Eesti lapsed ei tea, kui palju nad päevas liiguvad ja liikuma peaksid

Laste kehalise aktiivsuse mõõtmise metoodikaid võrrelnud Triin Rääsk täiskasvanute ujumise algõpetuse tundi juhendamas. (Foto: Erakogu)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
10.10.2016 9:13
Rubriik: Tervis

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on ligi 81 protsenti 11–17-aastastest noortest füüsiliselt väheaktiivsed. Ent seda kui palju või vähe noored tegelikult päevas liiguvad ei oska hinnata ei noored ega nende vanemad.

Sellisele järeldustele jõudis Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis doktoritöö kaitsnud Triin Rääsk, kes igapäevaselt lastele ja täiskasvanutele ujumistrenne annab.

Doktoritöö peamine eesmärk oli hinnata kuivõrd on seotud subjektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid, näiteks küsimustikud, ja objektiivsed kehalise aktiivsuse mõõtmise meetodid, näiteks aktiivsusmonitorid.

Säärast uurimust ajendas doktoranti tegema asjaolu, et laste ja noorte kehaline aktiivsus on viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. Kuigi noorte aktiivsuse mõõtmine on keeruline, on see ja teised sarnased uuringud rahvatervise seisukohast olulised.

Noorte liikumine väheneb just puberteedieas, mil keha on tegemas viimast kasvuspurti ja noores organismis toimuvad suured muutused. “Teadlased seostavad vähest kehalist aktiivsust mitmete haigusseisunditega, teiste seas näiteks diabeedi, kõrge vererõhu ja rasvumisega,” selgitas Rääsk. “Kehv füüsiline aktiivsus lapse- ja noorukieas on seotud ka kehvema koordinatsiooniga, mis raskendab mitmete sportlike tegevuste harrastamast ka täiskasvanueas.”

Kehalist liikumist on keeruline hinnata

Kehalise aktiivsuse mõõtmise teeb sageli keeruliseks see, et küsitluse teel saadud vastused ei pruugi olla täpsed ning GPS-seadmed ja aktiivsusmonitorid ei pruugi sobida kõigi sportlike harrastuste jaoks.

Triin Rääsk püüdiski doktoritööga välja selgitada, kuidas on puberteedieas poistel kehalist aktiivsust otstarbekas hinnata: kas odavate ja suuri valimeid võimaldavate küsimustike abil või vähem kättesaadavate ja kallite ning piiranguid seadvate aktiivsusmonitoridega.

“Kuigi monitorid on kahtlemata täpsemad ei ole need veekindlad ja nii ei saa me neid kasutada näiteks ujumistrennides,” selgitas Rääsk. “Muidugi on olemas ka uuemad veekindlad seadmeid, kuid täna on need veel liiga kallid, et teadlased saaksid neid suuri valimeid uurides kasutada.”

Rääsk järeldab tehtud uuringu põhjal, et laste kehalisest aktiivsusest võimalikult täpse ülevaate saamiseks tuleks uuringutes kombineerida mõõteseadmeid ja küsimustikke.

Samas nendib ta, et praegu kasutusel olevad küsimustikud tuleks oluliselt konkreetsemaks muuta. “Eriti need, mida me laste puhul kasutame, sest nagu meetodeid võrdlevast uuringust selgus, siis vähemalt Eesti lapsed ei tea kui palju nad päevas liikuma peaksid ega oska ka hinnata kui palju nad tegelikult liiguvad.”

Siinkohal olgu öeldud, et rasvumise või ülekaalu vältimiseks puberteedieas soovitab maailma terviseorganisatsioon kõigil 5–17-aastastel liikuda päevas mitte vähem kui 60 minutit viisil, et see pakuks kehale mõõdukat kuni tugevat koormust. Seejuures peaks sellest 60 minutist, või veel parem 90 minutist, moodustama tugev kehaline aktiivsus vähemasti 15 minutit.

“Paraku ei tea lapsed ise sellest soovitusest sageli midagi ning nende teadlikkust tuleks selles osas tõsta,” arvas Rääsk. “Ent isegi siis, kui noored on sellist soovitust kuulnud, ei suuda nad adekvaatselt hinnata, kui suure osa nende päevasest liikumisest moodustas mõõdukas kehaline aktiivsus ja kui suure osa tugev kehaline aktiivsus. Selle määramisega jäävad sageli hätta isegi täiskasvanud.“

Mõõdukaks aktiivsuseks loetakse liikumist, mille tulemusel kiireneb liikuja südametegevus ja sageneb hingamine – näiteks tempokas kõnd, jalgrattasõit, puude lõhkumine. Tugevaks aktiivsuseks nimetatakse tegevust, mis ajab higistama ja põhjustab tugevat hingeldamist – kiire spurt, intensiivne müramine, matsu mängimine.

Rääsk jätkas: “Samas oskaksid noored üsna hästi vastata küsimusele, mitu filmi nad päeva jooksul vaatasid või kas nad õhtul õues jalgpalli ka mängisid.”

Sellepärast soovitab ta laste kehalisest aktiivsusest parema ülevaate saamiseks praegu kasutuselolevad küsimustikud kriitiliselt üle vaadata ja nende sõnastust oluliselt konkreetsemaks ning eakohasemaks muuta.

Puberteedieas poiste kehalise aktiivsuse uuringus osalenud Lõuna-Eesti poiss. (Foto: Erakogu)

Subjektiivsed hinnangu pole täpsed

Mitme aasta andmeid analüüsides leidis Triin Rääsk, et üldiselt püsisid kehaliselt aktiivsed Lõuna-Eesti poisid aktiivsed kogu uuringu vältel. Ja need, kes olid uuringu alguses vähem aktiivsed, olid seda samamoodi ka kogu uuringu jooksul.

Samas selgus ka, et ülekaalulised ja vähem aktiivsed oskasid oma tegelikku aktiivsust veidi täpsemalt hinnata kui noormaalkaalus ja kehaliselt aktiivsemad eakaaslased.

Normaalkaalulised kippusid arvama, et liiguvad vähem, kui nad seda tegelikult tegid. Ülekaalulised liikusid neist oluliselt vähem aga oskasid oma kehalist aktiivsust täpsemini hinnata.

Triin Rääski doktoritöö on osa neljaaastasest puberteedieas poiste terviseuuringust. Suur uuring algas juba 2009. aastal kui vaatluse alla võeti umbes 300 Tartu ja lähiümbruse koolidest tavalised vabatahtlikud kolmanda ja neljanda klassi poisid (11–12-aastased). Kaasati ka nende vanemad.

Vaatlusalused jaotati kehamassiindeksi järgi normaal- ja ülekaalulisteks ning neid uuriti neljal järjestikusel aastal. Igal aastal toimusid mõõtmised samal aastaajal. Uurimispäeval määrati vaatlusalustel keha koostis ning samuti täitsid uuritavad kehalise aktiivsuse küsimustikud. Seejärel kandsid nad aktseleromeetrit ehk kehalist aktiivust mõõtvat monitori seitsme järjestikuse päeva jooksul. Lisaks täitis lapsevanem küsimustiku oma lapse kehalise aktiivsuse kohta samal uuritaval perioodil.

Triin Rääsk kaitses doktoritöö “Subjektiivselt ja objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsuse seosed normaal- ja ülekaaluga puberteediealistel poistel” Tartu ülikoolis. Teda juhendasid dotsent JarekMäestu, professor Kenn Konstabel ja professor Toivo Jürimäe; oponeeris dotsent Arunas Emeljanovas Leedu Spordiülikoolist.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    06.12

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    06.12

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    05.12

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    04.12

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    03.12

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    03.12

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.