Eesti lapsed ei tea, kui palju nad päevas liiguvad ja liikuma peaksid

Laste kehalise aktiivsuse mõõtmise metoodikaid võrrelnud Triin Rääsk täiskasvanute ujumise algõpetuse tundi juhendamas. (Foto: Erakogu)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
10.10.2016 9:13
Rubriik: Tervis

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on ligi 81 protsenti 11–17-aastastest noortest füüsiliselt väheaktiivsed. Ent seda kui palju või vähe noored tegelikult päevas liiguvad ei oska hinnata ei noored ega nende vanemad.

Sellisele järeldustele jõudis Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis doktoritöö kaitsnud Triin Rääsk, kes igapäevaselt lastele ja täiskasvanutele ujumistrenne annab.

Doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata kuivõrd on seotud subjektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid, näiteks küsimustikud, ja objektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid, näiteks aktiivsusmonitorid.

Säärast uurimust ajendas doktoranti tegema asjaolu, et laste ja noorte kehaline aktiivsus on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. Kuigi noorte aktiivsuse mõõtmine on keeruline, on see ja teised sarnased uuringud rahvatervise seisukohast olulised.

Noorte liikumine väheneb just puberteedieas, mil keha on tegemas viimast kasvuspurti ja noores organismis toimuvad suured muutused. “Teadlased seostavad vähest kehalist aktiivsust mitmete haigusseisunditega, teiste seas näiteks diabeedi, kõrge vererõhu ja rasvumisega,” selgitas Rääsk. “Kehv füüsiline aktiivsus lapse- ja noorukieas on seotud ka kehvema koordinatsiooniga, mis raskendab mitmete sportlike tegevuste harrastamast ka täiskasvanueas.”

Kehalist liikumist on keeruline hinnata

Kehalise aktiivsuse mõõtmise teeb sageli keeruliseks see, et küsitluse teel saadud vastused ei pruugi olla täpsed ning GPS-seadmed ja aktiivsusmonitorid ei pruugi sobida kõigi sportlike harrastuste jaoks.

Triin Rääsk püüdiski doktoritööga välja selgitada, kuidas on puberteedieas poistel kehalist aktiivsust otstarbekas hinnata: kas odavate ja suuri valimeid võimaldavate küsimustike abil või vähem kättesaadavate ja kallite ning piiranguid seadvate aktiivsusmonitoridega.

“Kuigi monitorid on kahtlemata täpsemad ei ole need veekindlad ja nii ei saa me neid kasutada näiteks ujumistrennides,” selgitas Rääsk. “Muidugi on olemas ka uuemad veekindlad seadmeid, kuid täna on need veel liiga kallid, et teadlased saaksid neid suuri valimeid uurides kasutada.”

Rääsk järeldab tehtud uuringu põhjal, et laste kehalisest aktiivsusest võimalikult täpse ülevaate saamiseks tuleks uuringutes kombineerida mõõteseadmeid ja küsimustikke.

Samas nendib ta, et praegu kasutusel olevad küsimustikud tuleks oluliselt konkreetsemaks muuta. “Eriti need, mida me laste puhul kasutame, sest nagu meetodeid võrdlevast uuringust selgus, siis vähemalt Eesti lapsed ei tea kui palju nad päevas liikuma peaksid ega oska ka hinnata kui palju nad tegelikult liiguvad.”

Siinkohal olgu öeldud, et rasvumise või ülekaalu vältimiseks puberteedieas soovitab maailma terviseorganisatsioon kõigil 5–17-aastastel liikuda päevas mitte vähem kui 60 minutit viisil, et see pakuks kehale mõõdukat kuni tugevat koormust. Seejuures peaks sellest 60 minutist, või veel parem 90 minutist, moodustama tugev kehaline aktiivsus vähemasti 15 minutit.

“Paraku ei tea lapsed ise sellest soovitusest sageli midagi ning nende teadlikkust tuleks selles osas tõsta,” arvas Rääsk. “Ent isegi siis, kui noored on sellist soovitust kuulnud, ei suuda nad adekvaatselt hinnata, kui suure osa nende päevasest liikumisest moodustas mõõdukas kehaline aktiivsus ja kui suure osa tugev kehaline aktiivsus. Selle määramisega jäävad sageli hätta isegi täiskasvanud.“

Mõõdukaks aktiivsuseks loetakse liikumist, mille tulemusel kiireneb liikuja südametegevus ja sageneb hingamine – näiteks tempokas kõnd, jalgrattasõit, puude lõhkumine. Tugevaks aktiivsuseks nimetatakse tegevust, mis ajab higistama ja põhjustab tugevat hingeldamist – kiire spurt, intensiivne müramine, matsu mängimine.

Rääsk jätkas: “Samas oskaksid noored üsna hästi vastata küsimusele, mitu filmi nad päeva jooksul vaatasid või kas nad õhtul õues jalgpalli ka mängisid.”

Sellepärast soovitab ta laste kehalisest aktiivsusest parema ülevaate saamiseks praegu kasutuselolevad küsimustikud kriitiliselt üle vaadata ja nende sõnastust oluliselt konkreetsemaks ning eakohasemaks muuta.

Puberteedieas poiste kehalise aktiivsuse uuringus osalenud Lõuna-Eesti poiss. (Foto: Erakogu)

Subjektiivsed hinnangu pole täpsed

Mitme aasta andmeid analüüsides leidis Triin Rääsk, et üldiselt püsisid kehaliselt aktiivsed Lõuna-Eesti poisid aktiivsed kogu uuringu vältel. Ja need, kes olid uuringu alguses vähem aktiivsed, olid seda samamoodi ka kogu uuringu jooksul.

Samas selgus ka, et ülekaalulised ja vähem aktiivsed oskasid oma tegelikku aktiivsust veidi täpsemalt hinnata kui noormaalkaalus ja kehaliselt aktiivsemad eakaaslased.

Normaalkaalulised kippusid arvama, et liiguvad vähem, kui nad seda tegelikult tegid. Ülekaalulised liikusid neist oluliselt vähem aga oskasid oma kehalist aktiivsust täpsemini hinnata.

Triin Rääski doktoritöö on osa neljaaastasest puberteedieas poiste terviseuuringust. Suur uuring algas juba 2009. aastal kui vaatluse alla võeti umbes 300 Tartu ja lähiümbruse koolidest tavalised vabatahtlikud kolmanda ja neljanda klassi poisid (11–12-aastased). Kaasati ka nende vanemad.

Vaatlusalused jaotati kehamassiindeksi järgi normaal- ja ülekaalulisteks ning neid uuriti neljal järjestikusel aastal. Igal aastal toimusid mõõtmised samal aastaajal. Uurimispäeval määrati vaatlusalustel keha koostis ning samuti täitsid uuritavad kehalise aktiivsuse küsimustikud. Seejärel kandsid nad aktseleromeetrit ehk kehalist aktiivust mõõtvat monitori seitsme järjestikuse päeva jooksul. Lisaks täitis lapsevanem küsimustiku oma lapse kehalise aktiivsuse kohta samal uuritaval perioodil.

Triin Rääsk kaitses doktoritöö “Subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse seosed normaal- ja ülekaaluga puberteediealistel poistel” Tartu ülikoolis. Teda juhendasid dotsent JarekMäestu, professor Kenn Konstabel ja professor Toivo Jürimäe; oponeeris dotsent Arunas Emeljanovas Leedu Spordiülikoolist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Puu- ja köögivilja tasub süüa kümme portsjonit päevas
    Eile

    Kui küsimus on selles, mida järgmiseks põske pista, siis tervislik valik oleks kindlasti puu- või köögivili. Nüüd tuleb välja, et seda valikut sobiks teha isegi kaks korda sagedamini, kui meist on mõned seni piisavaks pidanud.

  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    24.02

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.