Tippsport pärsib mehe viljakust, muretsema peaksid aga harrastussportlased

Harrastussportlased peaksid hoolega jälgima, mida treeningute kõrval tarbivad. Spordijookides võib olla varjatud nimede all steroide, mis hiljem tervisele (näiteks viljakusele) halba mõju avaldavad. (Foto: Wikimedia Commons)
Marju Himma, Helsinki
5.07.2016 6:46
Rubriik: Tervis

Endiste tippsportlaste tervisekäitumise mõju viljakusele on uuritud enam kui 20 aastat ning selle põhjal võib öelda: väga intensiivne ehk tippsport pärsib sugulist viljakust, kuid see taastub pärast tippspordist loobumist. Palju tõsisem on aga seni väheuuritud valdkond – väga intensiivselt treenivad harrastussportlased.

Turu ülikooli dotsent Antti Perheentupa, kes on uurinud endiste tippsportlaste viljakust, kirjeldab, et vaadates praegu näiteks 60-aastaseks saanud sportlasi, võib julgelt teha üldistuse: sport on tervisele kasulik.

Erinevatele varasematele uuringutele tuginedes toob Perheentupa välja, et endistel tippsportlastel esineb oluliselt vähem südameveresoonkonna haigusi, diabeeti, kõrgevereõhu tõbe. Isegi vähem kopsuvähki, seda ka hilisemas elus suitsetama hakanud sportlaste hulgas.

Uurija täpsustas, et nende endiste sportlaste, kes tegelevad nädalas vähemalt 2,5 tundi mõõduka aeroobse spordiga, suremusrisk on 19 protsenti madalam.

Viljakus pärast tippsporti

Perheentupat on aga huvitanud ka see, kuidas mõjutab tippsport ning selles sageli kasutatavad lisaained, iseäranis anaboolsed steroidid, mehe (aga ka naise) viljakust. Ta tegi sel teemal tänavusel Euroopa reproduktiivmeditsiini aastakonverentsil ettekande ning jagas oma mõtteid ka ERR Novaatorile antud intervjuus.

Tippspordi puhul on erinevatest uuringutest teada, et väga intensiivne treening, eriti veel kombinatsioonis anaboolsete steroididega, vähendab oluliselt meeste viljakust. Viljakus- ehk reproduktiivorganeid mõjutava treeningu vähendamisel ning lisaainete ärajätmisel aga viljakus taastub. Seega on Antti Perheentupa sõnum: (tipp)spordil ei ole pikaajalist negatiivset mõju viljakusele.

Pikaajaline tervisemõju noortele teadmata

Samas toob ta kiirelt juurde tõsiasja, et see kehtib väljaarenenud ehk täiskasvanud sportlaste puhul. Samuti on teemat rohkem uuritud mees- kui naissportlaste hulgas.

Teismeliste naissportlaste puhul toob Perheentupa välja, et väga intensiivne treening ning ebapiisav toiduga saadav energia võib just tüdrukute tervist mõjutada.

Näiteks liiga väike kehamassiindeks, pidev alatoitumus ja pingeline treening võivad viia menstruaaltsükli häireteni, mis omakorda võib mõjutada naise viljakust aastate pärast. Rääkimata mõjust, mida võib avaldada steroidide manustamine veel lõplikult välja arenemata organismile. Sel teemal napib paraku uuringuid.

Keskealised ületreenivad mehed

Teine teema, millel napib uuringuid, kuid mis üha põletavamalt päevakorda kerkib, on keskealiste intensiivselt treenima asuvate meeste ja naiste viljakus.

Soomes on väga intensiivselt treenivaid harrastusportlasi üha rohkem, toob Perheentupa oma koduriigi peal näite. “Ei ole midagi hullu, kui inimene, kes on nooruses teinud sporti, alustab sellega uuesti keskeas,” märgib ta.

Paljude jaoks võib aga intensiivne treenimine olla esmakordne. Perheentupa rõhutab siinkohal, et ületreenimine on kindlasti terviserisk ning treeninguga liialdama kipuvad just kestvusalasid, näiteks triatloni valivad mehed.

Jõutreeningus esineb ületreenimist vähem, kuid seal on terviseriskiks hoopis toidulisandid, iseäranis anaboolsed steroidid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Anaboolsed steroidid (AAS) on meesuguhormoonid, mis parandavad valguainevahetust ja aitavad suurendada lihasmassi. Need pole sugugi ainsad lisaained, mida tippsportlaste dopingu hulgast leiab. Oluliselt hullem on lugu harrastussportlastega, kes sageli võtavad toidulisanditega enesele teadmata ka suure hulga väga erinevaid steroide, märgib Perheentupa.

“Reaalsus on see, et need, kes võtavad anaboolseid steroide, võtvad ka “miljonit” muud ainet,” sedastab uurija. Ta kirjeldab ühe 32-aastase kulturisti juhtumit, kelle kehast leiti pärast äkksurma kümneid erinevaid aineid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Perheentuba toob teise näite 30ndates naisterahvast, kes jõudis tema juurde erinevate hormonaalsete häirete tõttu. Selgus, et fitnessiga tegelev naine oli tarbinud oma kaasaga samu valgusegusid, mis aga talle teadmata sisaldasid anaboolseid steroide ning ajasid segamini tema hormonaalse tasakaalu.

Nagu ka varem öeldud, taastub endiste meestippsportlaste suguline viljakus umbes kahe aasta jooksul. Naiste puhul on see uurimata valdkond. Kindlasti tuleks aga nii tüdrukute kui poiste puhul olla anaboolsete steroidide kasutamisega ettevaatlik, sest nende mõju veel väljaarenemata reproduktiivorganitele ja hormoonsüsteemile on uurimata ning selle kahjustamine võib lõppeda viljatusega.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.