Reede keskpäeval paistab Päike sirbikujulisena – loe, kus ja kuidas on päikesevarjutust kõige parem vaadelda
Reede keskpäeval on Eestis Päikest näha vaid osaliselt. Maa ja Päikese vahele jääb Kuu, mis varjutab suure osa Päikese valgusest – ehk leiab aset osaline päikesevarjutus.
Viimased Eestis nähtavad päikesevarjutused leidsid aset 2005. aasta 3. oktoobril, aasta hiljem 29. märtsil, 2008. aasta 1. augustil ning 2011. aasta 4. jaanuaril. Kõigil puhkudel oli tegu vaid osalise varjutusega. Kuigi kuskil maailmas varjutab Kuu Päikese täielikult iga 18 kuu tagant, kordub sündmus samas paigas keskmiselt iga 375 aasta tagant. Näiteks Eestis saab järgmist täielikku päikesevarjutust näha alles 16. oktoobril 2126.
Homme on võimalik Eestis taevasse vaadates näha osalist varjutust kella 11.00-st kuni 13.17-ni. Kuukettal kulub üle Päikese liikumiseks just nii palju aega. Kõige suurem osa päikesekettast – 77,7 protsenti läbimõõdust, 73 protsenti pindalast – on kaetud kell 12.09. Paraku on riigi ilmateenistuse andmetel homme Eesti kohal taevas pilvine, mistõttu ei pruugi varjutus olla selgelt näha. Küll aga on võimalik ERR Novaatoris jälgida otseülekannet päikesevarjutusest Fääri saartel; varjutuse tipphetke tasub vaadata kell 11.45.
Järgmine sarnase ulatusega Eestist nähtav osaline päikesevarjutus toimub 25. oktoobril 2022.
Vaatluskohad siin ja kaugemal
Täheteadlase Helle Jaaniste sõnul on päikesevarjutus kõige efektsem siiski täisvarju piirkonnas. “Värvidemäng täisvarju saabumisel, looduse reageering ootamatult saabuvale pimedusele, heledamate tähtede (planeetide) süttimine taevas ja muidugi Päikese kroon – see kõik on imeväärne,” kirjutab ta astronoomia portaalis. “Eriline elamus.”
Kes sellest homme osa soovivad saada, peaksid kiirustama siit umbes 1500 kilomeetrit loodesse: Atlandi ookeani põhjaossa, Fääri saartele või Teravmägedele. Sealt on näha, kuidas seekord katab Kuu Päikese kaheks minutiks ja 47 sekundiks, kirjutab Jaaniste.
Kes lepivad osalise päikesevarjutusega, saavad seda muu hulgas vaadelda ka Tartu tähetorni õuel nii projektsioonis kui ka spetsiaalse päikeseteleskoobiga. Pilves ilma korral saab varjutust vaadata tähetorni muuseumis interneti vahendusel või jälgida otseülekannet varjutusest ERR Novaatoris alates kella 10.30st. Veel saab homme päikeseteleskoopidega juhendajate juuresolekul päikesevarjutust vaadata Tartus Ahhaa keskuse katusel, Tartu ülikooli uue füüsikahoone juures, Tartu observatooriumis Tõraveres ja Tallinnas linnahalli katusel.
Sellest, kuidas päikesevarjutust iseseisvalt vaadata, kirjutab Fyysika.ee veebilehel Tartu ülikooli optika vanemteadur Kaido Reivelt.
Esimene reegel – ole õigel ajal õiges kohas!
Õige aeg on juba üsna lähedal – reedel, 20. märtsil on Eestis päikesevarjutus, see algab kell 11.00 ja lõpeb 13.17, varjutuse maksimaalne faas on kell 12.09.
Kõige õigem koht täieliku päikesevarjutuse vaatamiseks on märgitud kontuurkaardil punase täpiga. (Allikas: fyysika.ee)
Teine reegel – ära kunagi vaata otse päikesesse!
Ära tee seda isegi päikesevarjutuse ajal, see kahjustab nägemist. Ohutuid võimalusi on mitmeid. Võib näiteks liituda mõne spetsiaalset aparatuuri omava seltskonnaga. Aga saab ka ilma, lihtsamate vahenditega. Näiteks sobib selleks keevitusmaski klaas, mida saab osta tööriistadega kauplevatest poodidest või mitu paari väga tumedaid päikeseprille üksteise otsa asetatuna. Kõige odavam variant on arvatavasti DVD või CD plaat – läbi selle vaadates ei ole Päike liiga ere.
Kolmas reegel – ära vahi niisama, mõtle kaasa!
“Kas Sina oskaksid päikesevarjutuse aega ette ennustada? Kui kaetud on 70 protsenti päikesest, siis kui palju kordi nõrgem on päikeseenergia voog maale? Maa ja Kuu liiguvad ümber päikese, aga kumb neist liigub päikesevarjutuse ajal kiiremini?” pakub Reivelt küsimusi, millele vastuseid otsida.
Ohutuks päikesevarjutuse vaatlemiseks ja pildistamiseks omal käel jagavad nõuandeid ja nippe ka Tartu tähetorni töötajad:
· Kõige parem, mugavam ja ohutum on päikesevarjutust vaadata läbi spetsiaalse päikeseteleskoobi.
· Päikesevarjutust saab ohutult vaadata ka läbi päikesefiltri, filtrikilega varustatud teleskoobi ja binokli või spetsiaalsete päikesevarjutuse prillide. Filtrikilet saab osta näiteks teleskoop.ee veebipoest. Kilet käsitsedes tuleb olla ettevaatlik, sest kile on õrn ning läbi kahjustatud kile vaatamine ei ole enam turvaline.
· Varjutust saab vaadata ka projektsioonimeetodil – kui teleskoopi või binoklisse sisse vaatamise asemel suunata binokkel/teleskoop varju järgi Päikesele ning teleskoobi okulaarist mõnikümmend sentimeetrit eemal hoida valget paberit, siis tekib Päikese projektsioon, mida on ohutu ja mugav vaadelda. Ilma filtrita teleskoopi ja binoklisse sisse vaadata on ohtlik!
· Projektsioonimeetodit saab kasutada ka ilma teleskoobi või binoklita. Selleks läheb vaja ainult kingakarpi, mille kaas pealt ära käib. Kingakarbi kitsama seina keskele tuleb teha nõelaga pisike auk ja karp suunata Päikese poole (selleks tuleb vaadata, kuidas muutub karbi vari maapinnal – kui vari on kõige väiksem, on karp Päikese suunas) ning vaadata karpi pealt sisse – auguga seina vastasseina tekib pisike Päikese kujutis.
· Varjutust saab vaadata ka läbi keevitamisel kasutatava kaitseklaasi DIN14, mida leiab suuremate ehituspoodide riiulitelt.
· Kuigi laialt on levinud arvamus, et CD- ja DVD-plaadid on päikesevarjutuse vaatlemisel heaks alternatiiviks professionaalsetele vahenditele, tuleb nende kasutamisel olla ülimalt tähelepanelik – kui näete tavavalguses CD-st või klaasist läbi, ei ole Päikese vaatlemine nendega kindlasti ohutu.
· Oluline on meeles pidada ka seda, et läbi tumeda CD või DVD vaadeldes ei tohi Päikest vaadata läbi ketta keskel oleva augu, vaid läbi ketta enda.
· Kui Päike tundub valitud meetodil vaatlemiseks liiga hele ja on silmadele ebamugav, siis tõenäoliselt pole tegemist ohutu meetodiga.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool