Ruth Kalda: noorte alkoholitarvitamine ohustab intellekti
21. oktoobril ERR Novaatoris ilmunud kokkuvõttev lugu alkoholireklaami mõjust noortele nendib, et kõik analüüsis käsitletud tööd jõuavad järeldusele, et alkoholireklaami piiramine või keelustamine üksinda alkoholi tarbimist ei vähenda või avaldab vaid väikest mõju. Sellest on abi aga alaealiste alkoholi tarvitama hakkamise edasi lükkamisel.
Selles teaduskirjanduse tulemusi analüüsivas loos on mitu keskset väidet, mille üle diskuteerib, samuti teaduslikele uuringutele tuginedes, Tartu ülikooli peremeditsiini professor ja kliiniku juhataja Ruth Kalda.
Alaealiste alkoholi tarvitamise edasi lükkamise tähtsus
Nagu eelpool nimetatud artikli autor järeldab, on varane alkoholitarvitamine riskiks täiskasvanuea alkoholiprobleemidele. Põhjuseid, miks alkoholitarvitamise iga võimalikult kaugele edasi lükata, on aga palju enam.
Vahest kõige olulisem seos on noorte alkoholi tarvitamise ning liiklusõnnetustesse sattumise ja sellest põhjustatud suremuse vahel. Meenutagem kasvõi nelja noore inimese hukkumisega päädinud liiklusõnnetust sel suvel Rannus või paari aasta eest purjuspäi autorooli istunud alaealise Risto poolt põhjustatud avariid, kus surma sai kolm noort inimest ja kannatada sama palju.
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et iga 0,2 promilli alkoholi sisalduse tõusuga veres suureneb alaealistel noortel kahekordselt võimalus sattuda liiklusavariisse. Risk saada liiklusavarii tagajärjel surma kasvab iga joodud dringiga oluliselt rohkem alla 18-aastastel kui üle 21-aastastel.
Mõned uuringud on isegi näidanud, et 0,8-promilline ja üle selle alkoholisisaldus veres tõstab 16–20-aastaste meeste riski liiklusavariiks 52 korda, samal ajal kui üldpopulatsioonis tõuseb see 11-kordseks. Kui Lõuna-Eestis on 17–27 aastaste osakaal elanikkonnast 17 protsenti, siis sama vanusegrupi noorte osakaal kõikides liiklusõnnetustes viga saanutest on sellega võrreldes kahekordne, ehk 34 protsenti.
17-27-aastased noored ja liiklusõnnetused Lõuna-Eestis. Väljavõte politsei- ja piirivalveameti ning Indrek Koemetsa 2011. aasta ettekandest, mida esitleti liikluskasvatuse sügiskonverentsil “Ohutu liiklus seob põlvkondi”. Klõpsa pildil, et näha ettekande slaide täismahus.
Liiklusavariid ei ole ainsad alkoholist tingitud enneaegse surma põhjusteks noorte hulgas. Ka uppumissurmade, põlemissurmade, kaklusest tingitud surmade ning suitsiidide taga võib enamikel juhtudel tuvastada alkoholi ülemäärast tarvitamist.
Alkohol pärsib aju arengut
Vähem on aga räägitud sellest, et alkoholi tarvitamine noores eas põhjustab olulisi häireid aju arengus. Viimase 10-15 aasta uuringud on väga selgelt näidanud, et närvijätkete müeliniseerumise protsess – see on närvijuurte katmine vajaliku “isoleermaterjaliga”, mis tagab kiiret erutuse levikut ühel närvirakult teisele – jätkub väga intensiivselt veel ka puberteedieas. Seda eeskätt aju otsmikupoolses osas, mis on vastutav selliste tegevuste eest nagu planeerimine, ideede genereerimine, otsuste tegemine ja tegevuste organiseerimine. Seega, 30. eluaastaks on inimene võimeline teostama neid tegevusi palju efektiivsemalt kui varases nooruses, puberteedieas.
Lisaks on otsmikusagar oluline ka stressiga toimetulekul ning ratsionaalse mõtlemise ja suulise väljendusoskuse arengul. Iga ajurakk selles aju osas omab ühendust rohkem kui 10 000 neuroniga. Neid ühendusi nimetatakse sünapsiteks ning infovahetus toimub neis spetsiaalsete mediaatorainete vahendusel. Paljud neist ühendustest on nii-öelda pidevas puhkeolekus, sest kõiki neist pole vaja. Ajukoe „lõplik viimistlus“ tähendab ebavajalike ühenduste elimineerimist, mis samuti toimub põhiasjalikult noorukieas. See tagab olemasolevate ühenduste parema ja kiirema funktsioneerimise.
Loomkatsed on näidanud, et alkoholi tarvitamine häirib tugevasti otsmikusagara arengut. Üheks oluliseks mõjuks on mälu ja õppimisvõime probleemid, mis tekivad noortel, kes tarvitavad alkoholi, palju sagedamini kui täiskasvanutel. Ka eksperimentaalsete uuringutega, mida on tehtud rottidel, on näidatud, et noortel loomadel tekivad alkoholi tarvitamisel palju tugevamad otsmikusagara kahjustused kui täiskasvanud rottidel.
Visualiseerivate magnetresonantsuuringutega on näidatud, et neil noorukitel, kes tarvitavad alkoholi, on oluliselt väiksem vasempoolse hipokampuse maht. Meenutagem, see struktuur aju oimusagara keskosas on aga taas vastutav mälu ja mälestuste tekkimise aga ka stressiga toimetuleku eest.
Inimese otsmikusagar, vasak ajupoolkera. (Allikas: Wikimedia commons)
Reklaami piiramine üksinda alkoholi tarbimist ei vähenda
Teiseks väitis ERR-i teaduskirjanduse tulemusi analüüsiv artikkel, et alkoholireklaami piiramine või keelustamine üksinda alkoholi tarbimist ei vähenda või avaldab sellele vaid vähest mõju.
Tõsi on, et erinevate tervistkahjustavate eluviiside mõjutamisel on harva loota efekti vaid ühest isoleeritud sekkumisest, seda ka alkoholi tarvitamise vähendamisel. Efektiivsem on mitmete sekkumiste üheaegne rakendamine, kus lõpp-mõju ei arvutata erinevate sekkumisviiside aritmeetilise summana, vaid eri sekkumisviiside omavahelise mõju kombineerumisel ja vastastikusel tugevdamisel – nii et 2+2+2 ei võrdu enam 6 vaid pigem 7 või 8.
Ühe meetme efektiivsus sõltub väga sageli sellest, kuidas toimivad või kui kaua on kasutatud teisi. Näiteks tubaka tarvitamise piiramisel rakendatakse üheaegselt nii kättesaadavuse piiramist, suitsetamiskeeldu avalikes asutustes, reklaami keelamist, hoiatavate siltide kohustuslikkust pakenditel jne.
Siinkohal ei meenu, et sigareti ja ka sel kevadel jõustunud e-sigareti ja teiste tubakatoodetega seotud toodete reklaami keelule oleks kaasunud selline tõendusmaterjali puudumisele viitav vastukampaania nagu see toimub praegu Eestis alkoholi puhul.
Tartu ülikooli arstiteaduskonnas on Taavi Lai oma doktoritööga veenvalt tõestanud, et kõige enam suudetakse alkoholist põhjustatud tervisekadu vähendada kui üheaegselt rakendataks reklaamipiirangut, maksutõusu, kättesaadavuse piiramist, maanteedel “kõik puhuvad” kampaaniaid ja alkoholi riskitarvitajatel lühinõustamist.
Kuigi eksperimentaalsete ja ökoloogiliste uuringutega ei ole õnnestunud veenvalt tõestada alkoholireklaamide mõju noorte alkoholitarvitamisele, on teadlased siiski usutavalt näidanud, et sellised reklaamid tugevadavad noorte suhtumist alkoholtarvitamisse kui normaalsesse nähtusesse.
Seega, reklaamid küll ei pruugi otse põhjustada suurenenud tarvitamist, ent samas võivad need luua soodsa pinnase neile, kes on vastuvõtlikumad ja aitavad teiste mõjude kooseksisteerimisel siiski kallutada noort kergemini alkoholi tarvitama, sest see on „norm“, aga mitte pahe.
Ja pahe ei ole noorte alkoholitarvitamine mitte iseenesest, vaid seepärast, et sel on mitmed pöördumatud tagajärjed noorte tervisele, arengule ja edaspidises elus hakkamasaamisele.
Ruth Kalda artikkel tugineb muuhulgas USA rahvusliku tervise instituudi NIH artiklitele “Epidemiology and Consequences of Drinking and Driving” ja “The Influence of Substance Use on Adolescent Brain Development”.
Loe alkoholi ja areneva aju kohta rohkem veebilehelt “Too smart to start”.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool