Toidusõltuvus on olemas ja ohjeldatav
USAs on rasvunuid 33 protsenti. Kõige süngemate prognooside järgi on aastal 2030 iga teine ameeriklane rasvunud ning aastal 2050 iga kolmas haigestunud diabeeti. Eestis võib olla rasvunud kuni kolmandik elanikkonnast. Kas rasvumist võib põhjustada hoopis toidusõltuvus?
Triin Eglit kaitses möödunud aastal Tartu Ülikooli juures doktoritöö, millest selgus, et 32 protsenti uuringus osalenud Eesti elanikest olid rasvunud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgus, et rasvunud on 19 protsenti Eesti elanikest. Kahe uuringu erinevus seisnes selles, et Triin Egliti uuringus kaaluti ja mõõdeti inimesed üle, TAI uuringus aga küsiti inimestelt nende andmeid.
"Loodame, et ka USAs need prognoosid ei täitu, aga meil peaks kindlasti kasutusele võtma abinõusid, et teadvustada rasvumisega seotud ohte," ütles "Huvitajale TTÜ toiduainete instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert. 2009. aastal avaldas USA arst David Kessler raamatu "The End of Overeating" ehk "Ülesöömise lõpp", milles märgib, et liigselt toitu lisatud suhkur, sool ja rasv tekitavad toidusõltuvust. Kessler võrdleb inimesi, kes näevad seda supermaitsvat toitu, Pavlovi koertega. Ülemaitsestatud ja rasvase toidu nägemine stimuleerib ajus dopamiini tootmist ning mõjub sellega inimestele ahvatlevalt.
On muidugi ka n-ö tegelik nälg ehk homöostaatiline nälg, mis tekib siis, kui toidukorrast on möödunud umbes neli tundi, toitainete sisaldus veres vähenenud ning hormoonid ja närvisüsteem annavad ajju teada, et on tarvis süüa.
Hullem on aga see hedooniline nälg, mis tekib nähes rasvast ja magusat toitu. "Ta kasutab ära meie aju neurokeemia ja sunnib meid tahtmatult sööma," ütles Tiiu Liebert. Kessler annab siiski ka lahenduse: söömine on kinni meie mõtlemises. Kui käia poes ringi mõttega, et see suhkru, soola ja rasvarikas toit on maitsev, siis hakkabki inimene seda tahtma. Kui aga mõelda, et see pole maitsev ega tervislik ning ostan parem midagi muud, siis pääseb sellest ahvatlusest.
Milliste toitude peale tuleks siis aga vaadata selle see "ei taha" pilguga? "Pole olemas halbu ega häid toite, on lihtsalt halvad toitumisharjumused. Kui te seda tihti ja palju sööte, on paha, kui seda aga vahel harva naudite, pole hullu. Peaasi, et liigute rohkem," ütles Liebert.
Seega on ka toidusõltuvus kinni üsna palju mõtlemises, tarbimises ja harjumustes. Liebert tõi näite: kui laps kukub, saab ta mõni kord ema käest lohutuseks kommi või küpsist. Kui midagi väärib tähistamist, mõeldakse kohe: ostame ühe tordi. Aga võiks pigem asendada seda mõne toreda tegevusega, soovitab Liebert – näiteks minna kinno või mereranda jalutama.
Toimetaja: Marju Himma