Ultratriatleet Rait Ratasepp kompab teadlaste valvsa pilgu all inimvõimete piire

Katre Tatrik, Tartu ülikool
23.08.2016 8:06
Rubriik: Tervis

Sõna ultra viitab ühteaegu nii äärmuslikkusele kui ülimale. Kahtlemata kehtib äärmuslik ja ülim ka triatlonisportlase Rait Rataseppa kohta, kes läbis juunis treeningvõistlusena ühtejutti viis päeva ja neli ööd kestnud viiekordse triatloni, seejärel juulis kolmekordse ning juba homme, 24. augustil stardib ta kümnekordsele triatloni distantsile.

Ujudes basseinis järjestikku 19 kilomeetrit (see on umbes pool maad mööda Emajõge Tartust Peipsi järveni), vändates vaheldumisi vihmas ja trenažööril 900 kilomeetrit (distants Tallinnast Riiga ja tagasi ja siis veel korra Riiga) ning joostes seejärel 211 kilomeetrit (ligikaudne vahemaa Tallinnast Tartusse mööda Piibe maanteed), pani Ratasepp end proovile esmalt iseendaga võisteldes.

See kodustes tingimustes viiekordse triatloni läbimine pidi tema vaimu ja keha panema valmis kuu aega hiljem toimuvaks kolmekordseks Saksamaa etapiks. Ja sellest omakorda kolm nädalat hiljem toimuvaks kümnekordseks Šveitsi katsumuseks, mis peagi algabki.

“Kui Rait ütles, et tahab viiekordse triatloni läbida, tundus see ka meie jaoks üsna ulmelise ettevõtmisena,” tunnistasid Rataseppa jälgivad Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased Silva Suvi ja Martin Mooses. “Ent näib, et tema treenituse juures ei olnudki see mehe füsioloogia jaoks niivõrd karm,” ütles kehakultuuri lektor Mooses.

Raidu nädalavahetused näevad sageli välja sellised, et reede hommikut alustab ta mitmekilomeetrise ujumisega, siis hüppab ratta selga ja vurab Tartust Pärnusse, kus läheb kindlasti veel ka jooksuringile – teeb kasvõi mõned kilomeetrid, et keha ja vaimu võistlusteks harjutada. Laupäeva pühendab pikemale jooksutrennile, jookseb nii umbes 20 kilomeetrit, ja pühapäeval sõidab jälle rattaga Tartusse tagasi.

Juba juuli lõpuks oli tal selle hooaja trennipäevikus kirjas 759,5 treeningtundi, 652,4 kilomeetrit ujumist, 9191 kilomeetrit rattasõitu ja 2555 kilomeetrit jooksu.

“Üheks põhjuseks, miks me Raidu jälgimise ja analüüsimise üldse ette võtta julgesime, on tema heal tasemel treenitus. Rait tunnistab ka ise, et treeningmahud on viidud ülemise piirini ja neid ta enam eriti suurendada ei saa,” sõnas doktorant Suvi.

Teadus sirutab abikäe

Viiekordse triatloni ajal Eestis võttis Synlabi meditsiinitöötaja Ratasepalt mitmel korral vereproove. Lisaks verenäitajatele analüüsis doktorant Silva Suvi sportlase kehakoostist ja energiatasakaalu ning maksimaalse hapnikutarbimise näitaja põhjal vastupidavuslikku töövõimet.

Piltlikult võib öelda, et teadlastel tuli võistluste ajal Ratasepal kullipilguga silma peal hoida, et ta end tahtejõuga ära ei tapaks.

Tegelikult sellist ohtu muidugi ei olnud. Suvi kinnitab, et võistluse ajal võetud proovid olid prognoositavatest näitajatest oluliselt tagasihoidlikumad. See tähendab, et sellise suure ja kestva pingutuse ajal näitasid need sportlase suurepärast treenitust.

“Täpsem on öelda, et oleme teadlastena jälginud Raidu neid tegemisi, mida ta nagunii teeks. Me ei sekku ega suuna tema ettevalmistust. Anname talle eri analüüside põhjal infot, aga kõik otsused langetab ta iseseisvalt,” lisas lektor Martin Mooses.

Viiekordse triatloni läbimisel võetud analüüsid. “Paar päeva enne võistlust määrasime Raidu maksimaalse hapnikutarbimise näitaja ja tegime keha koostise ning vereanalüüsid. Võistluse vahepeal tehtud pauside ajal kaalusime teda, et saada tema seisundist paremat ülevaadet. Jooksvalt fikseerisime tarbitud söögi ja joogi. Pärast võistlust kordasime samu teste, mis enne võistlustki ning jälgisime taastumist,” rääkis Suvi. (Joonis: Silva Suvi)

“See pingutus on ajaliselt niivõrd pikk ja ekstreemne, sellepärast on oluline, et energia kulu ning teiselt poolt selle saamine toidu ja joogiga oleks tasakaalus. Vastasel juhul mõjub see negatiivselt mitmetele verenäitudele ning seeläbi ka sportlase töövõimele.

Raidu verenäitajatest oli näha, et pingutuse ajal tema organismi glükoosi ja uurea tase väga palju ei kõikunud. See kinnitab, et toidu ja joogiga saadud ning teiselt poolt kulutatud energia olid tasakaalus ja sellepärast ei toimunud suuri muutusi ka tema kehakoostises. Kuid ta on mulle rääkinud, et ühes raskes treeninglaagris sattus ta kord nii suurde energiadefitsiiti, et isegi tema habeme- ja küüntekasv peatus,” rääkis Suvi.

Kui keha kulutab ülipika pingutuse ajal rohkem energiat kui toidu-joogiga juurde saab, siis väga piltlikult väljendades hakkab keha iseennast sööma ehk energiaks tarbima ja lihasmassi vähendama.

Terminoloogiliselt ei ole see täpne, aga sisuliselt lagundab energiavaeguses organism energia saamiseks ise enda valke ehk lihaseid, mis põhjustab sportlasel ka kehakaalu langust. Raiduga seda ei juhtunud, sest kui sportlasel on söömise joomisega saadud ning pingutusega kulutatud energia tasakaalus, siis keha lihaseid lagundama ei hakka. Nii suudab sportlane ka pingutust paremini taluda.

Viiepäevasel treeningkatsumusel tarbis Rait päevas keskmiselt 11000 kilokalorit – see on tohutu kogus spordigeele ja toitu, mis muudavad lõpuks isegi neelamise valulikuks. Võrdluseks: tavaline mees tarbib päevas keskmiselt 2400 kilokalorit. Loe Raidu toitumisest põhjalikumalt tema ajaveebist “Eesti ultratriatlon: 84 erinevat toiduartiklit 110 tunni jooksul” ja “Eesti ultratriatlon: 110 tundi sportimist = tavainimese 24 päeva energiakulu” (Allikas: Silva Suvi)

Sinisega Rait Ratasepa kreatiini kinaasi näit viiekordse triatloni ajal. Mõõdetud enne treeningvõistluse algust; vahetult pärast ujumist, jalgrattasõitu ja jooksmist ning 24 tundi, 48 tundi ja seitse päeva pärast pingutuse lõppu. Punane joon näitab võrdluseks Raiduga samaealiste meeste normaalset kreatiini kinaasi taset. (Allikas: Silva Suvi)

Kolmas informatiivne verenäitaja, mida Suvi Ratasepa katsumuse ajal jälgis oli kreatiini kinaas. Tegemist on ensüümiga, mis näitab skeletilihaste kahjustuse ulatust.

Verepilti vaadates oli hämmastav, kui kiiresti taastumine aset leidis,” kõneles Suvi.

Jooniselt on näha, et Raidul jõudis kreatiini kinaas pärast jooksu 5600 ühiku juurde, mis näitab tõsist lihaskahjustust. Ent pärast ujumist ja rattadistantsi ei olnud see näitaja veel oluliselt üle normi tõusnud.

Ühelt poolt peegeldab see sportlase väga head treenitust, teiselt poolt spordialade erinevat olemust. Jooksmine on põrutav tegevus ja kahjustab rohkem lihaseid, mistõttu on ka kreatiini kinaasi näit veres peale jooksu oluliselt kõrgem kui peale pikka ujumist või jalgrattasõitu.

“Ent 24 tunni möödudes oli Raidu lihaskahjustuse marker oluliselt langenud ja 48 tunni järel juba normi ülemise piiri lähedal.”

“See on huvitav, sest mõnedel sportlastel on see näitaja sageli 24 tundi pärast pikka ja pingutavat jooksu veelgi kõrgem kui vahetult pärast jooksu, kuid Raidu näitajad viitavad samal ajal juba taastumisele,” lisas Martin Mooses.

“Inimesed, kes jooksevad oma esimesi maratone, taastuvad nendest tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, enne kui uuesti tavapäraste jooksutreeningutega alustada suudavad,” lisas Suvi. “Rait taastus viiekordsest triatlonist praktiliselt nädalaga. Sellepärast julgeb ta ka kõigest kolm nädalat pärast kolmekordset Saksa triatloni startida Šveitsis kümnekordsel distantsil.”

Tulekul kümnekordne triatlon

Eesti katsumuse ajal tehtud analüüsid edastasid teadlased Ratasepale, mille alusel ta planeeris 29. juulil toimunud Saksamaa kolmekordset võistlust. Seal ei olnud tegu enam lihtsalt ränkraske 678-kilomeetrise distantsi läbimisega, vaid Eesti ultratriateet võitles end 33 tunni ja 40-minutilise lõpuajaga poodiumi teisele astmele. Teda edastas vaid 26 minutit kiirem olnud sakslane Richard Widmer.

Kusjuures, oli harukordne, et Saksamaal mahtus esikolmik 1 tunni ja 16 minuti sisse. Näiteks eelmisel aastal lahutas samal võistlusel esimest ja kolmandat kaheksa ja pool tundi. Tänavuse võistluse stardinimekirjas üles antud 46-st võistlejast jõudsid 35 finišisse ette nähtud ajalimiidis – 58 tunni sees.

Nüüd, napilt kolm nädalat hiljem, on nii Ratasepp kui ka tema põhiline rivaal Saksamaa kolmekordse triatloni üldvõitja Widmer, valmis alustama Šveitsis kümnekordset triatloni. See tähendab kümnel järjestikusel päeval ühe täispika triatloni – 3,8 km ujumist, 180 km ratast ja 42,2 km jooksu – läbimist.

Ratasepaga kaasasõitval sporditeaduste doktorandil Silva Suvil on sellise võistluse korralduse üle hea meel, sest igahommikune start ja -õhtune finiš tõotavad ka viieliikmelisele abimeeskonnale, nagu sportlastelegi, regulaarseid unetunde.

“Eesti võistluse puhul oligi minu jaoks kõige raskem see, et kuna kogu distants läbiti järjest, siis korralikku pikka ööund meil ei olnud. Magamatus osutus üpris väsitavaks,” tõdes Suvi. Ta muigab ja lisab, et sellest hoolimata valitses neil positiivne õhkkond. Sellele aitas kaasa Raidu lemmikspordilaul, mille kuulmine tõi kogu meeskonnale naeratuse näole. “Seda Noorkuu Spordilaulu kuulas ta laboris jalgrattal vändates väga tihti ja ka puhkepausidest ärgates aitas just see lugu jälle rajale minna. Tõsi, meis tekitas see lõpuks ka parasjagu tüdimust.”

Muusikapala võtab sõnadega “see ei ole võistlus, kus määrab koht /.../ tähtis pole võitja, sest võidab sport” suuresti kokku ka Rait Ratasepa suhtumise enda ettevõetud katsumustesse.

Rait Ratasepa kommentaar:

Ultratriatleet Rait Ratasepp on osalenud mitmes Tartu sporditeadlaste uuringus ja otsinud ka ise koostöövõimalusi, et oma tervisel silma peal hoida ja tulemusi parandada.

Ratasepp ise ütles, et uuringutes osalemine pakub talle endale samuti väga suurt huvi: “See annab mulle võimaluse enda kohta rohkem teada saada ning paremini mõista, kuidas mu keha ekstreemsetele olukordadele reageerib, nendega kohaneb ja nendest taastub.”

Ta lisas, et Eesti ultrakatsumuse ajal läbi viidud uuring andis talle palju teadmist ja kindlust tema võimete (sh taastumisvõime) ning toidumenüü kohta. “Selle teadmisega oli mul kõigest kuus nädalat pärast Eesti katsumust oluliselt lihtsam ja kindlam Saksa ultratriatloni starti minna ning see väga edukalt lõpetada. Eesti ultralt toitumise ja taastumise kohta kogutud teabe loodan enda kasuks tööle panna ka 10-päevasel Šveitsi ultratriatlonil.“


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otse kell 14: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    Eile

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Korp! Sakala meeste tervise konverents otsib vastuseid ja täna kell 14 saab vaadata otseülekannet konverentsist ka ERR Novaatorist.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    Eile

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus
    01.11

    Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.