Tippsport pärsib mehe viljakust, muretsema peaksid aga harrastussportlased

Harrastussportlased peaksid hoolega jälgima, mida treeningute kõrval tarbivad. Spordijookides võib olla varjatud nimede all steroide, mis hiljem tervisele (näiteks viljakusele) halba mõju avaldavad. (Foto: Wikimedia Commons)
Marju Himma, Helsinki
5.07.2016 6:46
Rubriik: Tervis

Endiste tippsportlaste tervisekäitumise mõju viljakusele on uuritud enam kui 20 aastat ning selle põhjal võib öelda: väga intensiivne ehk tippsport pärsib sugulist viljakust, kuid see taastub pärast tippspordist loobumist. Palju tõsisem on aga seni väheuuritud valdkond – väga intensiivselt treenivad harrastussportlased.

Turu ülikooli dotsent Antti Perheentupa, kes on uurinud endiste tippsportlaste viljakust, kirjeldab, et vaadates praegu näiteks 60-aastaseks saanud sportlasi, võib julgelt teha üldistuse: sport on tervisele kasulik.

Erinevatele varasematele uuringutele tuginedes toob Perheentupa välja, et endistel tippsportlastel esineb oluliselt vähem südameveresoonkonna haigusi, diabeeti, kõrgevereõhu tõbe. Isegi vähem kopsuvähki, seda ka hilisemas elus suitsetama hakanud sportlaste hulgas.

Uurija täpsustas, et nende endiste sportlaste, kes tegelevad nädalas vähemalt 2,5 tundi mõõduka aeroobse spordiga, suremusrisk on 19 protsenti madalam.

Viljakus pärast tippsporti

Perheentupat on aga huvitanud ka see, kuidas mõjutab tippsport ning selles sageli kasutatavad lisaained, iseäranis anaboolsed steroidid, mehe (aga ka naise) viljakust. Ta tegi sel teemal tänavusel Euroopa reproduktiivmeditsiini aastakonverentsil ettekande ning jagas oma mõtteid ka ERR Novaatorile antud intervjuus.

Tippspordi puhul on erinevatest uuringutest teada, et väga intensiivne treening, eriti veel kombinatsioonis anaboolsete steroididega, vähendab oluliselt meeste viljakust. Viljakus- ehk reproduktiivorganeid mõjutava treeningu vähendamisel ning lisaainete ärajätmisel aga viljakus taastub. Seega on Antti Perheentupa sõnum: (tipp)spordil ei ole pikaajalist negatiivset mõju viljakusele.

Pikaajaline tervisemõju noortele teadmata

Samas toob ta kiirelt juurde tõsiasja, et see kehtib väljaarenenud ehk täiskasvanud sportlaste puhul. Samuti on teemat rohkem uuritud mees- kui naissportlaste hulgas.

Teismeliste naissportlaste puhul toob Perheentupa välja, et väga intensiivne treening ning ebapiisav toiduga saadav energia võib just tüdrukute tervist mõjutada.

Näiteks liiga väike kehamassiindeks, pidev alatoitumus ja pingeline treening võivad viia menstruaaltsükli häireteni, mis omakorda võib mõjutada naise viljakust aastate pärast. Rääkimata mõjust, mida võib avaldada steroidide manustamine veel lõplikult välja arenemata organismile. Sel teemal napib paraku uuringuid.

Keskealised ületreenivad mehed

Teine teema, millel napib uuringuid, kuid mis üha põletavamalt päevakorda kerkib, on keskealiste intensiivselt treenima asuvate meeste ja naiste viljakus.

Soomes on väga intensiivselt treenivaid harrastusportlasi üha rohkem, toob Perheentupa oma koduriigi peal näite. “Ei ole midagi hullu, kui inimene, kes on nooruses teinud sporti, alustab sellega uuesti keskeas,” märgib ta.

Paljude jaoks võib aga intensiivne treenimine olla esmakordne. Perheentupa rõhutab siinkohal, et ületreenimine on kindlasti terviserisk ning treeninguga liialdama kipuvad just kestvusalasid, näiteks triatloni valivad mehed.

Jõutreeningus esineb ületreenimist vähem, kuid seal on terviseriskiks hoopis toidulisandid, iseäranis anaboolsed steroidid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Anaboolsed steroidid (AAS) on meesuguhormoonid, mis parandavad valguainevahetust ja aitavad suurendada lihasmassi. Need pole sugugi ainsad lisaained, mida tippsportlaste dopingu hulgast leiab. Oluliselt hullem on lugu harrastussportlastega, kes sageli võtavad toidulisanditega enesele teadmata ka suure hulga väga erinevaid steroide, märgib Perheentupa.

“Reaalsus on see, et need, kes võtavad anaboolseid steroide, võtvad ka “miljonit” muud ainet,” sedastab uurija. Ta kirjeldab ühe 32-aastase kulturisti juhtumit, kelle kehast leiti pärast äkksurma kümneid erinevaid aineid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Perheentuba toob teise näite 30ndates naisterahvast, kes jõudis tema juurde erinevate hormonaalsete häirete tõttu. Selgus, et fitnessiga tegelev naine oli tarbinud oma kaasaga samu valgusegusid, mis aga talle teadmata sisaldasid anaboolseid steroide ning ajasid segamini tema hormonaalse tasakaalu.

Nagu ka varem öeldud, taastub endiste meestippsportlaste suguline viljakus umbes kahe aasta jooksul. Naiste puhul on see uurimata valdkond. Kindlasti tuleks aga nii tüdrukute kui poiste puhul olla anaboolsete steroidide kasutamisega ettevaatlik, sest nende mõju veel väljaarenemata reproduktiivorganitele ja hormoonsüsteemile on uurimata ning selle kahjustamine võib lõppeda viljatusega.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Otse kell 14: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    Eile

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Korp! Sakala meeste tervise konverents otsib vastuseid ja täna kell 14 saab vaadata otseülekannet konverentsist ka ERR Novaatorist.

  • foto
    Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
    Eile

    Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

  • foto
    Kuidas panna ülekaalulised jalgpallifännid päevapealt oma tervisest hoolima?
    02.12

    Lühike vastus on, et sellega, mis neid ükskord oma tervise unarusse jätma pani – kirg jalgpalli vastu. Norra sporditeaduste kooli teadlased töötasid välja programmi EuroFIT, millega panna osa meeste jalgpalliarmastusest ka nende tervise kasuks tööle, andes nende käsutusse nii oma lemmiku jalgpalliklubi väljaku kui ka treenerid.

  • foto
    Tervise edendamise kampaaniad ei pruugi oma sihtgruppi kõnetada
    02.12

    Olgugi et valitsused kulutavad iga-aastaselt tervise edendamise kampaaniatele suuri summasid, ei pruugi need täita oma eesmärki, sest kõnetavad ennekõike neid, kes on tervisega seotud probleemidest juba teadlikud, märkis projekti PoHeFa koordinaator Anette Schulz Budapestis, Ungaris toimuval konverentsil "Nutrition and Physical Activity: How European Union Countries Contribute to Public Health Priorities Including Obesity".

  • foto
    Autism pole seotud gripivaktsiiniga  
    02.12

    Peaaegu 200 000 lapse uurimise käigus selgus, et autismi oht ei suurenenud lastel, kelle ema oli raseduse ajal nakatunud grippi või saanud gripivaktsiini, kirjutab The Scientist.

  • foto
    HIV-i saab diagnoosida ka koduse testiga
    01.12

    HI viirust saab diagnoosida ka kodus tehtava testiga, mille täpsus on 99,7 protsenti.

  • foto
    ''Kolme vanemaga'' laste teel seisavad uued takistused
    01.12

    Suurbritanniast võib saada peagi esimene riik maailmas, mis lubab seadusandlikul tasandil selgesõnaliselt asendada raskete pärilike haiguste ennetamiseks kunstlikul viljastamisel munarakus vigased mitokondrid terve doonori omadega. Värske töö näitab samal ajal, et aeg-ajalt võib pikema aja jooksul isegi käputäis rakku jäänud vigaseid mitokondreid terved välja süüa.

  • foto
    Sport on tervislik? Mitte ilmtingimata
    01.12

    Kuigi kõikjal propageeritakse valjuhäälselt, et sport on tervislik, siis ilmtingimata see nii ei ole, rääkis Tampere UKK instituudi tervise edendamise uuringute keskuse endine teadusdirektor Pekka Oja. Igasugune füüsiline tegevus ei mõju tervisele ühtemoodi ja kõva sporditegemine pole kaugeltki kõige parem viis oma tervist turgutada.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Kristi Krebs ja geneetikaga allkirjastatud ravimiretsept
    30.11

    Ravimeid tehakse hetkel keskmisele inimesele. Inimeste ainulaadsuse tõttu ei tea seetõttu ka arst ravimit välja kirjutades, kas ja kuidas see patsiendile üldse mõjub. Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks reageerivad inimesed ravimitele erinevalt ja kuidas kasutada neid teadmisi edaspidi ravimisel.

  • foto
    TTÜ akustikateadlased uurivad võimalusi automüra summutamiseks
    29.11

    Pidevas mürakeskkonnas elamine kahjustab immuunsüsteemi ja vähendab vaimset võimekust ning selleks ongi oluline otsida lahendusi, kuidas summutada näiteks auto või mootorratta müra. Sellega tegelevad Tallinna tehnikaülikooli akustikateadlased.

  • foto
    Noorte veri ei pruugi vananemisest päästa
    27.11

    Veres peitub vägi. Vähemalt kui uskuda keskajast pärinevaid Ida-Euroopa rahvajutte ja hilisemaid vampiiridest kubisevaid romaanikesi. Reaalsus on aga märksa keerukam. Kui esialgsed loomkatsed vihjasid, et noorte veri leevendab tõesti vanematel liigikaaslastel vananemise sümptomeid, näitab värske töö, et noortele laastavalt mõjuv protseduur parandab vanemate olukorda imevähe.

  • foto
    Röövbakterid hävitavad ravimresistentseid mikroobe  
    24.11

    Sebrakaladega tehtud katsed kinnitavad, et teistest bakteritest toituvat mikroobi Bdellovibrio bacteriovorus saab kasutada mitmete antibiootikumide suhtes resistentsuse omandanud haigustekitaja Shigella tõrjumiseks.

  • foto
    Antibiootikumiretsepti saamine telefoni teel on vastastikuse usalduse küsimus
    24.11

    Eestis kirjutavad perearstid teiste Euroopa riikidega võrreldes antibiootikume oluliselt vähem välja. Samal ajal esineb meil patsientide sõnul ja perearstide kinnitusel praktikat, kus antibiootikume kirjutatakse välja ka telefoni teel. Kuigi see ei pruugi tunduda päris õige, on spetsialistide sõnul siin omadki kaalutluskohad ning sajaprotsendiliselt seda valeks pidada tegelikult ei saa.

  • foto
    Teedrajav Eesti uuring juhatab meeste viljatuse põhjusteni
    22.11

    Suuremahuline, üle 8000 meest hõlmanud uuring ilmus teaduspublikatsiooni kohta ebatavaliselt mahukana. Tavaliselt 14-leheküljelisi kliinilisi meditsiiniartikleid teadusajakirjades ei avaldata.

  • foto
    Nanomaterjal võib kiirendada haavandite ravi
    21.11

    Haavandid põhjustavad pikaajalist töövõimetust, kõrget suremust ja on rahaliseks koormaks ka tervishoiusüsteemile. 2011. aastal kannatas kogu maailmas krooniliste haavade käes 40 miljonit inimest. Tänapäeval ravitakse selliseid raskeid haavu antibiootikumide või haavasalvidega, ent mõlemal on omad puudused. Tartu ülikooli teadlased arendavad haavaravi efektiivsemaks muutmiseks antimikroobseid ja raviainet sisaldavaid nanokiududest katteid.

  • foto
    Teadlikkus enneagsetest sündidest on jätkuvalt madal
    17.11

    Ülemaailmselt sünnib iga kümnes laps enneaegselt. Vaatamata aga enneaegsete sündide suurele osakaalule on ühiskonna teadlikus enneaegsesusest jätkuvalt madal.

  • foto
    Uudne kapsel hõlbustab ravikuuride läbiviimist
    17.11

    Kindla graafiku alusel regulaarselt tablettide neelamine võib olla väljakutseks isegi nooremale põlvkonnale, saati siis näiteks Alzheimeri tõbe põdevatele vanuritele. Rühm teadlasi on loonud nüüd suu kaudu manustatava kapsli, mis püsib aeglaselt arstirohtu vabastades soolestikus mitmeid nädalaid. Lahendust saaks kasutada ka malaaria tõrjumiseks.

  • foto
    Pessimism osutab südamehaigusse suremise ohule  
    17.11

    Soomes läbiviidud keskealiste ja vanemate meeste ning naiste uuringust ilmnes, et pessimism on tugev riskitegur südame koronaartõvest põhjustatud surmades. See ei tähenda siiski, et optimism südamehaigusse suremise eest kaitseks.

  • foto
    Video: kuidas piirata liigset suhkrutarvitamist
    16.11

    Ülekaalulisusega seonduvate terviseprobleemide vähendamiseks tuleb pöörata muu hulgas pilk magustatud jookide vähendamise poole. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt annaks parimaid tulemusi mitmekülgne meetmete pakett. Eesti Toiduliidu hinnangul pole magustatud jookide täiendav maksustamine õigustatud.

  • foto
    Doktoritöö: alkoholi tarbimist mõjutavad geenid, sünniaegne keskkond ja suhted
    16.11

    Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Tartu ülikooli doktorant Mariliis Vaht uuris täna kaitstud doktoritöös geneetika ja keskkonna mõju alkoholitarbimisele. Ta leidis, et lisaks geneetilistele eelsoodumustele mõjutab probleemset alkoholitarbimist ka periood, millal inimene sündinud on.

  • foto
    Degeneratiivsed ajuhaigused on ühiskonna vananemisega kaasnev kaasaja "epideemia"
    15.11

    Arenenud riikides on inimese keskmine oodatav eluiga jõudsasti pikenenud: 20. sajandi jooksul on lisandunud eluaastaid poole võrra, ja ka käesoleval sajandil need trendid jätkuvad. Kui maailmas ja Euroopa riikides on alates 2000. aastast elupikkusele lisandunud keskmiselt 5 aastat, siis Eestis 7 aastat. See on meie inimeste oodatava eluea kasvatanud isegi pisut pikemaks kui Euroopas, paraku küll endiselt lühemana meestel, kuid tasapisi on vahe vähenemas.

  • foto
    Diabeediliidu juhataja: paljud Eesti diabeetikud pole oma haigusest teadlikud
    14.11

    Esmaspäeval, 14. novembril tähistatakse rahvusvahelist diabeedipäeva. Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes nentis, et umbes pooled Eesti diabeetikud ja eeldiabeediga inimesed pole oma haigusest teadlikud.

  • foto
    Lapseeas põetud gripp võib päästa linnugripi pandeemiast
    14.11

    Lapseeas esimesena läbipõetud gripiviirus jätab immuunsüsteemile jälje, mis pakub sarnaste gripitüvede vastu täiendavat kaitset terveks ülejäänud eluks. Paraku pärsib see immuunsuse teket teise geneetilisse rühma kuuluvate gripiviiruste vastu, näitab värske uuring.

  • foto
    Ajuliides taastas halvatud ahvide käimisvõime
    10.11

    Šveitsi teadlased esitlevad aju seljaajuga ühendavat liidest, mis võimaldas seljaaju vigastuse tõttu osaliselt halvatuks jäänud ahvidel kõndima hakata juba nädal pärast traumaatilist vahejuhtumit. Sarnasel viisil inimeste ravimiseni on jäänud parimal juhul veel paar aastat.

  • foto
    Riigikontroll: paljude laste haigused jäävad õigel ajal märkamata
    10.11

    Eesti laste tervishoiukorraldust tuleb kiiresti muuta, sest laste haigusi ei märgata piisavalt vara ning eelkooliealistest ja koolilastest käib vaid väike osa piisavalt tihti arsti juures, selgus riigikontrolli auditist.

  • foto
    Eesti sporditeadlaste uuring: kas kofeiin parandab sooritusvõimet ka kuumas?
    08.11

    Lugusid sellest, kuidas Tartu suusamaratoni finiši eel pakutud tass kanget kohvi on aidanud lõpuni pingutada, on rääkinud ja kuulnud tuhanded rahvasportlased. Seda, et kofeiin võib parandada vastupidavuslikku töövõimet, on näidanud ka mitmed teadusuuringud. Kuid selline positiive mõju paistab kehtivat vaid tavakeskkonnas, kuumas see kaob.

  • foto
    Ulatuslik meediakajastus pidurdab gripi levikut
    03.11

    Meedial on (vähemalt enda arvates) võimu muuta inimeste käitumist, kukutada valitsusi ja ennetada katastroofe. Ajakirjanduse, sotsiaalmeedia ja gripipuhangute vahelist dünaamikat uurinud teadlased järeldavad, et kuigi meediakajastuse ning gripi leviku vahel on tõepoolest seos, on veel vara nimetada seda põhjuslikuks.

  • foto
    Inauguratsiooniloeng: millised on viimased edusammud ajuhaiguste uurimises?
    03.11

    Rahvastik vananeb ja sellega tõusevad päevakorrale ajuhaigused. Ajuhaigustest ja arengutest nende uurimisel rääkis inauguratsiooniloengul Tartu ülikooli neuroloogia professor Pille Taba.

  • foto
    Tervislikuks liikumiseks linnas tuleb valida sobiv kiirus
    01.11

    Soovite tervise eest hoolitseda ja rohkem jala või jalgrattal ringi liikuda, kuid liikuda on seejuures vaja linnapiirkonnas, kus õhk on saastunud? Sellisel juhul hingate ju liikumist harrastades hoolega sisse ka kahjustavaid heitgaase. Kuid selliseski keerukas olukorras on võimalik valida optimaalne lahendus.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.