Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise?

Video
3.10.2016 8:23

Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

Inimskeletti võib võrrelda hoone tugikonstruktsiooniga, mis annab hoonele püsivuse. Kui hoone tugikonstruktsioon deformeerub, on hävinemisohus kogu ehitis. Üksikdetailide remontimine annab väga lühiajalise efekti. Skeleti deformeerumisel toimub sarnane protsess ka inimkehas.

Skeletti nimetatakse passiivseks liikumiselundkonnaks. Kuid see n-ö passiivsus seisneb vaid selles, et luustik ise ei liigu, seda panevad liikuma arvukad skeletilihased.

Luud ümbritseb sidekoeline luuümbris ehk periost. Läbi luuümbrise kulgevad luu sisemusse veresooned. Periosti sisepinna rakud moodustavad luu pinnale uut luukudet. Seega luuümbris on luu toitja ja uue luukoe tekitaja.

Luuümbris puudub vaid liigesepindadel, neid katab liigesekõhr. Liigesekõhres puuduvad veresooned, sinna liiguvad liigesevõidest ained kõhre muljumise tulemusel. Seega terve liigesekõhre tagab liikumine.Siin ei pea paika väide: mis liigub – see kulub!

Pindmiselt paikneb luus plinkaine, seesmiselt käsnaine.

Plinkaine ehituslikeks elementideks on osteoonid, need on õhukestest luuplaatidest moodustunud torud, mille keskel on kanal veresoontele. Erinevaid kõrvuti asetsevaid osteoone ühendavad omakorda veresoonte kanalid. Selline veresoonte kanalite süsteem tagab luusisese verevarustuse. Inimese elupuhuses arengus kujuneb luudes osteoonide süsteem. Osteoonide teket stimuleerivad kerged põrutused toruluudele ehk n-ö löögiline koormus.

Seega jooks, erinevad liikumismängud, jalgpall, korvpall soodustavad osteoonide teket ja parandavad selle kaudu luu verevarustust. Lapsed tagavad oma igapäevases liikumises luude hea sisestruktuuri arengu. Keksumäng ja hüpitsad on sisustanud paljude põlvkondade õpilaste vahetunde! Selline luu sisestruktuuri kujunemine toimub intensiivselt kasvuperioodil, hilisem liikumise mõju osteoonide tekkele on suhteliselt tagasihoidlik. Liikumisharrastused, milles on kontakt pinnasega minimaalne – suustamine, jalgrattasõit, ujumine, osteoonide teket oluliselt ei stimuleeri.

Löögilise koormuse mõju luude sisestruktuuri kujunemisele on kinnitanud tipptennisistide ülajäsemete uuringud: löögikäe luustik sisaldab oluliselt rohkem osteoone kui söödukäe luustik. Liikumispuudega inimeste luudes on tunduvalt vähem osteoone võreldes normliikujatega.

Seega, et meie skelett suudaks vastu pidada kõrge eani, on ainus kindel soovitus – võimalikult rohkem targalt liikuda!

Toimetas
Jaan-Juhan Oidermaa

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond?
    08:09

    Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas inimõiguste ajastu on lõppemas?
    17.01

    Uuel aastatuhandel on räägitakse üha enam ja enam inimõigustest kui ainsast võimalikust universaalsest väärtussüsteemist. Seejuures tõusevad esile aga kaks peaaegu vastandlikku narratiivi, leiab TLÜ Ühiskonnateaduste instituudi inimõiguste professor Mart Susi.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mida teeb kriis sotsiaalmeediaga?
    11.01

    Katastroofide ja ühiskondlike kriiside ajal killustub sotsiaalmeedia kasutajaskond viieks, muutes organisatsioonide ja inimeste vahelise suhtluse keerukamaks kui kunagi varem, nendib TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi doktor Päivi Tampere.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on pööripäev?
    2016

    Pööripäev pole lihtsalt üks hetk ajal, mil ööd on kõige pikemad ja päevad kõige lühemad. See on ka inimeste hingedes väga pöördeline aeg. Alles peale uut aastat võib rahulikumalt hingata ja tõdeda, et seekordne pööripäevapööris jättis meid peaaegu endiseks. Kõikvõimalike pööramiste nimetamine on ka päris korralik keeleharjutus.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas uskumus meie võimeid mõjutab?
    2016

    Uskumustel oma võimekuse kohta on tulemustele suurem mõju kui meie tegelikel võimetel. Õpetajatel ja lastevanematel tasub tunnustada aga tulemuste asemel eelkõige pingutust ja tööd, mida nende saavutamise nimel tehti, leiab TLÜ Haridusteaduste instituudi ülddidaktika dotsent Katrin Poom-Valickis.

  • foto
    Ühe minuti loeng: milleks meile tühermaad?
    2016

    Kuigi linnades laiuvad tühermaad ei pruugi olla alati kõige kenam vaatepilt, pakuvad need elusorganismidele mitmekesiseid elupaiku ning kannavad teavet ökoloogilisest, kultuurilisest, ja sotsiaalsest minevikust, leiab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi geoökoloogia professor Tiiu Koff.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas lahendada nurjatuid probleeme?
    2016

    Kuigi nurjatutel probleemidel, nagu rändekriis ja vaesuse leevendamine, puuduvad sirgjoonelised lahendused, on need siiski valitsetavad. Vaja on aga juhti, kes ei paku ise vastuseid, vaid sunnib alluvaid küsima õigeid küsimusi, leiab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi poliitikateaduste metodoloogia dotsent Peeter Selg.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas vältida Aasias tõlkes kaduma minemist?
    2016

    21. sajandil on Aasiast saanud paljudele väljakutseid esitav uudne õpi-, töö- või ärikeskkond, millel on eriomane kontekst. Konteksti tundmata on kerge sattuda vastastikuse vääritimõistmise lõksu, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi jaapani uuringute lektor Maret Nukke.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on disainimustrid?
    2016

    Erinevate digiseadmete kasutamine – alates tarkadest kelladest ja nutitelefonidest, lõpetades suurte interaktiivsete ekraanideni – on muutunud tavapäraseks. Samamoodi on üha rohkem saadaval rakendusi, mis on mõeldud töötamiseks samaaegselt just mitmetel seadmetel, märgib Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi interaktsioonidisaini lektor Ilja Šmorgun.

  • foto
    Ühe minuti loeng: milline oli kool ja koolmeister tsaariaja lõpus?
    2016

    Tsaariaeg ei hellitanud õpilast ega õpetajat. Suuresti vene keeles toimunud õppetöö tõttu polnud kolme koolitalve jooksul omandatud teadmised teab mis laiad, nendib Tallinna ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas mõjutavad USA valimised Eestit?
    2016

    USA presidendivalimisi jälgitakse suure huviga üle maailma. USA-l on ülisuur mõju tervele maailmale nii majanduslikult, julgeoleku mõttes kui ka kultuuriliselt, kinnitab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent Matthew Crandall.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuhu kaovad soomeugrilased?
    2016

    Rahvaloenduse järgi elab eestlaste kõrval Eesti Vabariigis ligi 9 614 muud soomeugrilast: ersad, mokshad, udmurdid, komid, karjalased, marilased, ungarlased, soomlased, ingerisoomalsed ja paljud teised. Üleüldse on maailmas soomeugrilasi umbes 25 miljonit. Soome-ugri keelte kõnelejate hulk väheneb aga jäkuvalt, nendib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Natalia Abrosimova.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis annab õudusfilmidele hinge?
    2016

    Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi televisioonimagistrant Mart Sander.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on populism?
    2016

    Palju lihtsam on öelda, mida populism ei ole. Populism ei ole populaarsete, kuid muidu probleemsete poliitiliste otsuste tegemine. Kiiret pensionitõusu või tasuta ühistransporti lubav poliitik ei ole veel populist, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi politoloogia lektor Tõnis Saarts.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kust sai alguse Euroopa kultuur?
    2016

    Kust sai alguse Euroopa kultuur? Esmapilgul tundub, et sellele küsimusele ei ole raske vastata – Euroopa kultuuri juured peituvad antiikkultuuris ja kristluses, märgib Jaan Lahe, Tallinna ülikooli teoloogiadoktor. Ent ükski kultuur ega religioon ei teki isolatsioonis, vaid vajab laiemat konteksti.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis tagab luustiku tervise?
    2016

    Esmapilgul inimskeletti vaadates tundub, et näeme erinevatest pulkadest kokkumonteeritud tugikonstruktsiooni. Ja see on täiesti õige! Skelett moodustab meie toese, mille seisund määrab suuresti inimese elu kvaliteedi, kinnitab Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse anatoomia lektor Meeli Roosalu.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kuidas me töökohal õpime?  
    2016

    Uuringute käigus on selgunud, et uusi teadmisi ja oskusi ei omandata töökohal enamastimitte niivõrd ametlike koolituste käigus, vaid igapäevaste tööprobleemide lahendamisel ja juhuslikul kogemuste vahetamisel kolleegidega, leiab Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi analüütik Jaanika Hirv.

  • foto
    Ühe minuti loeng: mis on kultuurilised suurandmed ja kuidas need publiku huviga mängivad?
    2016

    Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.

  • foto
    Ühe minuti loeng: miks Tuhala nõiakaev üle voolab?
    2016

    Sellekordses ühe minuti loengus annab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi magistrant Oliver Koit teadusliku selgituse sellele, miks Tuhala nõiakaev üle keeb.

  • foto
    Ühe minuti loeng: kas Eesti rannad on radioaktiivsed?
    2016

    Radioaktiivsusega seostuvad meile enamasti inimtekkelised kiirgusallikad näiteks röntgen või erinevad katastroofid nagu Tšernobõlis toimunu. Tegelikkuses ümbritseb meid kogu aeg looduslik radioaktiivne foon, nimetades mitmetest näiteks kosmosest tuleva kiirguse või maapõuest lenduva radooni. Radioaktiivne võib olla ka liiv mererannas, räägib Tallinna ülikooli doktorant Johanna-Iisebel Järvelill.

  • foto
    Ühe minuti loeng: lapse arvamusega arvestamine
    2016

    Last puudutavaid otsuseid peaks tegema tema arvamust küsides ja sellega arvestades, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lastekaitse dotsent Karmen Toros.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust?
    2016

    Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kui palju mõjutavad meid päikesetormid?
    2016

    Kuigi üldiselt pole päikesetormid sedavõrd võimsad, et võiksid meie igapäevaelu märkimisväärselt mõjutada, võtaks ajaloost teada-tuntud supertormidest taastumine tänapäeva interneti ja tehnoloogiaajastul aastaid, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: mis on terrorism?
    2016

    Terrorismil on palju definitsioone. Mis ühele inimesele tähendab terrorismi, võib teisele olla vabadusvõitlus. ÜRO-s puudub tänaseni ühtne arusaam terrorismist. Mõiste puudub – küll aga rakendatakse terrorismi-vastast võitlust, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Tiiu Pohl:

     

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist?
    2016

    Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: loodusest on saanud kirjanduses aktiivne tegutseja
    2016

    Loodus ei ole tänapäeval ega ka kirjanduses passiivne taustkeskkond, vaid omaette agentsus – aktiivne tegutseja, kes mõjutab ka inimkultuuri, leiab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste doktor Maris Sõrmus Ühe Minuti Loengus.

  • foto
    Ühe minuti loeng: jutlus kui hingehoolekandekirjandus
    2016

    Me kõik teame, et kirjanduse eelkäijaks on suuline looming – rahvaluule. Ent koos kristluse tulekuga on selleks ka jutlused. Esimesed jutlustajad olid apostlid. Jutlus on üks vanimaid kõnetegusid. Kirja panduna on see ka kirjanduse vanimaid ilmutusi, tõdeb Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: miks kasutada suhtluses jah-sõnumeid?
    2016

    Tekstiuurijad on tõestanud, et sõnakasutus mõjutab lugeja meeleolu ja käitumist teksti sisust enam. Kui tuua välja mõjutamise kõige olulisemaid tähendusi, siis selleks on sõnumi jaatav sisu ning tahe kuulajat ülendada. Jaatav sõnum pakub lahendusi, eitav sõnum on suhtlustõke, kuna loob vastasseisu, rõhutab Tallinna ülikooli töö- ja tervisekommunikatsiooni õppejõud Katrin Aava

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuhu kaovad vanamehed?
    2016

    Tööelus paistavad mehed naistest rohkem välja, pensionile jäädes kaovad aga mehed pildilt. Päevakeskustes, seltsimajades, ringides ja klubides on vanemaid mehi näha väga vähe. Miks see nii on, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tiina Tambaum retooriliselt.

  • foto
    Ühe Minuti Loeng: kuidas on väsimus seotud eluviisi ja tervisega?
    2016

    Uuring teismeliste kooliõpilaste hulgas on näidanud, et neist kaks kolmandikku läheb hommikul kooli väsinuna sageli või lausa iga päev ning ainult iga kümnes alustab koolipäeva puhanuna. Kas tegemist on väsimuse epideemiaga, küsib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisak