Kalorivaene toidusedel leevendab enneaegse vananemise mõju

(Foto: Wikimedia Commons)
Jaan-Juhan Oidermaa
28.08.2016 13:55
Rubriik: Tervis

Geenivea tõttu tavapärasest kordades kiiremini vananevate hiirtega katseid teinud teadlased leidsid, et kalorivaene toidusedel võib pikendada loomade eluiga kuni kolm korda. Töörühm loodab leida järgnevates uuringutes kinnitust, et sarnane sekkumine annab positiivseid tulemusi ka enneaegselt vananevate laste puhul.

Rakutuumas paiknevat pärilikkusainet ei kahjusta mitte ainult erinevad keskkonnategurid nagu ultraviolettkiirgus ja kahjulikud kemikaalid. Teatav risk kaasneb juba rakkude elus hoidmisega. "Ainevahetuse käigus tekib väga reaktiivseid keemilisi ühendeid, mis võivad kahjustada DNA-d. Mida suurem on rakkude energiatarve ja ainevahetuskiirus, seda rohkem pärilikkusaine vabade radikaalide tõttu kannatada saab," selgitas Jan Hoeijmarkers, Hollandis asuva Erasmuse ülikooli molekulaargeneetika professor.

Möödunud kümnendite vältel on näidatud, et kalorivaene dieet pikendab eluiga mitmete liigirühmade seas, alates pärmist ja mesilastest lõpetades rottide ja makaakidega. Samuti näib see vähendavat haigestumist teatud vähivormidesse, diabeeti ja südame-veresoonkonna haigustesse. "Kui saada oleva toidu hulka pikemat aega piirata, investeerib organism rohkem keha hooldamisse, mitte kasvu, mille tulemusel elab see kauem," lisas Hoeijmakers.

Imetajatega tehtud katsetes on suudetud loomade eluiga pikendada tavaliselt kuni 35 protsenti. Seda muljetavaldavam võib tunduda Hoeijmakersi ja tema kollegide poolt nähtud kuni kolmekordne hiirte eluea pikenemine.

Efekti esile kutsumiseks vähendati hiirte toidus kalorite hulka 30 protsenti. Samas ei kasutanud töörühm ka päris tavalisi närilisi. Hiirte genoomis oli rivist välja löödud üks pärilikkusaines tekkivate kahjustuse eemaldamise eest vastutav geen Ercc1.

Hiirtest ja inimestest

Mudelit kasutatakse progeroidsete sündroomide uurimiseks. Äärmiselt haruldaste pärilike haiguste tulemusel vananeb keha tavapärasest oluliselt kiiremini. Algpõhjuseks on vigased pärilikkusaine parandamise mehhanismid. Seoste leidmise juures mängis Hojeimarkers paarikümne aasta eest ühte võtmerolli. Kuna hiirte fenotüüp kattub pea täielikult enneaegselt vananevate laste omaga, loodab professor, et närilistega tehtud katsetes nähtu peab paika ka inimeste puhul.

Eriliselt toob ta välja, et dieedile pandud hiirte ajus oli nende oma voli järgi süüa saanud sama vanadest suguvendadest keskmiselt poole rohkem neuroneid. Samuti suutsid loomad oma keha kauem iseseisvalt liigutada.

"Üks taoliste haiguste põhilisi sümptomeid on ülikiiresti toimuv neurodegeneratsioon. Lapsed võivad suuta näiteks noorena paar sammu teha, kuid nende käimisvõime kaob õige pea. Tihti jäävad nad pimedaks ja/või kaotavad kuulmise. Peamiseks surmapõhjuseks on neuronite kadu," tõdes Hoeijmakers.

"Viimane asi, mida sa selliste laste puhul teha tahaksid, on nad dieedile panna," nentis enneaegsest vananemisest mõjutatud lastega igapäevatöö käigus kokku puutuv Hoeijmakers: "kuid seejuures tasub märkida, et ka lastel endil on tegelikult kehv isu. Keha loomulik reaktsioon viitab justkui lahendusele". Eelnevates uuringutes on muu hulgas leitud, et enneaegsest vananemisest mõjutatud laste ainevahetuskiirus on juba loomupäraselt väiksem.

Kuigi täiendavad katsed peavad näitama, kas täisväärtuslik, kuid kalorivaene toidusedel aitab laste eluiga pikendada sama palju kui hiirte puhul, oleks juba tervemana elatud aja pikenemine Hoeijmakersi sõnul sekkumist väärt. Mees loodab äratada vanemate huvi iga-aastasel progeroidse sündroomiga laste vanemate kohtumisel.

Mõju tavainimestele?
Juhuslikule veebikülastajale võib olla aga veelgi põletavam küsimus, kas kalorivaene dieet aitab pikendada ka tervete inimeste eluiga. Siinkohal on ennustusi teha veelgi raskem. Kuigi ajaloost on teada juhtumeid, kus inimesed on olnud sunnitud pikemat aega poolnäljas elama, polnud neil seejuures võimalik süüa ka täisväärtuslikku toitu. Sellega kaasnevad probleemid võisid varjutada kalorivaese dieedi kasuliku mõju. Samuti võis energianappus pärssida immuunsüsteemi tööd, misläbi poleks lõpptulem olnud ikkagi positiivne.

"Katseid, kus tarbitavate kalorite hulka vähendataks enam kui veerandi võrra, on keeruline ohutult läbi viia. Ja kui need kestavad veel pikemat aega, on raske kindlustada, et inimesed sellisel dieedil iseseisvalt üldse püsivad," nentis värske uurimusega mitte seotud vananemist uuriv Leonardo Guarente Massachusettsi tehnoloogiainstituudist. Siiski ei saa salata, et taoliselt kogutud andmed võiksid anda vihjeid, kuidas sekkumise kasulikku mõju riskivabalt jäljendada.

Ka Hoeijmakers nentis, et praegu võib pikka aega kestnud katsete puudumise tõttu vaid spekuleerida, milline mõju on tarbitavate kalorite arvu kärpimisel tavainimestele. "Ent kuna selle mõju näib olevat elusorganismidele evolutsiooniliselt sedavõrd sisse kodeeritud, poleks ma imestunud, kui võiksime elada kalorite arvu piirates 30—35 protsenti kauem. Muidugi üritan ma ise sellega iga päev algust teha," mõtiskles professor.

Eeskätt võiksid sellest tema hinnangul närvirakkude eriliselt kiire metabolismi tõttu kasu lõigata Parkinsoni või Alzheimeri tõve või mõne muu neurodegeneratiivse häirega diagnoositud patsiendid. Teadusliku toe peavad spekulatsioonidele aga taas andma täiendavad katsed, mille vastu võiks värske töö valguses huvi oluliselt kasvada.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.