Eesti inimesed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal

Video
Marju Himma
26.07.2016 6:29
Rubriik: Tervis

Millistes riikides elavad keskmiselt kõige pikemad inimesed? Tuleb välja, et kõige pikemad mehed elavad Hollandis ja kõige pikemad naised Lätis. Kuid Eestigi võib end uhkelt tunda, sest keskmise pikkuse poolest oleme maailmas kolmandal kohal.

Andres on keskmine Eesti mees: kaalub 80 kilo ja on 180 sentimeetrit pikk. Tema 1896. aastal sündinud vaarisa oli temast peajagu lühem. Andrese abikaasa Anna on 169 sentimeetrit pikk ja tema vaarema oli 1914. aastal ehk oma 18. sünnipäeval 157 sentimeetrit pikk. Umbes sellise pildi võiks joonistada Eesti keskmistest meestest ja naistest ning nende pikkuste muutumisest.

 

Muidugi tekib siinkohal küsimus, kus elavad kõige pikemad ja kõige lühemad inimesed? Kõige pikemad mehed elavad Hollandis ja on keskmiselt 182,5 sentimeetrit pikad. Kõige pikemad naised aga on Lätis ja neil on pikkust keskmiselt 170 sentimeetrit.

Eesti puhul on nii naised kui mehed oma keskmiselt pikkuselt võrdselt kolmandal kohal maailmas.

Planeedi kõige lühemad mehed elavad Ida-Timoris – keskmiselt 160 sentimeetrit pikad – ja lühimad naised on Guatemalas, keskmiselt 149 sentimeetrit pikad.


Kui panna pikimad ja kõige lühemad inimesed kõrvuti, on need vahe 23 sentimeetrit.

Kuigi aja jooksul on erinevate rahvuste keskmine pikkus muutunud, siis see on meeste ja naiste pikkuste vahe lõikes jäänud küllalt sarnaseks. Mehed olid naistest 1914. aastal keskmiselt 11 cm ja 2014. aastal keskmiselt 12 cm pikemad.

Pikk on kasulik olla

Mõistagi on lihtsalt huvitav teada, kus elavad pikimad ja kus kõige lühemad inimesed, kuid kas selle pärast tasub teha sedavõrd laiaulatuslikku uuringut?

Pikkust on seostatud ka pikema eluea, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga. Sestap on oluline uurida pikkust diakrooniliselt ehk aja jooksul muutuva markerina, et ühtlasi näha nii ühiskonnas toimunud sotsiaal-majanduslikke muutusi.

1896. aastal sündinud meeste keskmised pikkused maailmakaardil. Võrreldes tänasega on keskmiste pikkuste amplituud madalam, 180 cm pikkust ei saanud üheski riigis keskmiseks pidada. Allikas: eLife

Keskmiste pikkuste graafik maailmakaardil 1996. aastal sündinud meestel. Eelmise kaardiga võrreldes on selgelt näha, et saja aastaga on inimkond kümmekonna cm võrra kasvanud. Allikas: eLife

Lihtsamalt öeldes, nagu selgitas uuringu üks autoritest Londoni Imperial Kolledži professor Elio Riboli, on pikkus natuke nagu sotsiaalne peegel. See ütleb ära, millises keskkonnas on laps kasvanud ning millised mõjutegurid on teda mõjutanud.

Võtame näiteks Hollandi, kus levib rahvatarkus, et need, kes joovad piima, kasvavad pikemaks. Seda väidet kommenteerides kinnitas Riboli, et oma tõetera on ses sees ning tõi näiteks uurimuse, kus vaadati koolipiima tarbimise mõju pikkusele.

Uuringus võrreldi kaht kooli, millest ühes jõid lapsed koolipiima, teises mitte. Koolipiima saanud lapsed olid keskmiselt pikemad.

Riboli kolleeg professor James Bentham lisas, et valgutarbimine, olgu selleks allikaks piim või liha, mõjutab inimese kehas kasvuhormooni tase ning sellel võib omakorda olla mõju inimese pikkusele.

1896. aastal sündinud naiste keskmine pikkus riigiti. Allikas: eLife

1996. aastal sündinud naiste keskmine pikkus riigiti. Allikas: eLife

Samas tõi Elio Riboli välja, et pikkust mõjutavad tegurid on siiski mitmetahulisemad. Lisaks bioloogilistele mõjutajatele võib rolli mängida ka see, et näiteks pikemad inimesed eelistavad partneriks valida pikemaid inimesi, andes nõnda edasi geene, mis soosivad pikkade järglaste saamist.

Nii Riboli kui Bentham on aga nõus, et pikkus sõltub toitumisest ja elustiili ning tervisekäitumisest lapsepõlves. See tuleb esile näiteks võrreldes keskmise kasvu muutust Põhja-Ameerikas ja Euroopas pärast Teist maailmasõda.

USAs, kus kvaliteetne toit oli kergemini kättesaadav, hakkas 20. Sajandi esimesel kolmandikul inimeste keskmine pikkus kasvama, Euroopas aga pisut hiljem, sest sõjajärgsed olud olid toidu osas kesised.

Pikem on parem

Ja mõlemad nõustuvad ka sellega, et pikk olemisel on eeliseid. Riboli tõi välja, et näiteks pärast Teist maailmasõda oli keskmiselt pikematel naistel suurem tõenäosus abielluda kõrgklassist meestega. Seega on pikkusel seos sotsiaalmajandusliku eduga.

Riboli tõi välja rea eeliseid. aga ka riske, mis eristavad pikki inimesi lühikestest:
- pikkadel inimestel on pikem eluiga;
- madalam südameveresoonkonna haiguste risk;
- pikad võivad olla akadeemiliselt edukamad;
- parem akadeemiline võimekus tagab parema sotsiaalmajandusliku olukorra;
- pikkadel naistel on lühikestest väiksem tõenäosus raseduse katkemisele.

Uurimismeetodist:

See on teadaolevalt aegade jooksul kõige laiahaardelisem uuring inimeste pikkuste kohta. Tugineti 179 riigi andmetele ehk hõlmatud olid pea kõik maailma riigid.

Uuring tugines 1472 erinevat populatsiooniuuringu analüüsil. Aluseks oli kriteerium, et tegu peab olema mõõtmis-, mitte teatatud andmetega. See on oluline, kuna nagu me teame, on inimestel aegajalt kombeks end nooremaks, kergemaks aga ka pikemaks valetada. Mõõtmisandmed aga välistavad selle vale ja tagavad täpsuse.

Analüüsi oli kaasatud pea 800 teadlasest koosnev võrgustik abi ja see sündis Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) toel. Eesti teadlaskonnast andsid andmete analüüsi oma panus meestearstid Paul Korrovits ja Margus Punab, Tartu ülikoolist ja TÜ Geenivaramust Andres Metspalu, Krista Fischer, Kairit Mikkel, Mari-Liis Tammesoo.

Uurimus ilmus ajakirjas eLife.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.