Euroopa Sotsiaaluuring: Eesti elanik on sisserändaja suhtes Euroopa keskmisest skeptilisem

Video
3.05.2016 9:29
Rubriik: Ühiskond

33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal, selgub Euroopa Sotsiaaluuringu värskest raportist.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda. „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Eesti inimesed eelistavad sisserändajate hulgas näha pigem endaga kultuuriliselt sarnaseid inimesi. Oluliseks peetakse seda, et tulijad võtaksid omaks siinse elulaadi ja omandaksid eesti keele. Samas peetakse oluliseks siiski ka omandatavaid oskusi nagu haridus, ja Eestile vajalikud tööoskused, kuid ka kaasasündinud omadusi nagu näiteks valge nahavärv.

Eesti elanikud tajuvad sisserännet võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega sagedamini kahjulikuna. Kõige sagedamini hindavad eestimaalased kahjulikuks sisserände mõju kuritegevusele.

Vanus mõjutab suhtumist

Sisserännet peavad kasulikumaks nooremad, välismaal elamise ja positiivse kontakti kogemusega inimesed, kellel on üldine kalduvus teisi usaldada.

Suhtumine sisserändesse on seotud sisserändes kasulikkuse nägemisega. Sisserändes näevad kasu need, kes ei poolda mono-kultuursust ning on oma eluga rahul.

Vanemad inimesed aga peavad sisserännet Eestile vähem kasulikuks. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religioosseid tavasid, ohustab siseturvalisust ning kahjustab majandust.

Mida vanem inimene, seda enam on ta vastu, et tal oleks teisest rahvusest või teise nahavärviga ülemus.
Samuti on eakamad inimesed vähem valmis sisserändajaid Eesti ellu sisseelamisel abistama. Samas kalduvad vanemad inimesed noorematest sagedamini arvama, et Eestisse elama asunud inimestel on üldiselt raske või isegi väga raske Eesti eluga kohaneda.

See võib olla seotud asjaoluga, et vanemad vastajad ise seavad rangemaid tingimusi, millele Eestisse elama asuvad inimesed nende arvates peaksid vastama. Võrreldes noorematega on vanemad inimesed ka valivamad sisserändajate tausta suhtes ehk neile on olulisem, et sisserändajad oleksid hea hariduse, kristliku tausta, valge naha ja Eestile vajalike tööoskustega ning et sisserändaja oleks valmis omaks võtma Eestile omase elulaadi.

Vene emakeelega inimesed pooldavad taotluste läbivaatamisel leebust

Uuringus tuuakse välja, et koduse keele osas on andmeanalüüsi tulemused kohati vastuolulised.

Ühelt poolt on Eesti keelt kõnelevad inimesed venekeelsetest enam valmis lubama Eestisse rohkem teise nahavärviga või teisest rahvusest ning vaesematest Euroopa riikidest pärit sisserändajaid, sh lihttöölisi, ja arvavad vene keele kõnelejatest enam, et sisserändajad loovad töökohti juurde, mitte ei võta neid ära.

Teiselt poolt on eestikeelsete inimeste ootused sisserändajatele kõrgemad. Neile on oluline, et sisserändajatel oleks hea haridustase, oskaksid eesti keelt ja neil oleks kristlik taust. Samuti on oluline, et sisserändajad võtaksid omaks Eestile omase elulaadi.

Võrreldes vene emakeelega inimestest pooldavad eestlased, et siia elama asujatele tehtaks tugevamat teadmiste kontrolli. Samuti ei toeta eesti emakeelega inimesed seda, et sisserändajad saaksid kohe Eesti kodanikega samasugused õigused sotsiaaltoetustele ja -teenustele.

Seejuures usuvad eesti keele kõnelejad vene keele kõnelejatest rohkem, et sisserändajatel on väga kerge või üldiselt kerge Eestis kohaneda, ning nad on rohkem valmis sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel aitama. Seevastu toetavad vene kodukeelega inimesed eestikeelsetest rohkem seisukohta, et pagulastaotluste läbivaatamisel tuleks olla leebe.

Kutseharidusega inimestel on keeruline näha rändest tulevat kasu

Kõrgharidusega inimesed on sisserände suhtes positiivsemad ning võrreldes madalama haridusega inimestega on nad rohkem altid lubama riiki nii siinsete inimestega sama nahavärviga või samast rahvusest inimesi, vaesematest Euroopa riikidest tulevaid inimesi kui ka väljaspool Euroopat asuvatest vaesematest riikidest pärit inimesi.

Kõrgharidusega inimestele on olulisem, et sisserändajatel oleks hea haridustase ja et nad oskaksid eesti keelt. Sarnaselt kutseharidusega elanikud peavad kõrgharitud, võrreldes kesk- või põhiharidusega inimestega, olulisemaks sisserändajate kristlikku tausta ning Eestile vajalike tööoskuste olemasolu.

Samas ei pea kõrgharidusega inimesed nii oluliseks sisserändajate Eesti ühiskonna alaste teadmiste kontrollimist ja nad peavad Eesti valitsuse tegevust uussisserändajate kohtlemisel halvemaks.

Kutseharidusega inimestel on kõige keerulisem näha rändest tulenevat kasu. Nimelt peavad nad, võrreldes kõrgharidusega inimestega, sisserändajate mõju majandusele negatiivsemaks ning arvavad enam, et sisserändajad võtavad pigem töökohti ära, kui tekitavad neid juurde.

Kui vaadata hoiakuid sisserände suhtes ametigruppide kaupa, siis kalduvad teenindajad ja lihttöölised juhtidest sagedamini arvama, et sisserändajad võtavad kohalikelt töökohti ära, mitte ei loo neid juurde

Kutseharidusega inimesed on ka vähem sallivad töö tõttu siia tulevate migrantide vastu. Nad on rohkem vastu kui kõrgharidusega inimesed, et neil oleks teise nahavärviga või teisest rahvusest ülemus.

Tööl käivate inimeste hoiakud sisserände suhtes on positiivsemad kui mittetöötavate inimeste omad. Ühtlasi on tööl käivad inimesed mittetöötavatest rohkem valmis ise abistama sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel ning nad pooldavad rohkem seda, et riik pakuks sisserändajatele ühiskonda integreerumiseks tasuta toetavaid teenuseid.

Uuringu autorid tegid analüüsi tulemustest lähtuvalt rea soovitusi:
* Oluline on vähendada sisserändajatega seotud põhjendamatuid hirme ja muuta sisserändajate kui ühtse rühma käsitlust. Kuna inimeste hoiakuid mõjutab isiklik kogemus võõramaalastega, tuleb eelarvamuste vähendamisel kasuks positiivsete kogemuste ja informatsiooni saamise võimalus.
* Laiemalt tasub tutvustada sisserändega ja sisserändajatega seotud kasu.
* Arendada tasub kohalike inimeste kultuurilisi üldpädevusi ehk tutvustada Eesti elanikele erinevaid kultuure ja kombeid. Seda annaks kõige tõhusamalt teha koolides, mistõttu oleks tark sel teemal koolitada õpetajaid, noorsootöötajaid, politseinikke jt.
* Euroopa riikide võrdluses torkab Eesti silma rassistlike arusaamade laia levikuga. Kuna see on üks diskrimineerimise vorm on tarvilik vähendada rassistlikke arusaamu ning sellega tuleb tegelda kõigis vanusrühmades juba suhteliselt varajasest noorusest alates.
* Inimesed, kes ei usalda teisi inimesi ega riigiinstitutsioone, on sisserände suhtes negatiivsemalt meelestatud. Seega on üks viis muuta hoiakud sisserände suhtes positiivsemaks suurendada inimeste üldist usaldust riigi ja sellega seotud institutsioonide vastu.
* Kuna eestlaste ootused sisserändajate kohanemisele on sarnased soomlaste samalaadsete ootustega ning ka Eesti ja Soome ühiskonnad on kultuuriliselt sarnased, võib olla otstarbekas sisserändajate lõimimise kogemuste omandamine põhjanaabritelt.

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning siseministeerium.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    21.12

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.