, korea, gruusia ja türgi keelt.
Professor Sulev Kõks (keskel) Vietnami meditsiiniõppejõududele Tartu ülikooli Biomedicumi tutvustamas. (Foto: Margus Ansu/Postimees/Scanpix)
Kui hiina keelt hakkas Tartu ülikoolis süstemaatiliselt õpetama Pent Nurmekund juba 1955. aastal, ilmus esimene eestikeelsele lugejale ja õppijale mõeldud hiina keele õpik tervelt 60 aastat hiljem. Möödunud aasta lõpus avaldatud õpiku autorid on Märt Läänemets ja Gao Jingyi, kes Tartu ülikoolis ka oma doktoriväitekirja kaitsnud ning nüüd hiina keele teadurina töötab.
Kõige tipuks panustavad Aasia keskuse töösse eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna folkloristid eesotsas professor Ülo Valguga, kes uurivad Lõuna-Aasia rahvausundeid, mütoloogilist pärimust ning käivad välitöödel mitmel pool Aasias, sealhulgas Indias. Professor Valk viibib praegugi Indias andmekogumise retkel.
Aasia keskuse juht Elo Süld on veendunud, et Tartu ülikooli Aasia-alane kompetents, mis on laialdaselt hinnatud, vajab efektiivsemat koordineerimist: “Et õppe- ja teadustöö ei jääks kitsalt instituutide ja uurimisrühmade siseseks tegevuseks ja teadmiseks ega oleks killustatud,” põhjendab ta.
Interdistsiplinaarseks tegevuseks on tarvis osapooled omavahel kokku viia. On vaja teada üksteise olemasolust ning ressurssidest, koostööpartneritest ja juba toimivatest (rahvusvahelistest) võrgustikest, mida erinevatel uurimisrühmadel on õnnestunud moodustada või milles osaletakse.
Üha arvukamalt toob rahvusvahelistumine Eestisse Aasia suunalise uurimishuviga või sealset päritolu tudengeid, õppejõude ja eksperte, kes vajavad samuti ühist inforuumi, kuhu on koondatud seni tehtud ja käsilolevad projektid, publikatsioonid, juhendamised, õppekavad ja kõik muu. Lõppeva õppeaasta seisuga moodustavad eri tasemetel õppivatest välistudengitest tervelt paarsada Aasia ja Lähis-Ida riikidest pärit noored, kellest lõviosa tudeerib loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Tartu ülikoolis töötab ligi 30 Aasia päritolu inimest. Keskusel on õige pea kavas välja kuulutada konkurss veel kolme professori tasemel Aasia eksperdi leidmiseks.
Õppimisvõimalustest rääkides peatub Elo Süld pikemalt 2017. aasta sügisel Tartu ja Tallinna ülikoolide ning Tallinna tehnikaülikooli koostöös avataval magistriõppekaval. Ühisõppekava raames on Tartu ülikooli kanda neli õppeainet, nende seas näiteks Aasia julgeoleku, religiooni ja poliitikaga seotud ained. Kordamööda Tartus ja Tallinnas loetavaid kursuseid saavad erinevate valdkondade tudengid võtta kõigist kolmest ülikoolist vastavalt huvile ja sobivusele põhierialaga.
Küsimuse peale, mida Aasia keskus ikkagi Eesti ühiskonnale annab, viib Elo Süld jutu rändekriisile ja sellega seoses aktuaalseks muutunud kultuurilistele, majanduslikele ja turvalisusega seotud probleemidele. Nendel teemadel on teadlaste pädevus iseäranis vajalik, kuivõrd ka poliitilised otsused vajavad aluspõhjaks adekvaatset ja tasakaalustatud arusaama riikidest, kust ränne lähtub. See tähendab muu hulgas tulijate päritolupiirkondade keelte ja kultuurikonteksti tundmist ning asjakohast tõlgendamist Eesti avalikus ruumis, kus praegu kohtab peamiselt isikliku arvamuse vormis avaldusi.
“Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav,” selgitab Süld. “Juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu. Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel,” ütleb ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.
Elo Süld rõhutab, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. “Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse,” ütleb ta.
Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot, järgmisel aastal loodetakse Archimedese sihtasutuse kureeritava kõrgkoolide ja teadusasutuste arendusprogrammi ASTRA toele.