Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?

Sulev Iva, Helen Plado
10.11.2016 8:42
Rubriik: Ühiskond

Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

Tegelikkuses ei ole objektiivset keelejoontel põhinevat määratlust, mis on keel ja mis on murre. Ei ole pandud paika, kui suured peavad olema kahe keelevormi erinevused selleks, et neid võiks pidada omaette keelteks, mitte üht teise murdeks.

Keele ja murde vahelise piiri hägususe esiletoomiseks kasutatakse naljatamisi lauset ”Keel on murre, millel on sõjavägi ja laevastik”.

Nali või mitte, aga seegi lause vihjab, et keele ja murde eristamine on pigem (keele)poliitiline kui keeleline nähtus. Poliitikast lähtudes on näiteks Hispaanias isegi täiesti eraldiseisvat ja ilma sugulaskeelteta baski keelt peetud hispaania keele murdeks. Rootsis ja Norras tunnustatakse aga omaette vähemuskeeltena meä ja kveeni keelt, mis on ometi soome keelega nii sarnased, et Soomes peetakse neid soome keele murreteks.

Eesti murdeuurimises jagatakse eesti keel Põhja-Eesti, kirderanniku ja Lõuna-Eesti murderühmaks. Viimase hulka kuuluvad selle jaotuse järgi Mulgi, Tartu ja Võru murre koos Setu murrakurühmaga. Karl Pajusalu, kes on eesti ühiskeelega kõrvutanud kõiki eesti murdeid, on häälikuõpetust, sõnamuutmist ja sõnavara arvesse võttes näidanud, et eesti ühiskeelest on kõige erinevam just võrokeste ja setode keel, mille ühisosa eesti ühiskeelega on vaid 18,7 protsenti.

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega. (Foto: Sulev Iva)
Murretel madal maine

Murded on Eestis madala prestiižiga, neid on peetud küll vajalikuks eesti ühise kirjakeele rikastamise allikaks, kuid avalikust keelekasutusest on püütud neid kõrvale tõrjuda ning “murdevigu” on naeruvääristatud. Pole siis ime, et võrokesigi ei kipu inspireerima mitte oma murre, vaid ikkagi oma keel. Nagu on kunagi tabavalt märkinud näitleja Merle Jääger, ei saa emakeele kohta kuidagi öelda emamurre.
Tänapäeval on lõunaeesti keelevariantidest suurim ja elujõulisim võru keel. Võru keele kõnelejad ise ütlevad enamasti - ma kõnõlõ võro kiilt.

Ühe arvamuse järgi võibki keeleks pidada keelevormi, mida kõnelejad ise keeleks nimetavad. Ka teaduses ja meedias räägitakse üha enam võru keelest, mitte murdest, kusjuures neli Lõuna-Eestis kõneldavat põlist keelt või murret (võru, seto, mulgi, tartu) võidakse vahel kokku võtta ühise nimetusega lõunaeesti keel. Kui võru keel on tänapäeval reaalselt kõneldav keel, siis lõunaeesti keel on pigem ajalooline ja kultuuriline koondmõiste.

Võru keele eelkäijat, vana lõunaeesti hõimukeelt peavad keeleteadlased (nt Pekka Sammallahti, Petri Kallio) kõige esimeseks keeleks, mis eraldus läänemeresoome keelte ühisest algkeelest umbes 2000 aastat tagasi. Nii et lõunaeesti keele iseseisev ajalugu on väga pikk ja pole ime, et 20. sajandi alguseni oligi Eesti alal kasutusel kaks kirjakeelt: põhjaeesti ehk tallinna ja lõunaeesti ehk tartu kirjakeel. Näiteks keeleteadlane F. J. Wiedemann on juba 1864. a öelnud, et oma kirjakeelt kasutavad lõunaeestlased suhtuvad põhjaeesti keelde nagu kergesti mõistetavasse võõrkeelde. Ta peab olukorda sarnaseks rootsi ja taani keele suhtega.

Keelt peab väärtustama

Selleks, et keel püsiks ning seda ka järgnevatele põlvedele edasi antaks, tuleb aga keelt väärtustada, tõsta selle prestiiži. Selle nimel ongi tehtud palju tööd.

Üha enam on võru keelt näha linnapildis ning seda näeb ja kuuleb ka väljaspool koduseinu, näiteks Internetis ja raadiouudistes. Ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht ja antakse välja võrukeelset kirjandust. Võru keelt õpetatakse järjest rohkem ülikoolides, koolides ja lasteaedades ning seda saab õppida ka veebisõnastike (synaq.org), elektrooniliste õppeprogrammide (Opiq võro kiilt!) ja keeleportaalide (umakiil.eu) abil. On olemas võrukeelne veebientsüklopeedia Vikipeediä ja tehakse tööd võru keelele keeletehnoloogilise toe loomiseks. Näiteks on Eesti Keele Instituudi ja Võro Instituudi koostöös valminud esimene võru kõnesüntesaator, millega saab juba praegu panna arvuti tehishäälega võrukeelset teksti ette lugema.

Ka rahvusvahelise standardiorganisatsiooni ISO ja keeltekataloogi Ethnologue järgi on võru keel omaette keel ametliku keelekoodiga vro. UNESCO hinnangul kuulub võru keel koos seto keelega ohustatud keelte hulka ja seega vajab edasikestmiseks kindlasti senisest palju rohkem tunnustust, tuge ja kaitset. Sama meelt ollakse võru ja seto keelt uurinud rahvusvahelise uurimisprojekti ELDIA lõppjäreldustes ja poliitikasoovitustes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et võru keel on tänapäeval samal ajal nii tõsiselt ohustatud kui ka kiirelt arenev keel, mis võitleb oma eluõiguse ja koha eest tänapäeva Eestis ja maailma keelte seas.

Võru keele(poliitika ja korralduse) suurim väljakutse on aga siiski see, et võru keel jõuaks tagasi enamiku võru perede kodukeeleks ja antaks igapäevase suhtluse abil loomulikult edasi lastele.

Kogu muu võru keele arendus ja kasutus keele õiguslikust tunnustamisest, võru- või kakskeelsetest lasteaiarühmadest ja koolitundidest omakeelse laulupeo, meedia ja keeletehnoloogiani on aga muidugi hädavajalik võrokeste hea oma keele oskuse, kasutusjulguse, keeletunde, keelekõrva ja keelemeele toetamiseks (st võru keele prestiiži tõstmiseks), et võru keel kodudes ja kogu keelekogukonnas taas julgemalt juurduda võiks.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.