Ultratriatleet Rait Ratasepp kompab teadlaste valvsa pilgu all inimvõimete piire

Katre Tatrik, Tartu ülikool
23.08.2016 8:06
Rubriik: Tervis

Sõna ultra viitab ühteaegu nii äärmuslikkusele kui ülimale. Kahtlemata kehtib äärmuslik ja ülim ka triatlonisportlase Rait Rataseppa kohta, kes läbis juunis treeningvõistlusena ühtejutti viis päeva ja neli ööd kestnud viiekordse triatloni, seejärel juulis kolmekordse ning juba homme, 24. augustil stardib ta kümnekordsele triatloni distantsile.

Ujudes basseinis järjestikku 19 kilomeetrit (see on umbes pool maad mööda Emajõge Tartust Peipsi järveni), vändates vaheldumisi vihmas ja trenažööril 900 kilomeetrit (distants Tallinnast Riiga ja tagasi ja siis veel korra Riiga) ning joostes seejärel 211 kilomeetrit (ligikaudne vahemaa Tallinnast Tartusse mööda Piibe maanteed), pani Ratasepp end proovile esmalt iseendaga võisteldes.

See kodustes tingimustes viiekordse triatloni läbimine pidi tema vaimu ja keha panema valmis kuu aega hiljem toimuvaks kolmekordseks Saksamaa etapiks. Ja sellest omakorda kolm nädalat hiljem toimuvaks kümnekordseks Šveitsi katsumuseks, mis peagi algabki.

“Kui Rait ütles, et tahab viiekordse triatloni läbida, tundus see ka meie jaoks üsna ulmelise ettevõtmisena,” tunnistasid Rataseppa jälgivad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Silva Suvi ja Martin Mooses. “Ent näib, et tema treenituse juures ei olnudki see mehe füsioloogia jaoks niivõrd karm,” ütles kehakultuuri lektor Mooses.

Raidu nädalavahetused näevad sageli välja sellised, et reede hommikut alustab ta mitmekilomeetrise ujumisega, siis hüppab ratta selga ja vurab Tartust Pärnusse, kus läheb kindlasti veel ka jooksuringile – teeb kasvõi mõned kilomeetrid, et keha ja vaimu võistlusteks harjutada. Laupäeva pühendab pikemale jooksutrennile, jookseb nii umbes 20 kilomeetrit, ja pühapäeval sõidab jälle rattaga Tartusse tagasi.

Juba juuli lõpuks oli tal selle hooaja trennipäevikus kirjas 759,5 treeningtundi, 652,4 kilomeetrit ujumist, 9191 kilomeetrit rattasõitu ja 2555 kilomeetrit jooksu.

“Üheks põhjuseks, miks me Raidu jälgimise ja analüüsimise üldse ette võtta julgesime, on tema heal tasemel treenitus. Rait tunnistab ka ise, et treeningmahud on viidud ülemise piirini ja neid ta enam eriti suurendada ei saa,” sõnas doktorant Suvi.

Teadus sirutab abikäe

Viiekordse triatloni ajal Eestis võttis Synlabi meditsiinitöötaja Ratasepalt mitmel korral vereproove. Lisaks verenäitajatele analüüsis doktorant Silva Suvi sportlase kehakoostist ja energiatasakaalu ning maksimaalse hapnikutarbimise näitaja põhjal vastupidavuslikku töövõimet.

Piltlikult võib öelda, et teadlastel tuli võistluste ajal Ratasepal kullipilguga silma peal hoida, et ta end tahtejõuga ära ei tapaks.

Tegelikult sellist ohtu muidugi ei olnud. Suvi kinnitab, et võistluse ajal võetud proovid olid prognoositavatest näitajatest oluliselt tagasihoidlikumad. See tähendab, et sellise suure ja kestva pingutuse ajal näitasid need sportlase suurepärast treenitust.

“Täpsem on öelda, et oleme teadlastena jälginud Raidu neid tegemisi, mida ta nagunii teeks. Me ei sekku ega suuna tema ettevalmistust. Anname talle eri analüüside põhjal infot, aga kõik otsused langetab ta iseseisvalt,” lisas lektor Martin Mooses.

Viiekordse triatloni läbimisel võetud analüüsid. “Paar päeva enne võistlust määrasime Raidu maksimaalse hapnikutarbimise näitaja ja tegime keha koostise ning vereanalüüsid. Võistluse vahepeal tehtud pauside ajal kaalusime teda, et saada tema seisundist paremat ülevaadet. Jooksvalt fikseerisime tarbitud söögi ja joogi. Pärast võistlust kordasime samu teste, mis enne võistlustki ning jälgisime taastumist,” rääkis Suvi. (Joonis: Silva Suvi)

“See pingutus on ajaliselt niivõrd pikk ja ekstreemne, sellepärast on oluline, et energia kulu ning teiselt poolt selle saamine toidu ja joogiga oleks tasakaalus. Vastasel juhul mõjub see negatiivselt mitmetele verenäitudele ning seeläbi ka sportlase töövõimele.

Raidu verenäitajatest oli näha, et pingutuse ajal tema organismi glükoosi ja uurea tase väga palju ei kõikunud. See kinnitab, et toidu ja joogiga saadud ning teiselt poolt kulutatud energia olid tasakaalus ja sellepärast ei toimunud suuri muutusi ka tema kehakoostises. Kuid ta on mulle rääkinud, et ühes raskes treeninglaagris sattus ta kord nii suurde energiadefitsiiti, et isegi tema habeme- ja küüntekasv peatus,” rääkis Suvi.

Kui keha kulutab ülipika pingutuse ajal rohkem energiat kui toidu-joogiga juurde saab, siis väga piltlikult väljendades hakkab keha iseennast sööma ehk energiaks tarbima ja lihasmassi vähendama.

Terminoloogiliselt ei ole see täpne, aga sisuliselt lagundab energiavaeguses organism energia saamiseks ise enda valke ehk lihaseid, mis põhjustab sportlasel ka kehakaalu langust. Raiduga seda ei juhtunud, sest kui sportlasel on söömise joomisega saadud ning pingutusega kulutatud energia tasakaalus, siis keha lihaseid lagundama ei hakka. Nii suudab sportlane ka pingutust paremini taluda.

Viiepäevasel treeningkatsumusel tarbis Rait päevas keskmiselt 11000 kilokalorit – see on tohutu kogus spordigeele ja toitu, mis muudavad lõpuks isegi neelamise valulikuks. Võrdluseks: tavaline mees tarbib päevas keskmiselt 2400 kilokalorit. Loe Raidu toitumisest põhjalikumalt tema ajaveebist “Eesti ultratriatlon: 84 erinevat toiduartiklit 110 tunni jooksul” ja “Eesti ultratriatlon: 110 tundi sportimist = tavainimese 24 päeva energiakulu” (Allikas: Silva Suvi)

Sinisega Rait Ratasepa kreatiini kinaasi näit viiekordse triatloni ajal. Mõõdetud enne treeningvõistluse algust; vahetult pärast ujumist, jalgrattasõitu ja jooksmist ning 24 tundi, 48 tundi ja seitse päeva pärast pingutuse lõppu. Punane joon näitab võrdluseks Raiduga samaealiste meeste normaalset kreatiini kinaasi taset. (Allikas: Silva Suvi)

Kolmas informatiivne verenäitaja, mida Suvi Ratasepa katsumuse ajal jälgis oli kreatiini kinaas. Tegemist on ensüümiga, mis näitab skeletilihaste kahjustuse ulatust.

Verepilti vaadates oli hämmastav, kui kiiresti taastumine aset leidis,” kõneles Suvi.

Jooniselt on näha, et Raidul jõudis kreatiini kinaas pärast jooksu 5600 ühiku juurde, mis näitab tõsist lihaskahjustust. Ent pärast ujumist ja rattadistantsi ei olnud see näitaja veel oluliselt üle normi tõusnud.

Ühelt poolt peegeldab see sportlase väga head treenitust, teiselt poolt spordialade erinevat olemust. Jooksmine on põrutav tegevus ja kahjustab rohkem lihaseid, mistõttu on ka kreatiini kinaasi näit veres peale jooksu oluliselt kõrgem kui peale pikka ujumist või jalgrattasõitu.

“Ent 24 tunni möödudes oli Raidu lihaskahjustuse marker oluliselt langenud ja 48 tunni järel juba normi ülemise piiri lähedal.”

“See on huvitav, sest mõnedel sportlastel on see näitaja sageli 24 tundi pärast pikka ja pingutavat jooksu veelgi kõrgem kui vahetult pärast jooksu, kuid Raidu näitajad viitavad samal ajal juba taastumisele,” lisas Martin Mooses.

“Inimesed, kes jooksevad oma esimesi maratone, taastuvad nendest tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, enne kui uuesti tavapäraste jooksutreeningutega alustada suudavad,” lisas Suvi. “Rait taastus viiekordsest triatlonist praktiliselt nädalaga. Sellepärast julgeb ta ka kõigest kolm nädalat pärast kolmekordset Saksa triatloni startida Šveitsis kümnekordsel distantsil.”

Tulekul kümnekordne triatlon

Eesti katsumuse ajal tehtud analüüsid edastasid teadlased Ratasepale, mille alusel ta planeeris 29. juulil toimunud Saksamaa kolmekordset võistlust. Seal ei olnud tegu enam lihtsalt ränkraske 678-kilomeetrise distantsi läbimisega, vaid Eesti ultratriateet võitles end 33 tunni ja 40-minutilise lõpuajaga poodiumi teisele astmele. Teda edastas vaid 26 minutit kiirem olnud sakslane Richard Widmer.

Kusjuures, oli harukordne, et Saksamaal mahtus esikolmik 1 tunni ja 16 minuti sisse. Näiteks eelmisel aastal lahutas samal võistlusel esimest ja kolmandat kaheksa ja pool tundi. Tänavuse võistluse stardinimekirjas üles antud 46-st võistlejast jõudsid 35 finišisse ette nähtud ajalimiidis – 58 tunni sees.

Nüüd, napilt kolm nädalat hiljem, on nii Ratasepp kui ka tema põhiline rivaal Saksamaa kolmekordse triatloni üldvõitja Widmer, valmis alustama Šveitsis kümnekordset triatloni. See tähendab kümnel järjestikusel päeval ühe täispika triatloni – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu – läbimist.

Ratasepaga kaasasõitval sporditeaduste doktorandil Silva Suvil on sellise võistluse korralduse üle hea meel, sest igahommikune start ja -õhtune finiš tõotavad ka viieliikmelisele abimeeskonnale, nagu sportlastelegi, regulaarseid unetunde.

“Eesti võistluse puhul oligi minu jaoks kõige raskem see, et kuna kogu distants läbiti järjest, siis korralikku pikka ööund meil ei olnud. Magamatus osutus üpris väsitavaks,” tõdes Suvi. Ta muigab ja lisab, et sellest hoolimata valitses neil positiivne õhkkond. Sellele aitas kaasa Raidu lemmikspordilaul, mille kuulmine tõi kogu meeskonnale naeratuse näole. “Seda Noorkuu Spordilaulu kuulas ta laboris jalgrattal vändates väga tihti ja ka puhkepausidest ärgates aitas just see lugu jälle rajale minna. Tõsi, meis tekitas see lõpuks ka parasjagu tüdimust.”

Muusikapala võtab sõnadega “see ei ole võistlus, kus määrab koht /.../ tähtis pole võitja, sest võidab sport” suuresti kokku ka Rait Ratasepa suhtumise enda ettevõetud katsumustesse.

Rait Ratasepa kommentaar:

Ultratriatleet Rait Ratasepp on osalenud mitmes Tartu sporditeadlaste uuringus ja otsinud ka ise koostöövõimalusi, et oma tervisel silma peal hoida ja tulemusi parandada.

Ratasepp ise ütles, et uuringutes osalemine pakub talle endale samuti väga suurt huvi: “See annab mulle võimaluse enda kohta rohkem teada saada ning paremini mõista, kuidas mu keha ekstreemsetele olukordadele reageerib, nendega kohaneb ja nendest taastub.”

Ta lisas, et Eesti ultrakatsumuse ajal läbi viidud uuring andis talle palju teadmist ja kindlust tema võimete (sh taastumisvõime) ning toidumenüü kohta. “Selle teadmisega oli mul kõigest kuus nädalat pärast Eesti katsumust oluliselt lihtsam ja kindlam Saksa ultratriatloni starti minna ning see väga edukalt lõpetada. Eesti ultralt toitumise ja taastumise kohta kogutud teabe loodan enda kasuks tööle panna ka 10-päevasel Šveitsi ultratriatlonil.“


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.