Teadlased leidsid kogemata vähiga võitlemise vahendi
Stanfordi ülikooli teadlased avastasid, et aneemia ehk kehvveresuse ravis rakendatavaid raua nanoosakesi saab kasutada ka muuks: nende abil on võimalik immuunsüsteemi õhutada kasvajat ründama.
Uuritud nanoosakesed on juba praegu kasutusel rauapreparaatides ferumoksütooli süstelahusena, millega ravitakse rauavaegusaneemiat. Hiirtega tehtud uuringus selgus, et see lahus õhutab teatud immuunrakke ehk kasvajaseoselisi makrofaage vähirakke hävitama.
Seega on võimalik, et neid nanoosakesi saab kasutada lisavahendina olemasolevates vähi raviviisides. Äsja ajakirjas Nature Nanotechnology kirjeldatud uurimusest ilmneb, et avastus tehti juhuslikult, kui katsetati võimalust kasutada nanoosakesi omamoodi Trooja hobusena, mille abil keemiaravim hiirte kasvajatesse viia.
Uurimuse juht Heike Daldrup-Link ütles, et see avastus tuli uuringurühmale üllatusena, kuid ta loodab, et leitud mõju võib avalduda ka inimeste ravis.
Teadlaste rühm korraldas eksperimendi kolme hiiregrupiga: eksperimentaalgrupile süstiti nanoosakesi koos keemiaravimiga, kontrollrühmale süstiti nanoosakesi ilma keemiaravimita ja veel ühele kontrollgrupile ei süstitud kumbagi. Teadlased tegid ootamatu avastuse: kontrollrühmas, kus süstiti ainult nanoosakesi, oli kasvaja areng pidurdunud.
Makrofaagid uuesti rünnakule
Toimunus selguse saamiseks tegid teadlased mitmeid lisakatseid. Rakkudega eksperimenteerimine petri tassis näitas, et nanoosakeste vähivastaseks mõjuks on vajalikud immuunrakud, mida kutsutakse kasvajaseoselisteks makrofaagideks. Rakukultuurides, kus makrofaage polnud, ei avaldanud raua nanoosakesed vähirakkude vastu mingit mõju.
Juba enne seda uurimust oli teada, et tervetes inimestes olevad kasvajaseoselised makrofaagid avastavad ja söövad üksikuid kasvajarakke. Kuid samas võivad suured kasvajad saada need immuunrakud enda kontrolli alla võtta, peatada nende rünnakud ja panna nad selle asemel eritama valke, mis hoopis soodustavad vähi arengut. Uurimuse käigus ilmnes, et raua nanoosakesed panevad makrofaagid taas kasvajat ründama.
Lisaks tõestasid teadlased rinnavähi hiiremudeli abil, et kehakaalule vastavaks kohandatud ferumoksütooli dooside abil saab pärssida kasvaja arengut. Varasemad uuringud on näidanud, et nanoosakesed püsivad kehas ligi kuus nädalat ning uus uuring näitas, et ühe nanoosakeste doosi vähivastane mõju kadus ligi kolme nädalaga.
Teadlased uurisid ka seda, kas nanoosakesed võiksid peatada vähi leviku. Väikerakk-kopsuvähi hiiremudelis ilmnes, et nanoosakesed piirasid kasvaja levikut maksas. Maks on nii inimestel kui ka hiirtel üks peamisi elundeid, kuhu kasvajad sageli teistest vähikolletest levivad. Veel ühes katses, kus uuriti vaid metastaasi maksas, vähendas ennetav ravi nanoosakestega enne kasvajarakkude organismi viimist märkimisväärselt maksakasvajate suurust.
Tulevased ravivõimalused
Uurimuse tulemuste põhjal oleks võimalik teha mitmeid inimkatseid. Näiteks vajavad potentsiaalselt metastaatilise kasvaja kirurgilist eemaldamise järel vajavad patsiendid sageli keemiaravi, kuid peavad selle raviga ootama, kuna ei suuda taluda kemoteraapia raskeid kõrvalmõjusid. Raua nanoosakestel puuduvad keemiaravi toksilised kõrvalmõjud, mis viitab võimalusele rakendada seda ravi patsientidel operatsioonijärgsel taastumisperioodil.
“Me usume, et seda saaks kasutada ajal, mil patsient on pärast operatsiooni üsna haige ja takistada nii kasvajat levimast, kuni ravitavad on suutelised kemoteraapiat taluma,” sõnas Daldrup-Link.
Nanoosakesed võivad samuti aidata haigeid, kelle kasvajaid pole võimalik täielikult eemaldada. “Kui pärast operatsiooni jäävad alles veel mõned kasvajarakud, oleks meie arvates abi sellest, kui nendesse kohtadesse süstida raua nanoosakesi ja meie immuunsüsteem võib need väiksemad kasvajarakud ise hävitada,” ütles Daldrup-Link.
Kuna need nanoosakesed on juba ravivahendina lubatud, saab neid kiiremini ka inimkatsetel kasutusele võtta.
Samuti aitavad uued avastused täpsemalt uurida nanoosakeste ja ravimite kombinatsioone. “Paljudes uurimustes kasutavad teadlased nanoosakesi kõigest ravimite transpordivahenditena,” rääkis Daldrup-Link. “Kuid võib selguda, et nanoosakestel on varjatud omadusi, mida me ei märka muidu kui nanoosakesi endid lähemalt uurides.”
Uuring ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology
Toimetaja: Virgo Siil
Allikas: Phys.org