Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud

Süüa tuleb normaalselt ja mitmekesiselt, liikuda piisavalt ja siis ei tohiks kaaluga probleemi olla. (Foto: cc photoshare/Creative Commons)
Meelis Süld, "Huvitaja"
8.02.2017 11:35
Allikas: Vikerraadio
Rubriik: Tervis

Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

Olgu see veregrupi dieet, taimetoitlus, kaalujälgimise programm või suhkrut vältiv dieet - ekstreemne söömisharjumuste muutmine lööb tulevikus kindlasti välja muid tervisehädasid. Kümneid aastaid biokeemikuna töötanud Zilmeri sõnul on normaalne kaalu langetuse rütm kaks kilo kuus. "Pange tähele, selline langetus ei tekita tervisele probleeme ka tuleviku jaoks," rääkis professor Vikerraadio saates "Huvitaja".

Zilmer soovitab tähele panna inimest, kes kiitleb kiire 15-kilose kaalulangusega ja temaga uuesti viie või kuue aasta pärast rääkida. Ta on kindel, et sel inimesel on terviseprobleemid. Mõistagi annab kaalulangetus tugeva positiivse emotsiooni, aga pikas perspektiivis on kiire kaalulangetus tervist kahjustav.

"Enamasti ei saadagi aru, et dieet on tervist rikkuv, sest kahju väljendub alles mitme aasta pärast." Zilmer meenutab, et kui USA-s vaadati tagasi inimestele, kes osalesid kaalujälgijate projektis (ja kellest suur osa oli selle lõpetanud), selgus, et väga paljud on tüsedamad kui projekti alustades.

Juhul, kui kaalu tuleb langetada, peaks esimesena üle vaatama toiduportsjonite suurused. Kaloreid väga täpselt lugeda polegi vaja, aga kui juhtub, et kaal tõesti tõuseb, tuleks üle vaadata ka võrrandi teine pool ehk füüsiline aktiivsus. Seega: kas sisse söödud energia ka kõik ikka kulutatud saab?

Väga mõttekas ei ole ka veregruppide järgi toitumine ehk veregrupi dieedi pidamine. Zilmer märgib, et esiteks on teadus niivõrd palju edasi arenenud, et nelja või viie grupi asemel on teada üle 30. "Inimesed on elanud maailmas liigina väga kaua, veregrupid on lihtsalt tehniline kokkulepe." Zilmer toob näite, et meie eel-eellased sõid teadmata veregruppidest ja kuna nad jäid kenasti ellu, ei tasu arvata, et taolist dieeti praegugi aretada tuleks.

Kaks rusikareeglit

1) Söömine peab olema normaalne ehk toitainete tarbimine tasakaalus.
2) Suuremas ülekaalus peab olema taimne osa, loomne toit vähemuses.

Ülekaal või rasvumine?

Seda, kas inimene peaks kaalu muutma, ollakse harjunud määrama tema kehamassiindeksi kaudu. Zilmer rõhutab, et kuigi inimesed on paika pannud mõõtsüsteemid, kuidas inimeste kaalu ja seeläbi tervislikkust mõõta, pole mõtet parameetritesse mahtumisega end liialt vaevata. "Peaksite vaatama, mis teie kaal on ja kas teil sellega seoses on probleeme." Kehamassi indeks 26, mis justkui viitab kergele ülekaalule ei pruugi tähendada otsest terviseriski.

Samas ei ole kahtlustki, et kehamassiindeks 30 ja enam (ehk rasvumise tase), kaasnevad ka tervislikud probleemid. Aga indeksi jälgimisest tervisele järelduste tegemiseks üksi kindlasti ei piisa, sest rasvunuks võidaks lugeda ka inimene, kes on lühike, jämedate luude ja massiivsete lihastega.

"Ülekaalulise määratlus on hea signaal selleks, et [anda märku]: hea inimene, ära jõua rasvunute sekka." Aga et ülekaalulisuse piiri ületamine automaatselt ka tervisehädasid hakkaks ajendama, pole veel kuskil tõendatud.

Kas harrastussportlane peaks söögisedelit muutma?

Nii pea, kui inimene teeb trenni, saavad lihased mikrotraumasid, molekulaarseid kahjustusi, mida me tegelikult ei tunne. "Mõistlik on need likvideerida," märgib Zilmer ja soovitab mõelda valkude lisatarbimisele. Kas selleks peaks ostma valgulisandit? Ei, on Zilmeri vastus konkreetne.

Mõõduka koormusega treeningu ehk näiteks tund aega rattaga sõites sobib taastumiseks suurepäraselt 330 ml Helluse keefiri.

Keefiris on kõrgkvaliteetsed valgud, mis aitavad parandada lihase mikrokahjustusi, samuti taastuvad keefiri abil veevarud.

"See on üks lihtsamaid ja mõnusamaid taastusvahendeid. Aga see peaks toimuma 10 min jooksul pärast treeningpingutuse lõppu. Sel juhul garanteerite selle, et organism saab korralikult aminohappeid ja molekulaarsed valgutraumad saavad n-ö koristatud."

Kas on mõttekas osta mustikamahla, millel pole enam värvi?

See pole väga mõttekas, sest need ühendid, mis huuli ja näppe värvivad, on meile väga tervislikud. Seega võib arvata, et joogis ei ole enam nii palju häid aineid alles, kui tema hind võiks viidata. Parem kaaluda, kas sama raha eest saaks osta peotäie marju, mis annavad rohkem kasulikke aineid. Alati eelistada terveid marju.

Kas taimsed valgud on loomsetega võrdsed?

Biokeemiliselt saab kinnitada, et on olemas kõrgväärtuslikud valgud ja natuke vähemväärtuslikud valgud. Kuna meie organism ei tooda osasid endale vajalikke aminohappeid, tuleb need hankida toiduvalkude kaudu. Zilmeri sõnul on just loomses valgus aminohappeid piisavalt ja ka meie kehavalkudele sobivas vahekorras. "Aga taimsetele valkudele ei tasuks liiga teha," lisas ta. Neis on samavõrd oluline panus vitamiinidesse jmt ainete omandamisse.

Zilmer märkis veel, et vaid taimsest toidust elamine pole organismile absoluutselt ohtudeta, sest siis tuleks leida toidule lisandeid, millest, muide, on osa pärit siiski loomsest allikast.

Kas see on normaalne, kui kõva ajutöö järel tuleb suur söögiisu?

Aju vajab päevas 140 kuni 160 grammi glükoosi ehk suhkrut. Muuseas, on ajurakke, mis töötavadki vaid suhkru abil. Kui ajul on intensiivsem tööperiood, hakkab organism tõesti natuke enam nõudma süsivesikuid. Kuna süsivesikud seostuvad meile enamasti ka mõnusa maitsega, hakatakse tahtma rohkem toitu. Selles pole midagi paha, tuleb vaid jälgida, et ka füüsiline aktiivsus oleks piisav.

Zilmer soovitab süüa tumedat-mõru šokolaadi - see stimuleerib ajutööd. Muide, see, et suhkur oleks tervisele kahjulik, ei pea ka täies ulatuses paika, sest näiteks erütrotsüüdid toimivadki vaid suhkru abil.  

Kõigi soovituste ja dieetide puhul rõhutas Zilmer aga korduvalt: kui oled täiskasvanud inimene, kel lapsed saadud, ei saa keegi keelata dieetide ja söömisharjumiste muutmise katsetamist - see voli jääb endiselt igaühele.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.