Euroopa Sotsiaaluuring: Eesti elanik on sisserändaja suhtes Euroopa keskmisest skeptilisem

Video
3.05.2016 9:29
Rubriik: Ühiskond

33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal, selgub Euroopa Sotsiaaluuringu värskest raportist.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda. „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Eesti inimesed eelistavad sisserändajate hulgas näha pigem endaga kultuuriliselt sarnaseid inimesi. Oluliseks peetakse seda, et tulijad võtaksid omaks siinse elulaadi ja omandaksid eesti keele. Samas peetakse oluliseks siiski ka omandatavaid oskusi nagu haridus, ja Eestile vajalikud tööoskused, kuid ka kaasasündinud omadusi nagu näiteks valge nahavärv.

Eesti elanikud tajuvad sisserännet võrreldes teiste Euroopa riikide elanikega sagedamini kahjulikuna. Kõige sagedamini hindavad eestimaalased kahjulikuks sisserände mõju kuritegevusele.

Vanus mõjutab suhtumist

Sisserännet peavad kasulikumaks nooremad, välismaal elamise ja positiivse kontakti kogemusega inimesed, kellel on üldine kalduvus teisi usaldada.

Suhtumine sisserändesse on seotud sisserändes kasulikkuse nägemisega. Sisserändes näevad kasu need, kes ei poolda mono-kultuursust ning on oma eluga rahul.

Vanemad inimesed aga peavad sisserännet Eestile vähem kasulikuks. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religioosseid tavasid, ohustab siseturvalisust ning kahjustab majandust.

Mida vanem inimene, seda enam on ta vastu, et tal oleks teisest rahvusest või teise nahavärviga ülemus.
Samuti on eakamad inimesed vähem valmis sisserändajaid Eesti ellu sisseelamisel abistama. Samas kalduvad vanemad inimesed noorematest sagedamini arvama, et Eestisse elama asunud inimestel on üldiselt raske või isegi väga raske Eesti eluga kohaneda.

See võib olla seotud asjaoluga, et vanemad vastajad ise seavad rangemaid tingimusi, millele Eestisse elama asuvad inimesed nende arvates peaksid vastama. Võrreldes noorematega on vanemad inimesed ka valivamad sisserändajate tausta suhtes ehk neile on olulisem, et sisserändajad oleksid hea hariduse, kristliku tausta, valge naha ja Eestile vajalike tööoskustega ning et sisserändaja oleks valmis omaks võtma Eestile omase elulaadi.

Vene emakeelega inimesed pooldavad taotluste läbivaatamisel leebust

Uuringus tuuakse välja, et koduse keele osas on andmeanalüüsi tulemused kohati vastuolulised.

Ühelt poolt on Eesti keelt kõnelevad inimesed venekeelsetest enam valmis lubama Eestisse rohkem teise nahavärviga või teisest rahvusest ning vaesematest Euroopa riikidest pärit sisserändajaid, sh lihttöölisi, ja arvavad vene keele kõnelejatest enam, et sisserändajad loovad töökohti juurde, mitte ei võta neid ära.

Teiselt poolt on eestikeelsete inimeste ootused sisserändajatele kõrgemad. Neile on oluline, et sisserändajatel oleks hea haridustase, oskaksid eesti keelt ja neil oleks kristlik taust. Samuti on oluline, et sisserändajad võtaksid omaks Eestile omase elulaadi.

Võrreldes vene emakeelega inimestest pooldavad eestlased, et siia elama asujatele tehtaks tugevamat teadmiste kontrolli. Samuti ei toeta eesti emakeelega inimesed seda, et sisserändajad saaksid kohe Eesti kodanikega samasugused õigused sotsiaaltoetustele ja -teenustele.

Seejuures usuvad eesti keele kõnelejad vene keele kõnelejatest rohkem, et sisserändajatel on väga kerge või üldiselt kerge Eestis kohaneda, ning nad on rohkem valmis sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel aitama. Seevastu toetavad vene kodukeelega inimesed eestikeelsetest rohkem seisukohta, et pagulastaotluste läbivaatamisel tuleks olla leebe.

Kutseharidusega inimestel on keeruline näha rändest tulevat kasu

Kõrgharidusega inimesed on sisserände suhtes positiivsemad ning võrreldes madalama haridusega inimestega on nad rohkem altid lubama riiki nii siinsete inimestega sama nahavärviga või samast rahvusest inimesi, vaesematest Euroopa riikidest tulevaid inimesi kui ka väljaspool Euroopat asuvatest vaesematest riikidest pärit inimesi.

Kõrgharidusega inimestele on olulisem, et sisserändajatel oleks hea haridustase ja et nad oskaksid eesti keelt. Sarnaselt kutseharidusega elanikud peavad kõrgharitud, võrreldes kesk- või põhiharidusega inimestega, olulisemaks sisserändajate kristlikku tausta ning Eestile vajalike tööoskuste olemasolu.

Samas ei pea kõrgharidusega inimesed nii oluliseks sisserändajate Eesti ühiskonna alaste teadmiste kontrollimist ja nad peavad Eesti valitsuse tegevust uussisserändajate kohtlemisel halvemaks.

Kutseharidusega inimestel on kõige keerulisem näha rändest tulenevat kasu. Nimelt peavad nad, võrreldes kõrgharidusega inimestega, sisserändajate mõju majandusele negatiivsemaks ning arvavad enam, et sisserändajad võtavad pigem töökohti ära, kui tekitavad neid juurde.

Kui vaadata hoiakuid sisserände suhtes ametigruppide kaupa, siis kalduvad teenindajad ja lihttöölised juhtidest sagedamini arvama, et sisserändajad võtavad kohalikelt töökohti ära, mitte ei loo neid juurde

Kutseharidusega inimesed on ka vähem sallivad töö tõttu siia tulevate migrantide vastu. Nad on rohkem vastu kui kõrgharidusega inimesed, et neil oleks teise nahavärviga või teisest rahvusest ülemus.

Tööl käivate inimeste hoiakud sisserände suhtes on positiivsemad kui mittetöötavate inimeste omad. Ühtlasi on tööl käivad inimesed mittetöötavatest rohkem valmis ise abistama sisserändajaid Eesti ühiskonda sisseelamisel ning nad pooldavad rohkem seda, et riik pakuks sisserändajatele ühiskonda integreerumiseks tasuta toetavaid teenuseid.

Uuringu autorid tegid analüüsi tulemustest lähtuvalt rea soovitusi:
* Oluline on vähendada sisserändajatega seotud põhjendamatuid hirme ja muuta sisserändajate kui ühtse rühma käsitlust. Kuna inimeste hoiakuid mõjutab isiklik kogemus võõramaalastega, tuleb eelarvamuste vähendamisel kasuks positiivsete kogemuste ja informatsiooni saamise võimalus.
* Laiemalt tasub tutvustada sisserändega ja sisserändajatega seotud kasu.
* Arendada tasub kohalike inimeste kultuurilisi üldpädevusi ehk tutvustada Eesti elanikele erinevaid kultuure ja kombeid. Seda annaks kõige tõhusamalt teha koolides, mistõttu oleks tark sel teemal koolitada õpetajaid, noorsootöötajaid, politseinikke jt.
* Euroopa riikide võrdluses torkab Eesti silma rassistlike arusaamade laia levikuga. Kuna see on üks diskrimineerimise vorm on tarvilik vähendada rassistlikke arusaamu ning sellega tuleb tegelda kõigis vanusrühmades juba suhteliselt varajasest noorusest alates.
* Inimesed, kes ei usalda teisi inimesi ega riigiinstitutsioone, on sisserände suhtes negatiivsemalt meelestatud. Seega on üks viis muuta hoiakud sisserände suhtes positiivsemaks suurendada inimeste üldist usaldust riigi ja sellega seotud institutsioonide vastu.
* Kuna eestlaste ootused sisserändajate kohanemisele on sarnased soomlaste samalaadsete ootustega ning ka Eesti ja Soome ühiskonnad on kultuuriliselt sarnased, võib olla otstarbekas sisserändajate lõimimise kogemuste omandamine põhjanaabritelt.

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning siseministeerium.

Toimetas
Marju Himma

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.