Ultratriatleet Rait Ratasepp kompab teadlaste valvsa pilgu all inimvõimete piire

Katre Tatrik, Tartu ülikool
23.08.2016 8:06
Rubriik: Tervis

Sõna ultra viitab ühteaegu nii äärmuslikkusele kui ülimale. Kahtlemata kehtib äärmuslik ja ülim ka triatlonisportlase Rait Rataseppa kohta, kes läbis juunis treeningvõistlusena ühtejutti viis päeva ja neli ööd kestnud viiekordse triatloni, seejärel juulis kolmekordse ning juba homme, 24. augustil stardib ta kümnekordsele triatloni distantsile.

Ujudes basseinis järjestikku 19 kilomeetrit (see on umbes pool maad mööda Emajõge Tartust Peipsi järveni), vändates vaheldumisi vihmas ja trenažööril 900 kilomeetrit (distants Tallinnast Riiga ja tagasi ja siis veel korra Riiga) ning joostes seejärel 211 kilomeetrit (ligikaudne vahemaa Tallinnast Tartusse mööda Piibe maanteed), pani Ratasepp end proovile esmalt iseendaga võisteldes.

See kodustes tingimustes viiekordse triatloni läbimine pidi tema vaimu ja keha panema valmis kuu aega hiljem toimuvaks kolmekordseks Saksamaa etapiks. Ja sellest omakorda kolm nädalat hiljem toimuvaks kümnekordseks Šveitsi katsumuseks, mis peagi algabki.

“Kui Rait ütles, et tahab viiekordse triatloni läbida, tundus see ka meie jaoks üsna ulmelise ettevõtmisena,” tunnistasid Rataseppa jälgivad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Silva Suvi ja Martin Mooses. “Ent näib, et tema treenituse juures ei olnudki see mehe füsioloogia jaoks niivõrd karm,” ütles kehakultuuri lektor Mooses.

Raidu nädalavahetused näevad sageli välja sellised, et reede hommikut alustab ta mitmekilomeetrise ujumisega, siis hüppab ratta selga ja vurab Tartust Pärnusse, kus läheb kindlasti veel ka jooksuringile – teeb kasvõi mõned kilomeetrid, et keha ja vaimu võistlusteks harjutada. Laupäeva pühendab pikemale jooksutrennile, jookseb nii umbes 20 kilomeetrit, ja pühapäeval sõidab jälle rattaga Tartusse tagasi.

Juba juuli lõpuks oli tal selle hooaja trennipäevikus kirjas 759,5 treeningtundi, 652,4 kilomeetrit ujumist, 9191 kilomeetrit rattasõitu ja 2555 kilomeetrit jooksu.

“Üheks põhjuseks, miks me Raidu jälgimise ja analüüsimise üldse ette võtta julgesime, on tema heal tasemel treenitus. Rait tunnistab ka ise, et treeningmahud on viidud ülemise piirini ja neid ta enam eriti suurendada ei saa,” sõnas doktorant Suvi.

Teadus sirutab abikäe

Viiekordse triatloni ajal Eestis võttis Synlabi meditsiinitöötaja Ratasepalt mitmel korral vereproove. Lisaks verenäitajatele analüüsis doktorant Silva Suvi sportlase kehakoostist ja energiatasakaalu ning maksimaalse hapnikutarbimise näitaja põhjal vastupidavuslikku töövõimet.

Piltlikult võib öelda, et teadlastel tuli võistluste ajal Ratasepal kullipilguga silma peal hoida, et ta end tahtejõuga ära ei tapaks.

Tegelikult sellist ohtu muidugi ei olnud. Suvi kinnitab, et võistluse ajal võetud proovid olid prognoositavatest näitajatest oluliselt tagasihoidlikumad. See tähendab, et sellise suure ja kestva pingutuse ajal näitasid need sportlase suurepärast treenitust.

“Täpsem on öelda, et oleme teadlastena jälginud Raidu neid tegemisi, mida ta nagunii teeks. Me ei sekku ega suuna tema ettevalmistust. Anname talle eri analüüside põhjal infot, aga kõik otsused langetab ta iseseisvalt,” lisas lektor Martin Mooses.

Viiekordse triatloni läbimisel võetud analüüsid. “Paar päeva enne võistlust määrasime Raidu maksimaalse hapnikutarbimise näitaja ja tegime keha koostise ning vereanalüüsid. Võistluse vahepeal tehtud pauside ajal kaalusime teda, et saada tema seisundist paremat ülevaadet. Jooksvalt fikseerisime tarbitud söögi ja joogi. Pärast võistlust kordasime samu teste, mis enne võistlustki ning jälgisime taastumist,” rääkis Suvi. (Joonis: Silva Suvi)

“See pingutus on ajaliselt niivõrd pikk ja ekstreemne, sellepärast on oluline, et energia kulu ning teiselt poolt selle saamine toidu ja joogiga oleks tasakaalus. Vastasel juhul mõjub see negatiivselt mitmetele verenäitudele ning seeläbi ka sportlase töövõimele.

Raidu verenäitajatest oli näha, et pingutuse ajal tema organismi glükoosi ja uurea tase väga palju ei kõikunud. See kinnitab, et toidu ja joogiga saadud ning teiselt poolt kulutatud energia olid tasakaalus ja sellepärast ei toimunud suuri muutusi ka tema kehakoostises. Kuid ta on mulle rääkinud, et ühes raskes treeninglaagris sattus ta kord nii suurde energiadefitsiiti, et isegi tema habeme- ja küüntekasv peatus,” rääkis Suvi.

Kui keha kulutab ülipika pingutuse ajal rohkem energiat kui toidu-joogiga juurde saab, siis väga piltlikult väljendades hakkab keha iseennast sööma ehk energiaks tarbima ja lihasmassi vähendama.

Terminoloogiliselt ei ole see täpne, aga sisuliselt lagundab energiavaeguses organism energia saamiseks ise enda valke ehk lihaseid, mis põhjustab sportlasel ka kehakaalu langust. Raiduga seda ei juhtunud, sest kui sportlasel on söömise joomisega saadud ning pingutusega kulutatud energia tasakaalus, siis keha lihaseid lagundama ei hakka. Nii suudab sportlane ka pingutust paremini taluda.

Viiepäevasel treeningkatsumusel tarbis Rait päevas keskmiselt 11000 kilokalorit – see on tohutu kogus spordigeele ja toitu, mis muudavad lõpuks isegi neelamise valulikuks. Võrdluseks: tavaline mees tarbib päevas keskmiselt 2400 kilokalorit. Loe Raidu toitumisest põhjalikumalt tema ajaveebist “Eesti ultratriatlon: 84 erinevat toiduartiklit 110 tunni jooksul” ja “Eesti ultratriatlon: 110 tundi sportimist = tavainimese 24 päeva energiakulu” (Allikas: Silva Suvi)

Sinisega Rait Ratasepa kreatiini kinaasi näit viiekordse triatloni ajal. Mõõdetud enne treeningvõistluse algust; vahetult pärast ujumist, jalgrattasõitu ja jooksmist ning 24 tundi, 48 tundi ja seitse päeva pärast pingutuse lõppu. Punane joon näitab võrdluseks Raiduga samaealiste meeste normaalset kreatiini kinaasi taset. (Allikas: Silva Suvi)

Kolmas informatiivne verenäitaja, mida Suvi Ratasepa katsumuse ajal jälgis oli kreatiini kinaas. Tegemist on ensüümiga, mis näitab skeletilihaste kahjustuse ulatust.

Verepilti vaadates oli hämmastav, kui kiiresti taastumine aset leidis,” kõneles Suvi.

Jooniselt on näha, et Raidul jõudis kreatiini kinaas pärast jooksu 5600 ühiku juurde, mis näitab tõsist lihaskahjustust. Ent pärast ujumist ja rattadistantsi ei olnud see näitaja veel oluliselt üle normi tõusnud.

Ühelt poolt peegeldab see sportlase väga head treenitust, teiselt poolt spordialade erinevat olemust. Jooksmine on põrutav tegevus ja kahjustab rohkem lihaseid, mistõttu on ka kreatiini kinaasi näit veres peale jooksu oluliselt kõrgem kui peale pikka ujumist või jalgrattasõitu.

“Ent 24 tunni möödudes oli Raidu lihaskahjustuse marker oluliselt langenud ja 48 tunni järel juba normi ülemise piiri lähedal.”

“See on huvitav, sest mõnedel sportlastel on see näitaja sageli 24 tundi pärast pikka ja pingutavat jooksu veelgi kõrgem kui vahetult pärast jooksu, kuid Raidu näitajad viitavad samal ajal juba taastumisele,” lisas Martin Mooses.

“Inimesed, kes jooksevad oma esimesi maratone, taastuvad nendest tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, enne kui uuesti tavapäraste jooksutreeningutega alustada suudavad,” lisas Suvi. “Rait taastus viiekordsest triatlonist praktiliselt nädalaga. Sellepärast julgeb ta ka kõigest kolm nädalat pärast kolmekordset Saksa triatloni startida Šveitsis kümnekordsel distantsil.”

Tulekul kümnekordne triatlon

Eesti katsumuse ajal tehtud analüüsid edastasid teadlased Ratasepale, mille alusel ta planeeris 29. juulil toimunud Saksamaa kolmekordset võistlust. Seal ei olnud tegu enam lihtsalt ränkraske 678-kilomeetrise distantsi läbimisega, vaid Eesti ultratriateet võitles end 33 tunni ja 40-minutilise lõpuajaga poodiumi teisele astmele. Teda edastas vaid 26 minutit kiirem olnud sakslane Richard Widmer.

Kusjuures, oli harukordne, et Saksamaal mahtus esikolmik 1 tunni ja 16 minuti sisse. Näiteks eelmisel aastal lahutas samal võistlusel esimest ja kolmandat kaheksa ja pool tundi. Tänavuse võistluse stardinimekirjas üles antud 46-st võistlejast jõudsid 35 finišisse ette nähtud ajalimiidis – 58 tunni sees.

Nüüd, napilt kolm nädalat hiljem, on nii Ratasepp kui ka tema põhiline rivaal Saksamaa kolmekordse triatloni üldvõitja Widmer, valmis alustama Šveitsis kümnekordset triatloni. See tähendab kümnel järjestikusel päeval ühe täispika triatloni – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu – läbimist.

Ratasepaga kaasasõitval sporditeaduste doktorandil Silva Suvil on sellise võistluse korralduse üle hea meel, sest igahommikune start ja -õhtune finiš tõotavad ka viieliikmelisele abimeeskonnale, nagu sportlastelegi, regulaarseid unetunde.

“Eesti võistluse puhul oligi minu jaoks kõige raskem see, et kuna kogu distants läbiti järjest, siis korralikku pikka ööund meil ei olnud. Magamatus osutus üpris väsitavaks,” tõdes Suvi. Ta muigab ja lisab, et sellest hoolimata valitses neil positiivne õhkkond. Sellele aitas kaasa Raidu lemmikspordilaul, mille kuulmine tõi kogu meeskonnale naeratuse näole. “Seda Noorkuu Spordilaulu kuulas ta laboris jalgrattal vändates väga tihti ja ka puhkepausidest ärgates aitas just see lugu jälle rajale minna. Tõsi, meis tekitas see lõpuks ka parasjagu tüdimust.”

Muusikapala võtab sõnadega “see ei ole võistlus, kus määrab koht /.../ tähtis pole võitja, sest võidab sport” suuresti kokku ka Rait Ratasepa suhtumise enda ettevõetud katsumustesse.

Rait Ratasepa kommentaar:

Ultratriatleet Rait Ratasepp on osalenud mitmes Tartu sporditeadlaste uuringus ja otsinud ka ise koostöövõimalusi, et oma tervisel silma peal hoida ja tulemusi parandada.

Ratasepp ise ütles, et uuringutes osalemine pakub talle endale samuti väga suurt huvi: “See annab mulle võimaluse enda kohta rohkem teada saada ning paremini mõista, kuidas mu keha ekstreemsetele olukordadele reageerib, nendega kohaneb ja nendest taastub.”

Ta lisas, et Eesti ultrakatsumuse ajal läbi viidud uuring andis talle palju teadmist ja kindlust tema võimete (sh taastumisvõime) ning toidumenüü kohta. “Selle teadmisega oli mul kõigest kuus nädalat pärast Eesti katsumust oluliselt lihtsam ja kindlam Saksa ultratriatloni starti minna ning see väga edukalt lõpetada. Eesti ultralt toitumise ja taastumise kohta kogutud teabe loodan enda kasuks tööle panna ka 10-päevasel Šveitsi ultratriatlonil.“


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.