Astronaut: me ei saa veel pikalt kuhugi mujale põgeneda

Douglas Wheelock 2016. aastal. (Foto: NASA Johnson/Creative Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
28.09.2016 22:09
Rubriik: Universum

Eestit külastanud USA astronaut Douglas Wheelock leiab ERR Novaatorile antud intervjuus, et kõrgemate eesmärkide, nagu inimeste Marsile saatmise, puhul on teekond lõppeesmärgist tähtsam. Samal ajal ei tohi aga unustada aga koduplaneedi enda eest hoolt kandmist

 Ma pean seda lihtsalt küsima, kuidas esimene tiir ümber Maa Teie maailmapilti muutis?

Hakkasin nägema Maad kosmoselaevana. See on klišee, et me ei näe kosmosest piire, kuid see peab täiesti paika. Eriti kui see puudutab õhu- ja veekvaliteeti jne. Võid näha väga kiiresti ja lihtsalt, kuidas me hingame sama õhku, sama saab öelda veeringe kohta. See, mida me oma planeediga teeme, mõjutab inimesi üle terve planeedi. See oli minu jaoks suur ilmutus.

Nii et esimene tunne oli minu jaoks teatav aukartus. Siis hakkasin mõtlema, miks me ometi üksteisega võitleme ja konflikte on sedavõrd palju, kui peaksime pingutama ja suunama oma tähelepanu sellele, kuidas selle planeedi eest paremini hoolitseda. Me ei saa veel pikalt kuhugi mujale põgeneda. Kui Kuu peale minna, siis pole seal midagi ees. Oleme üksi ja kui tahame ellu jääda, siis peame selle maailma eest hoolt kandma.

Olete rahvusvahelise kosmosejaamaga ühel või teisel moel seotud olnud praktiliselt selle püsivast asustamisest peale ja seal on ka inimesed üle 16 aasta järjest elanud. Kas Maa-lähedane orbiit pole sellisel kujul juba oma võlu kaotanud?
Meil kõigil on veidi sipelgad püksis. Meil on siin kosmosejaam, kus jätkuvalt teadust teeme, kuid peame minema palju kaugemale, et midagi ''avastada''.

Paralleeli võib tuua maadeavastajatega. Seilame praegu rannikust täpselt nii kaugel, et see vaevu kätte paistab. Pladistame ringi ja kui ütleme, et oleme avastuste tegemise lõpetanud, siis jõuame paari tunniga kindla pinna peale. Nii ei saa me olla päris kindlad, mis me kaugemalt leiame. Kuid oleme nüüd valmis end Maa gravitatsiooniväljast lahti rebima, et külastada uuesti Kuud, asteroide ja maanduda viimaks Marsil.

Kas rahvusvaheline kosmosealane koostöö on praegu pigem hädavajadus, kuna üksikutel riikidel napib lihtsalt ressursse, et üksinda läbi lüüa või kätkeb see endas midagi enamat? Hiina põhjal võib näha, et kui poliitilist tahet on, siis on võimalik ka omapäi hakkama saada..
(Kosmose uurimine) nõuab paljude riikide koostööd. Oleme väga põnevil, et Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks sai. Sellest saab hämmastav partnerlussuhe. Eesti nagu ka Ameerika ei saa ega ka tohiks seda üksinda teha. Me hingame kõik sama õhku ja jagame samu veeressursse. Me peame üleilmselt koostööd tegema. Sellel on täiendav väärtus.

Kui töötad koos suurejooneliste teadusprojekti kallal – näiteks süvakosmose missiooni nimel või miks mitte, teed kasvõi rahvusvahelises kosmosejaamas teadust, ja omavahel asju koordineerid, sul on hea meeskond ja koostöö laabub, siis on sul raske öelda: ''Nüüd kavatsen ma sind rünnata'', Maal konflikt algatada või üksteisega tülitseda.

Selle suurepärane näide on meie suhe venelastega. Ameerika ja Venemaa suhted on praegu Maal pingelised mitmel põhjusel. Meie koostöö kosmoses on aga nii tugev, et meie lugejad osatavad alati, mida kõike suudame koos kosmoses saavutada, kuid miks me seda maisemates küsimustes ei tee.

Viimasel aastatel oleme näinud kosmosevaldkonnas ka erasektori tugevat tõusu. Milliseid tundeid see tekitab, kui meedia tähelepanu neile koondub? Suur nende poolt kasutatavast tehnoloogiast on ju riiklike kosmoseagentuuride nagu NASA aastakümnete pikkuse töö vili.
Me arvame NASA-s, et see on imetore. Kui sul on energiast pakatav kaubandusbaas, era- ja iduettevõtted ning suured tegijad nagu SpaceX, Boeing ja Orion ja nende all väiksemad ettevõtted, mis omakorda neile osi tarnivad, siis pole see hea mitte ainult meie riigile, vaid tervele maailmale.

Osa NASA laiemast plaanist, eriti kosmosejaama ja Maa-lähedase orbiidi kontekstis, on anda üle see eraettevõtetele, samal ajal kui meie ise süvakosmost uurime. See on osa NASA nägemusest julgustada ja äratada huvi noorematest lastest kuni üle maailma paiknevate suurettevõteteni välja.

Erakätes olev kosmosetööstus ei saaks praegu omaette valitsuspoolse toetuse ja tellimusteta omapäi hakkama?
NASA saab jagada iduraha, et neid aidata. Oleme mõnes mõttes toetanud algset rahavoogu andmaks neile impulssi, et need ettevõtted tulevikus ellu jääksid.

Mainisite varem, et meil on vaja meie enda planeedi eest paremini hoolt kanda, rääkimata kõigist muudest probleemidest, mida meil lahendada tuleb, miks me üleüldse suurte eesmärkide, nagu teiste planeetide koloniseerimine püüdlema peame?
Mõtlen sellele veidi teisiti. Minu jaoks on tähtis teekond. Muidugi oleks ühel päeval lahe näha, kuidas Marsil maandume ja sinna oma jälje jätame ning see oleks tähtis hetk, kuid keskenduksin aastatele, mis meid sellest lahutavad. Mis meiega juhtub? Mis me selle käigus iseendi, inseneeria, tehnoloogia ja omaenda planeedi kohta teada saane? Mida me nende 20 aastaga avastame, mida me veel ei tea?

Kui vaatame neid suuri missioone, mille lõppeesmärk on näiteks Marss ja üritame nende hinda õigustada, siis näen ma nägemust, mis meiega juhtub ja teekonna võlu. Tahame inspireerida teadusest huvituma kahe põlvkonna jagu õpilasi. Kui ma vaatan eriti väiksemaid lapsi, siis on neil igaühel sees väike säde, mis ütleb: ''See on lahe ja ma tahaksin seda teha ja pean õppima selleks seda''. Meie asi on neid leeke õhutada, et seda lõkkele puhuda, innustada nende avastamisvaimu ja kirge.

Kuna olete ise sage Twitteri kasutaja, siis millist rolli sotsiaalmeedia ja otsesuhtlus selle kõige juures mängima peaks?
Elame ühiskonnas, mille oluline osa ei loe ajalehti ja kuula peaaegu mitte kunagi raadiot. Osa ühiskonnast kasutab aga telefone sõnumite saatmiseks, sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja milleks kõigeks muuks. Me (NASA) ei võta sotsiaalmeediat appi vaid selleks, et kosmos Maale tuua ja see millekski reaalseks muuta, vaid ka selleks, et köita selle rühma kujutlusvõime näiteks läbi Instagrami.

Käisin kasvõi täna koolides ja vastasin seejärel Twitteris lastele, kes pole eales unistanud, et neil on kosmosevaldkonda asja. Kui nende küsimustele vastata, siis hoiab see nende huvi ja nad tunnevad end osana sellest, mida me teeme. See on väga-väga tähtis. Sul on vaja jõuda ühiskonna iga rühmani.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Katused koguvad kosmosetolmu
    07.12

    Linnamajade katustele jääb ajapikku igasugust sodi ja kõntsa. Kuid kes oleks võinud arvata, et selle sodi seest leitakse ühel päeval sellist peent kraami nagu kosmosetolm?

  • foto
    Teadlased leidsid astronautide silmanägemise halvenemise põhjuse
    05.12

    Kosmos muudab inimesi. Seda mitte ainult psühholoogilises mõttes, vaid ka kehaliselt. Näiteks painab kosmonaute ja astronaute pika missiooni järel tihti luude hõrenemine, lihaste kärbumine ja kaugnägelikkus. Arstiteadlased teatavad nüüd, et on kindlaks teinud silmanägemise halvenemise tõenäolise põhjuse.

  • foto
    Väike hele asteroid pöörleb kiiresti
    02.12

    Astronoomidel on esimest korda õnnestunud üksikasjalikult vaadelda üht väga väikest asteroidi. Maa-lähedasel asteroidil nimega 2015 TC25 on läbimõõtu ainult umbes kaks meetrit. Samal ajal on ta huvitaval kombel ka üks kõige heledamaid Maa-lähedasi asteroide, mis eales avastatud, sest peegeldab tagasi umbes 60 protsenti selle pinnale langenud valgusest.

  • foto
    Roskosmos: suur osa veolaevast Progress põles atmosfääris ära
    01.12

    Enamik mehitamata veolaeva Progress tükkidest põles varsti pärast starti atmosfääris ära, teatas Vene kosmoseagentuur Roskosmos neljapäeval.

  • foto
    Linnutee tähtede taga oli peidus galaktikate superparv
    25.11

    Mõnikord juhtub, et me ei näe väga suuri asju sel lihtsal põhjusel, et midagi on ees ja teeb pildi segaseks. Nüüd tuleb välja, et otse meie Linnutee galaktika tähtede taga asub hiiglaslik galaktikate superparv, millel on pikkust üle 380 miljoni valgusaasta. Kaua varjatud struktuur on saanud nimeks Purjede superparv, sest asub Purjede tähtkujust meist umbes 800 miljoni valgusaasta kaugusel.

  • foto
    ''Võimatut'' raketiajamit kirjeldav uurimus avaldati teadusajakirjas  
    22.11

    Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri Johnstoni kosmosekeskuse teadlasrühm kirjeldab eelretsenseeritavas teadusajakirjas elektromagnetilist ajamisüsteemi, mis tõukaks kosmoselaevu edasi kasutamata seejuures grammigi kütust või propellanti. Töös tehtud tähelepanekud on vastuolus klassikaliste füüsikaseadustega.

  • foto
    Suur täht on ümaraim keha, mida kunagi mõõdetud
    17.11

    Nii nagu maakera pole tegelikult ideaalselt ümmargune kera, ei ole seda ka Päike ega teisedki tähed. Telje ümber pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud teeb muidu ümarad tähekehad natuke lapikuks. Päikese raadius on seetõttu ekvaatori suunas umbes kümme kilomeetrit pikem kui pooluste suunas.

  • foto
    Teadlased vaatlevad eksoplaneedilt peegeldunud valgust
    15.11

    Kui näeme taevas superkuud, siis peamiselt tänu sellele, et Kuu pinnalt peegeldub meiele Päikese valgus. Kui astronoomid avastavad kauge tähe juurest eksoplaneedi, siis enamasti tänu sellele, et planeet paneb tähe valguse võbelema või natuke tuhmuma.

  • foto
    Galerii ja video: esmaspäeval nägi aasta eredaimat täiskuud
    13.11

    Hea õnne korral võib esmaspäeva õhtul ja öösel silmata taevalaotusel ühte sajandi eredamat täiskuud.

  • foto
    Tumeenergia võib universumi rebestada järk-järgult
    10.11

    Enamik teadlasi on tänapäeval veendunud, et universum algas Suure Pauguga. Kuid kuidas universum kord lõppeb, selle kohta nii suurt selgust ei ole. Kõige levinuma arusaama järgi jääbki universum paisuma, galaktikad üha kaugenevad üksteisest, tähed kustuvad, planeedid jahtuvad, midagi erilist enam ei toimu ja kõik käib ajapikku alla.

  • foto
    Paljas must auk kihutab ilmaruumis üksinda ringi
    04.11

    Astronoomid on leidnud taevast suure musta augu, mis tuhiseb seal ringi peaaegu täiesti üksinda. Tavaliselt asuvad nii suured mustad augud mõne galaktika keskmes, kus neil on ümber üsna tihedalt tähti ja tähtedevahelist gaasi.

  • foto
    Ohtlikke asteroide on teada juba 15 000
    31.10

    Öelda, et maailmaruum on ohte täis, oleks ilmselge liialdus, sest suurem osa ilmaruumist on tühi mis tühi, aga asteroide, mis mingi tõenäosusega võiks mingil ajal maakera tabada ja siin suuremat või väiksemat pahandust teha, on nüüd teada ja kataloogi kantud tervelt 15 000 ja on kindel, et tegelikult on neid veel palju-palju rohkem.

  • foto
    Pluuto taevas hõljub mürgipilvi
    31.10

    NASA kosmosesond New Horizons tuhises kääbusplaneet Pluutost mööda juba möödunud suvel, aga selle kogutud andmete allalaadimine maakerale jõudis lõpule alles möödunud nädalal. Andmeid analüüsides kohtame seal suuremaid ja väiksemaid üllatusi, mida esmapilgul ei nähtud või ei märgatud, näiteks ilmanähtuste kohta.

  • foto
    Kaugelt tulnud taevakehad vihjavad üheksandale planeedile
    22.10

    Ameerika astronoomid on leidnud uusi tõendeid, et Päikesesüsteemi kaugetel aladel, kaugel Neptuuni orbiidi taga tiirutab ringi senitundmata üheksas planeet.

  • foto
    ESA: Marsile kukkunud maandumismoodul võis plahvatada
    21.10

    Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) missioonijuhtimiskeskuse juht ütles reedel, et maandumismoodul Schiaparelli kukkus Marsi pinnale, millele järgnes tõenäoliselt plahvatus.

  • foto
    Koletuslikud röntgensähvatused panid astronoomid kukalt kratsima
    20.10

    Rühm astronoome on avastanud kaks ülieredat röntgenkiirte allikat, mille poolt kiiratav energiahulk võib käesoleva lause lugemiseks kuluva ajavahemiku jooksul muutuda Päikese kogu energiatoodangust kümneid miljoneid kordi rohkem.

  • foto
    Euroopa kosmoseagentuuri teatel maandus sond Marsil
    19.10

    Esialgne info näitab, et Euroopa kosmoseagentuuri sond jõudis Marsile.

  • foto
    Hiina taikonaudid jõudsid orbitaaljaama
    19.10

    Kaks Hiina taikonauti sisenes kolmapäeval orbitaaljaama Tiangong-2, et seal 30 päeva kosmosemissioonil veeta.

  • foto
    Orbital ATK veolaev alustas teekonda rahvusvahelisse kosmosejaama
    18.10

    USA ettevõtte Orbital ATK veolaev Cygnus alustas esmaspäeval kanderaketiga Antares teekonda Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS).

  • foto
    Universumis leiduvate galaktikate arv osutus arvatust kümme korda suuremaks
    14.10

    Vaadeldavas universumis leidub ligikaudu kaks triljonit galaktikat, seniarvatust enam kui kümme korda rohkem, näitab Hubble'i kosmoseteleskoobi ja mitmete teiste observatooriumite ülesvõtetel põhinev analüüs.

  • foto
    Lähitähel on plekitsüklid nagu Päikeselgi
    14.10

    Meie Päikesele lähim täht Proxima Centauri on rohkem meie Päikese enese moodi, kui seni tundus. See on seesama täht, meist umbes nelja valgusaasta kaugusel, mille juurest leitud suhteliselt üsna Maa-sarnasest planeedist teatasid astronoomid augustis.

  • foto
    Kuul kulub näo muutmiseks 80 000 aastat
    13.10

    Ekslik arusaam, et Kuu on tehtud juustust, tugineb peale selle toreda taevakeha tihti kahkjaskollase värvitooni ka asjaolule, et Kuu pinnal on näha rohkesti kraatreid, mis meenutavad paljudes juustusortideski esinevaid auke. Nüüd tuleb välja, et Kuu pinnal on kraatreid tegelikult märksa rohkem, kui seni teatud, sest väikesed meteoorkehad pommitavad seda arvatust tihedamalt.

  • foto
    Tähed saavad kahepeale kolm komplekti planeete
    12.10

    Meie Päikesesüsteemi planeedid tiirlevad kõik ümber Päikese ühes ja samas tasapinnas. Samamoodi on enamasti lood ka teistes planeedisüsteemides, mida on avastatud teiste tähtede ümbert. Kuid nüüd on astronoomid avastanud kaks tähte, millel on kahepeale kokku kolm planeeditekkeketast.

  • foto
    Lähimat Maa-sarnast eksoplaneeti võivad katta avarad veteväljad
    11.10

    Lähimat Maa-sarnast ja potentsiaalselt elukõlblikus piirkonnas asuvat eksoplaneeti Proxima b katab osaliselt või täies ulatuses veeookean, viitab prantsuse teadlaste analüüs.

  • foto
    Meie galaktikaharu on arvatust suurem
    01.10

    Meie galaktika, Linnutee, on spiraalne galaktika. Selle keskmest keerdub laiali neli suurt spiraaharu, mis sisaldavad kõik tohutul hulgal tähti. Kuid on ka väiksemaid harusid ja neist ühes, mis kannab nime Kohalik Haru, asub ka maakera koos Päikese ja kõigi inimestega. Nüüd on teadlased avastanud, et see on ikka omajagu suurem, kui seni arvatud.

  • foto
    Uurimissond Rosetta kukutati komeedile
    30.09

    Tosina aasta eest Maalt teele saadetud Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta leidis reede pärastlõunal komeedil 67P/Tšurjumov-Grassimenko oma viimse rahupaiga. Kahe aasta jooksul keha kogutud andmed avardasid oluliselt inimkonna silmaringi ja pakuvad teadlastele uurimisainest veel aastateks.

  • foto
    Ajalooline Rosetta missioon jõuab lõpule
    29.09

    Tosinkonna aasta eest komeeti 67P/Tšurjumov-Gerassimenko uurima saadetud sond Rosetta kukutatakse neljapäeva hilisõhtul komeedile. Automaatjaam jätkab teadusandmete kogumist ja Maale edastamist kokkupõrke hetkeni.

  • foto
    Astronaut: me ei saa veel pikalt kuhugi mujale põgeneda
    28.09

    Eestit külastanud USA astronaut Douglas Wheelock leiab ERR Novaatorile antud intervjuus, et kõrgemate eesmärkide, nagu inimeste Marsile saatmise, puhul on teekond lõppeesmärgist tähtsam. Samal ajal ei tohi aga unustada aga koduplaneedi enda eest hoolt kandmist

  • foto
    Elon Musk avalikustas Marsi koloniseerimise kava
    28.09

    USA tehnoloogiaettevõte SpaceX asutaja Elon Musk avalikustas teisipäeval kava rajada Marsile koloonia, plaanides saata planeedile kosmoselaevadel sada inimest korraga.

  • foto
    USA astronaut kutsus noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid
    27.09

    USA astronaut Douglas Wheelock pidas ettekande Tallinna tehnikaülikooli innovatsioonikeskuses Mektory, kirjeldades elu rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning kutsudes noori üles uskuma, et neistki võivad saada kosmoselendurid. Üheks läbivaks teemaks oli ka hirm, millega astronautidel tuleb toime tulla.