Haigestumine Zika viirusesse võib mikrotsefaaliaga päädida ühel juhul sajast
Prantsuse Polüneesia näitel möödunud aastal Ladina-Ameerikas jõuliselt levima hakanud Zika viirusega seostatava mikrotsefaalia esinemissagedust uurinud epidemioloogid järeldavad, et haigusesse nakatunud rasedate loodetel tekivad kolju ja aju arenguhäired ühel juhul sajast.
Töörühm rõhutab seejuures, et 2013–2014 saareriiki tabanud epideemia põhjal ei saa veel väita, et sama peab peab paika ka teistes Zikast puudutatud riikides. Prantsuse Polüneesia rahvaarv jääb 270 000 piirile. Viirus suutis toona nakatada 66 protsenti elanikkonnast. Samal ajal tähendab suhteliselt väike rahvaarv, et erinevalt Brasiiliast suudeti mikrotsefaalia selle esinemisel diagnoosida enamikel loodetel ja vastsündinutel kui mitte kõigil juhtudel.
Leitud esinemissagedus erineb kuu alguses Brasiilias läbiviidud uuringu omast, millest märgati 42 Zika viirusesse nakatanud raseda ultraheliga uurimisel ebaharilikult väikeseid päid, lootekesti või närvikahjustuste märke 29 protsendi loodete puhul. Samas ei eristatud seal mikrotsefaaliat selgelt teistest võimalikest arenguhäiretest.
Henri-Pierre Mallet ja Arnaud Fontanet juhitud töörühm nendib, et uurimuses rakendust leidnud Prantsuse Polüneesia terviseandmetest pole võimalik välja lugeda, kas mikrotsefaalia diagnoosi saanud laste emad olid Zika viirusesse nakatunud. Küll aga toovad nad välja, et enne epideemiat diagnoositi mikrotsefaaliat korra kümne tuhande sünni kohta. Aastatel 2013–2015 ulatus juhtumite arv aga kaheksani. Seitse juhtumit esines neljal kuu vältel enne epideemia lõppu.
Autorid märgivad üheprotsendiline risk on võrreldes tsütomegaloviiruse (13 protsenti) või rubella (38–100 protsenti) poolt kujutatavaga suhteliselt madal. Samas on aga Zika viiruse haigestumus ka oluliselt kõrgem.
Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa