Ultratriatleet Rait Ratasepp kompab teadlaste valvsa pilgu all inimvõimete piire

  • image

    33-aastane Rait Ratasepp viiekordsel triatlonil Tartu Arctic spordiklubi basseinis 19 kilomeetrit ujumas. Tavaliselt on ultrasportlased temast kümmekond aastat vanemad. (Foto: Erakogu) (Foto: Erakogu)

  • photo

    Rait Ratasepal tuli kehva ilma tõttu viiekordse triatlonil osa rattadistantsist läbida Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia laboris. (Foto: Erakogu)

  • photo

    Rait Ratasepp Eesti ultratriatloni viiendal päeval jooksmas neljandat maratoni. Jooksul oli alati kaasas saatemeeskond, kelleks sellel pildil olid Silva Suvi, Kristi Aruküla ning spontaanselt liitunud Elmo Soomets. (Foto: Erakogu)

  • photo

    Organismi vedeliku tasakaalust annab kiire ülevaate kaalumine. Kehakaalu langus pingutuse ajal näitab valdavalt ebapiisavat vedelikutarbimist, mis omakorda mõjutab negatiivselt töövõimet. (Foto: Erakogu)

Katre Tatrik, Tartu ülikool
23.08.2016 8:06
Rubriik: Tervis

Sõna ultra viitab ühteaegu nii äärmuslikkusele kui ülimale. Kahtlemata kehtib äärmuslik ja ülim ka triatlonisportlase Rait Rataseppa kohta, kes läbis juunis treeningvõistlusena ühtejutti viis päeva ja neli ööd kestnud viiekordse triatloni, seejärel juulis kolmekordse ning juba homme, 24. augustil stardib ta kümnekordsele triatloni distantsile.

Ujudes basseinis järjestikku 19 kilomeetrit (see on umbes pool maad mööda Emajõge Tartust Peipsi järveni), vändates vaheldumisi vihmas ja trenažööril 900 kilomeetrit (distants Tallinnast Riiga ja tagasi ja siis veel korra Riiga) ning joostes seejärel 211 kilomeetrit (ligikaudne vahemaa Tallinnast Tartusse mööda Piibe maanteed), pani Ratasepp end proovile esmalt iseendaga võisteldes.

See kodustes tingimustes viiekordse triatloni läbimine pidi tema vaimu ja keha panema valmis kuu aega hiljem toimuvaks kolmekordseks Saksamaa etapiks. Ja sellest omakorda kolm nädalat hiljem toimuvaks kümnekordseks Šveitsi katsumuseks, mis peagi algabki.

“Kui Rait ütles, et tahab viiekordse triatloni läbida, tundus see ka meie jaoks üsna ulmelise ettevõtmisena,” tunnistasid Rataseppa jälgivad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Silva Suvi ja Martin Mooses. “Ent näib, et tema treenituse juures ei olnudki see mehe füsioloogia jaoks niivõrd karm,” ütles kehakultuuri lektor Mooses.

Raidu nädalavahetused näevad sageli välja sellised, et reede hommikut alustab ta mitmekilomeetrise ujumisega, siis hüppab ratta selga ja vurab Tartust Pärnusse, kus läheb kindlasti veel ka jooksuringile – teeb kasvõi mõned kilomeetrid, et keha ja vaimu võistlusteks harjutada. Laupäeva pühendab pikemale jooksutrennile, jookseb nii umbes 20 kilomeetrit, ja pühapäeval sõidab jälle rattaga Tartusse tagasi.

Juba juuli lõpuks oli tal selle hooaja trennipäevikus kirjas 759,5 treeningtundi, 652,4 kilomeetrit ujumist, 9191 kilomeetrit rattasõitu ja 2555 kilomeetrit jooksu.

“Üheks põhjuseks, miks me Raidu jälgimise ja analüüsimise üldse ette võtta julgesime, on tema heal tasemel treenitus. Rait tunnistab ka ise, et treeningmahud on viidud ülemise piirini ja neid ta enam eriti suurendada ei saa,” sõnas doktorant Suvi.

Teadus sirutab abikäe

Viiekordse triatloni ajal Eestis võttis Synlabi meditsiinitöötaja Ratasepalt mitmel korral vereproove. Lisaks verenäitajatele analüüsis doktorant Silva Suvi sportlase kehakoostist ja energiatasakaalu ning maksimaalse hapnikutarbimise näitaja põhjal vastupidavuslikku töövõimet.

Piltlikult võib öelda, et teadlastel tuli võistluste ajal Ratasepal kullipilguga silma peal hoida, et ta end tahtejõuga ära ei tapaks.

Tegelikult sellist ohtu muidugi ei olnud. Suvi kinnitab, et võistluse ajal võetud proovid olid prognoositavatest näitajatest oluliselt tagasihoidlikumad. See tähendab, et sellise suure ja kestva pingutuse ajal näitasid need sportlase suurepärast treenitust.

“Täpsem on öelda, et oleme teadlastena jälginud Raidu neid tegemisi, mida ta nagunii teeks. Me ei sekku ega suuna tema ettevalmistust. Anname talle eri analüüside põhjal infot, aga kõik otsused langetab ta iseseisvalt,” lisas lektor Martin Mooses.

Viiekordse triatloni läbimisel võetud analüüsid. “Paar päeva enne võistlust määrasime Raidu maksimaalse hapnikutarbimise näitaja ja tegime keha koostise ning vereanalüüsid. Võistluse vahepeal tehtud pauside ajal kaalusime teda, et saada tema seisundist paremat ülevaadet. Jooksvalt fikseerisime tarbitud söögi ja joogi. Pärast võistlust kordasime samu teste, mis enne võistlustki ning jälgisime taastumist,” rääkis Suvi. (Joonis: Silva Suvi)

“See pingutus on ajaliselt niivõrd pikk ja ekstreemne, sellepärast on oluline, et energia kulu ning teiselt poolt selle saamine toidu ja joogiga oleks tasakaalus. Vastasel juhul mõjub see negatiivselt mitmetele verenäitudele ning seeläbi ka sportlase töövõimele.

Raidu verenäitajatest oli näha, et pingutuse ajal tema organismi glükoosi ja uurea tase väga palju ei kõikunud. See kinnitab, et toidu ja joogiga saadud ning teiselt poolt kulutatud energia olid tasakaalus ja sellepärast ei toimunud suuri muutusi ka tema kehakoostises. Kuid ta on mulle rääkinud, et ühes raskes treeninglaagris sattus ta kord nii suurde energiadefitsiiti, et isegi tema habeme- ja küüntekasv peatus,” rääkis Suvi.

Kui keha kulutab ülipika pingutuse ajal rohkem energiat kui toidu-joogiga juurde saab, siis väga piltlikult väljendades hakkab keha iseennast sööma ehk energiaks tarbima ja lihasmassi vähendama.

Terminoloogiliselt ei ole see täpne, aga sisuliselt lagundab energiavaeguses organism energia saamiseks ise enda valke ehk lihaseid, mis põhjustab sportlasel ka kehakaalu langust. Raiduga seda ei juhtunud, sest kui sportlasel on söömise joomisega saadud ning pingutusega kulutatud energia tasakaalus, siis keha lihaseid lagundama ei hakka. Nii suudab sportlane ka pingutust paremini taluda.

Viiepäevasel treeningkatsumusel tarbis Rait päevas keskmiselt 11000 kilokalorit – see on tohutu kogus spordigeele ja toitu, mis muudavad lõpuks isegi neelamise valulikuks. Võrdluseks: tavaline mees tarbib päevas keskmiselt 2400 kilokalorit. Loe Raidu toitumisest põhjalikumalt tema ajaveebist “Eesti ultratriatlon: 84 erinevat toiduartiklit 110 tunni jooksul” ja “Eesti ultratriatlon: 110 tundi sportimist = tavainimese 24 päeva energiakulu” (Allikas: Silva Suvi)

Sinisega Rait Ratasepa kreatiini kinaasi näit viiekordse triatloni ajal. Mõõdetud enne treeningvõistluse algust; vahetult pärast ujumist, jalgrattasõitu ja jooksmist ning 24 tundi, 48 tundi ja seitse päeva pärast pingutuse lõppu. Punane joon näitab võrdluseks Raiduga samaealiste meeste normaalset kreatiini kinaasi taset. (Allikas: Silva Suvi)

Kolmas informatiivne verenäitaja, mida Suvi Ratasepa katsumuse ajal jälgis oli kreatiini kinaas. Tegemist on ensüümiga, mis näitab skeletilihaste kahjustuse ulatust.

Verepilti vaadates oli hämmastav, kui kiiresti taastumine aset leidis,” kõneles Suvi.

Jooniselt on näha, et Raidul jõudis kreatiini kinaas pärast jooksu 5600 ühiku juurde, mis näitab tõsist lihaskahjustust. Ent pärast ujumist ja rattadistantsi ei olnud see näitaja veel oluliselt üle normi tõusnud.

Ühelt poolt peegeldab see sportlase väga head treenitust, teiselt poolt spordialade erinevat olemust. Jooksmine on põrutav tegevus ja kahjustab rohkem lihaseid, mistõttu on ka kreatiini kinaasi näit veres peale jooksu oluliselt kõrgem kui peale pikka ujumist või jalgrattasõitu.

“Ent 24 tunni möödudes oli Raidu lihaskahjustuse marker oluliselt langenud ja 48 tunni järel juba normi ülemise piiri lähedal.”

“See on huvitav, sest mõnedel sportlastel on see näitaja sageli 24 tundi pärast pikka ja pingutavat jooksu veelgi kõrgem kui vahetult pärast jooksu, kuid Raidu näitajad viitavad samal ajal juba taastumisele,” lisas Martin Mooses.

“Inimesed, kes jooksevad oma esimesi maratone, taastuvad nendest tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, enne kui uuesti tavapäraste jooksutreeningutega alustada suudavad,” lisas Suvi. “Rait taastus viiekordsest triatlonist praktiliselt nädalaga. Sellepärast julgeb ta ka kõigest kolm nädalat pärast kolmekordset Saksa triatloni startida Šveitsis kümnekordsel distantsil.”

Tulekul kümnekordne triatlon

Eesti katsumuse ajal tehtud analüüsid edastasid teadlased Ratasepale, mille alusel ta planeeris 29. juulil toimunud Saksamaa kolmekordset võistlust. Seal ei olnud tegu enam lihtsalt ränkraske 678-kilomeetrise distantsi läbimisega, vaid Eesti ultratriateet võitles end 33 tunni ja 40-minutilise lõpuajaga poodiumi teisele astmele. Teda edastas vaid 26 minutit kiirem olnud sakslane Richard Widmer.

Kusjuures, oli harukordne, et Saksamaal mahtus esikolmik 1 tunni ja 16 minuti sisse. Näiteks eelmisel aastal lahutas samal võistlusel esimest ja kolmandat kaheksa ja pool tundi. Tänavuse võistluse stardinimekirjas üles antud 46-st võistlejast jõudsid 35 finišisse ette nähtud ajalimiidis – 58 tunni sees.

Nüüd, napilt kolm nädalat hiljem, on nii Ratasepp kui ka tema põhiline rivaal Saksamaa kolmekordse triatloni üldvõitja Widmer, valmis alustama Šveitsis kümnekordset triatloni. See tähendab kümnel järjestikusel päeval ühe täispika triatloni – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu – läbimist.

Ratasepaga kaasasõitval sporditeaduste doktorandil Silva Suvil on sellise võistluse korralduse üle hea meel, sest igahommikune start ja -õhtune finiš tõotavad ka viieliikmelisele abimeeskonnale, nagu sportlastelegi, regulaarseid unetunde.

“Eesti võistluse puhul oligi minu jaoks kõige raskem see, et kuna kogu distants läbiti järjest, siis korralikku pikka ööund meil ei olnud. Magamatus osutus üpris väsitavaks,” tõdes Suvi. Ta muigab ja lisab, et sellest hoolimata valitses neil positiivne õhkkond. Sellele aitas kaasa Raidu lemmikspordilaul, mille kuulmine tõi kogu meeskonnale naeratuse näole. “Seda Noorkuu Spordilaulu kuulas ta laboris jalgrattal vändates väga tihti ja ka puhkepausidest ärgates aitas just see lugu jälle rajale minna. Tõsi, meis tekitas see lõpuks ka parasjagu tüdimust.”

Muusikapala võtab sõnadega “see ei ole võistlus, kus määrab koht /.../ tähtis pole võitja, sest võidab sport” suuresti kokku ka Rait Ratasepa suhtumise enda ettevõetud katsumustesse.

Rait Ratasepa kommentaar:

Ultratriatleet Rait Ratasepp on osalenud mitmes Tartu sporditeadlaste uuringus ja otsinud ka ise koostöövõimalusi, et oma tervisel silma peal hoida ja tulemusi parandada.

Ratasepp ise ütles, et uuringutes osalemine pakub talle endale samuti väga suurt huvi: “See annab mulle võimaluse enda kohta rohkem teada saada ning paremini mõista, kuidas mu keha ekstreemsetele olukordadele reageerib, nendega kohaneb ja nendest taastub.”

Ta lisas, et Eesti ultrakatsumuse ajal läbi viidud uuring andis talle palju teadmist ja kindlust tema võimete (sh taastumisvõime) ning toidumenüü kohta. “Selle teadmisega oli mul kõigest kuus nädalat pärast Eesti katsumust oluliselt lihtsam ja kindlam Saksa ultratriatloni starti minna ning see väga edukalt lõpetada. Eesti ultralt toitumise ja taastumise kohta kogutud teabe loodan enda kasuks tööle panna ka 10-päevasel Šveitsi ultratriatlonil.“


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar