Tartu teadlased arendavad uudset HIV-i testi

Video
Marju Himma
22.09.2016 16:06
Rubriik: Tervis

Eestis jätkub endiselt HI-viirusesse nakatumine. Hea uudis on aga see, et Tartu ülikooli teadlased on kindlaks teinud selle ühiskonna osa, kus viirus praegu aktiivselt levib. Samas on nad ka välja töötamas uudset testi, mis võimaldaks viirust ja nakatumise aega senisest täpsemalt määrata.

Professor Irja Lutsari HIV-i uurimisrühma teadlased võtsid ette otsida vastust küsimusele, kas Eesti HIV-i epideemia koosneb haigetest, kes on ammu nakatunud ja keda lihtsalt ei ole diagnoositud, või nakatumine jätkub.

Selgus, et need, kes arsti juurde tulevad, on enamasti värskelt nakatunud. Seega võib HI-viirusesse levikut pidada Eestis jätkuvalt epideemiaks.

Osana Briti, Ukraina ja Poola kolleegidega läbi viidud koostööst vaatasid ka Tartu ülikooli teadlased kõiki Eestis 2013. HIV diagnoosi saanud haigeid*. Nende proovidele tehti kaks testi, mis määravad antikehade aviidsust ehk seda, kuidas seonduvad antikehad viirusega. HIV-i uurimisrühma teadur Radko Avi selgitas, et kui viirusinfektsioon on juba n-ö vana, siis HIV-i vastaste antikehade ja viiruse vahel on suurem aviidsus kui siis, kui nakatumine on toimunud hiljuti.

See teadmine on oluline määramaks, kas tegu on värskelt nakatunud inimese või pikemaajalise viiruse kandjaga. Seda seose tugevust mõõtes saab öelda, kas inimene on nakatunud viimase 130 päeva jooksul või enne seda.

„40 protsenti 2013. aastal aastal diagnoositutest oli nakatunud viimase viie kuu jooksul,“ ütles Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. See fakt viitab jätkuvale epideemiale.

Viirus ei tule Eestisse välismaalt

Lääne-Euroopas on märgata trendi, et üha rohkem tuuakse nakkust sisse välisreisidelt sealhulgas Aasiast ja Aafrikast. Samuti võivad HI-viirust kaasa tuua migrandid.

Eestis aga levib HI-viiruse alatüüp CRF06_cpx, mis erineb Lääne-Euroopa B-alatüübist. Just selle pinnalt tuleb teadmine, et nakkus levib Eesti sees. Teisisõnu ei ole tegu välismaalt sisse toodud nakkusjuhtudega.

„Need ei ole inimesed, kes tooksid haigust sisse Aafrikast, Euroopast või Aasiast,“ märkis Irja Lutsar. „Meie oma HIV-positiivsed nakatavad uusi inimesi,“ jätkas Radko Avi.

Miks see teadmine oluline on? Teades, millise emakeele, elukohaga ja vanusega inimeste hulgas viirus levib, on võimalik teha sellest lähtudes ennetustööd. Piltlikult öeldes ei ole kasu Lääne-Eestile suunatud eestikeelsest ennetuskampaaniast, kui enamik uusi nakkusi on Harjumaal ja Ida-Virumaal.

„Ei ole mingit mõtet teha ilusat eestikeelset filmikest HIV-i ennetusest, kui see populatsioon ei saa esiteks eesti keelest aru või kellel ei ole üldse võimalik seda filmi vaadata,“ selgitas Lutsar. Ennetustöö on HIV-i epideemiale odavaim ja tõhusaim lahendus, leiavad teadlased.

Paratamatult levib HI-viirus praegu juba algsest levikurühmast ehk süstivate narkomaanide hulgast ka ülejäänud elanikkonna hulka.

Radko Avi kirjeldas, et kui epideemia algusaastatel levis viirus süstitavaid narkootikume kasutavate inimeste hulgas, siis praegu on üle poole uutest nakatumisjuhtudest hoopis seksuaalse kontakti teel.

Uudse testi arendamine

Senised HIV nakkuse kestvust määravad testid on suunatud peamiselt Lääne-Euroopas enim levinud HI-viiruse alatüüpide tuvastamiseks. Nende testidega jääb seega alati väike võimalus, et test ei anna päris õigeid tulemusi Eestis leviva CRF06_cpx alatüübi kohta.

Tartu ülikooli HIV uurimisrühma teadlastel on aga väljatöötamisel uudne test, mis ei sõltu HIV-i alatüübist ning mis suudab väga täpselt ära öelda, millal inimene nakatus.

Selleks järjendatakse konkreetse inimese veres olevad paljude HI-viiruste genoomid. Kuna HI-viiruse geneetiline materjal muutub aja jooksul mitmekesisemaks, on võimalik selle põhjal võimalik öelda kui kaua on see inimene olnud nakkuse kandja.

Kui antikehade testiga saab määrata, kas tegu on varajase või hilise nakkusega, siis uue ehk geneetilise materjali mitmekesisuse testiga võiks aasta täpsusega öelda, kui kaua on inimene nakatunud olnud.

„Mingis mõttes on see samm edasi personaalmeditsiinis. Kui muidu räägitakse isiku- või patsiendipõhisest personaalmeditsiinist, siis praegusel juhul võime rääkida isikute viiruste personaalsest uurimisest,“ kirjeldas Avi.

Praegu jooksevad Eesti teadlased võidu paljude suurte rahvusvaheliste genoomikakeskustega. Muul maailmal on lisaks HIV-ile ka mitmeid muid konkureerivaid haigusi, mille testimine arendamist vajab, mistõttu ehk taolist testi ei püüa keegi arendama hakata. Eesti jaoks on aga HIV-i levik väga aktuaalne teema ning arendatav test oleks maailmas uudne ja võiks pakkuda tubli konkurentsi praegu olemas olevale antikeha-põhisele testile.

Testi arendamise tarvis on teadlased taotlenud erinevaid grante, lootuses teha uuringut senisest kiiremini ja suurema rühmaga.

Kas teadsite, et:

  • HIVi andmekogus on registreeritud ligikaudu 70 protsenti Eesti HIV-positiivsetest.
  • Arvuliselt enim on HIV-positiivseid Tallinnas, kuid suhtarvuna elanikkonda on HIV-positiivseid enim Ida-Virumaal.
  • 40 protsenti 2013. aastal nakatunutest olid viiruse saanud viimase viie kuu jooksul.

*Sel teemal on teadlastel ilmumisel artikkel teadusajakirjas.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu ''organ'', ''uus'', ''avastasid'' ja ''teadlased''. Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.

  • foto
    Ravim aitab hambaaugul ise paraneda
    10.01

    Küll oleks hea, kui kõik hambaaugud ise ära paraneksid, nii et hambaarst ei peaks neid parandama kehavõõrast materjalist täidisega. Nüüd ongi briti teadlased avastanud, mida teha, et nii oleks, vähemalt mõnel määral.

  • foto
    Grippi haigestumine kasvab, haripunkt on alles ees
    06.01

    Grippi haigestunuid on praegu palju, kuid haripunktist on veel vara rääkida, sest järgmisel nädalal algab kool ja see tõstab ka haigestujate arvu, ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

  • foto
    Vahemeremaade road hoiavad aju suurema
    06.01

    Vanematel inimestel läheb aju väiksemaks. Kuid nüüd tuleb välja, et neil vanematel inimestel, kes järgivad Vahemere-äärsetes maades levinud toitumistavasid, väheneb ajumaht aeglasemalt.

  • foto
    Vanemate ülekaal pidurdab laste varajast arengut
    05.01

    Tugev ülekaalulisus ja rasvumus ei kasvata ainult inimeste riski haigestuda näiteks südame ja veresoonkonna haigustesse ning II tüüpi diabeeti, vaid võib pidurdada nende imiku- ja maimikueas olevate laste vaimset arengut. Oma mõju on ka isade ülekaalul.

  • foto
    Gripp on sel talvel nõudnud Eestis neli inimelu
    05.01

    Eesti kolme suurema haigla andmetel on gripi tõttu tänavu talvehooajal surnud neli inimest, kes kõik kuulusid riskirühma, olid vanuses üle 70 ja vaktsineerimata.

  • foto
    Hoiatus: poes müüdav õnnetina sisaldab tervisele ohtlikku pliid
    31.12

    Tartu ülikooli arheoloog Ragnar Saage ostis 2010. aastal poest hobuserauakujulised “õnnetina” kangid ning on nendega mitu aastat järjest õnne valanud. Kahe aasta eest osteti TÜ arheoloogia laborisse spektromeeter, mille kalibreerimisel sai “õnnetina” keemilist koostist analüüsitud ning selgus, et tegu on hoopis pliiga, mis on tervisele ohtlik.

  • foto
    Uudne geenimuutmistehnika paljastas HI-viiruse nõrgad küljed
    27.12

    Kuigi HIV pole enam surmatõbi, tõstavad viiruse muteerumiskiiruse tõttu ikka ja jälle pead ravile allumatud viirusetüved. Rühm teadlasi on leidnud nüüd uudset geenimuutmistehnikat kasutades viis inimese geeni, mille rivist väljalöömine paneb viiruse levikule piirid, kuid ei kahjusta seejuures inimeste rakke. Leid annab vihjeid geeniteraapiate ja püsivama mõjuga ravimite loomiseks.

  • foto
    Sünnikodu metsaääres ennustab paremat vastupanu allergiatele
    2016

    Kolige maale, võtke koer ja jooge kodus kasvatatud lehma piima. Kuigi allergiate vältimiseks võivad sellised soovitused tunduda kummalised, võib säärane elukeskkond väga varajases nooruses aidata tõesti allergiaid ja autoimmuunhaiguseid vältida.

  • foto
    Suur diabeediuuring näitab, et laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
    2016

    Lapsed, kes puutuvad varases elus kokku erinevate mikroobidega, on teatud haiguste suhtes rohkem kaitstud. Nii ütleb hügieenihüpotees. Puhtus on nuhtlus ka laste esimest tüüpi diabeedi puhul, kinnitab pea kümme aastat kestnud Eesti, Soome ja Venemaa Karjala vastsündinute ja väikelaste uuring.

  • foto
    Teaduspalavik, 3/3: Tants ümber DNA
    2016

    Heidame DNA abil pilgu tulevikku. Kas DNA võimaldab aastasadade pärast paljastada, kus tegime pikemal teekonnal olles metsapeatuse või mida sõime pargipiknikul või kas geenidoping saab lahutamatuks osaks spordist? Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

  • foto
    Haigekassa ja Tartu ülikooli raport: ravikvaliteet on hea, kuid arenguruumi jagub
    2016

    Haigekassa ja Tartu ülikooli koostöös valmis ravikvaliteedi raport, milles võeti luubi alla mitmed rahvusvaheliselt võrreldavad indikaatorid, mis lubaksid teha järeldusi Eesti ravitaseme kohta. Kokkuvõtlikult tõdeti, et üldiselt on Eestis ravikvaliteet hea, kuigi mõnes valdkonnas arenguruumi jagub. Eesmärgiks seatakse, et kvaliteet oleks suurte keskhaiglate ja maakondlike raviasutuste vahel ühtlasem.

  • foto
    Viirustel on kasulikum naisi hellemalt kohelda
    2016

    Naised on väärtuslikud. Seda mitte ainult inimeste jaoks. Uus analüüs viitab, et osa haigustekitajatest on kohastunud laiema leviku huvides tekitama naistel leebemaid sümptomeid, parandades sellega oma väljavaateid nakatada raseduse või imikute rinnaga toitmise ajal nende järeltulijaid.

  • foto
    Jooksjate aju on sidusam
    2016

    Jooksmine on kasulik ja mitte ainult jalgadele, vaid ka peale. Ameerikas tehtud uuringust ilmneb, et jooksuharrastajatel toimib aju kooskõlalisemalt kui neil, kes jooksu ei harrasta.

  • foto
    Toitumisteave pakendil: kuidas teadlikult vältida tervist kahjustavat
    2016

    Teisipäevast on Euroopas kohustuslik esitada toidupakenditel toitumisalast teavet. Peamine probleem inimeste toitumise juures on liigne soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete tarbimine.

  • foto
    Sporditeadlane: kuidas peatada laste liikumisaktiivsuse langust?
    2016

    Just sellisele küsimusele otsis vastust kaks aastat tagasi alanud liikumisfoorumite sari. Regulaarsed mõttevahetused on tänaseks jõudnud kehalise kasvatuse õppimise ja õpetamise jõulise ümberkujundamiseni. Eesmärgiks on uus, 2020. aastal rakenduv kehalise kasvatuse ainekava, mille läbinud õpilased kujuneksid liikumist armastavateks täiskasvanuteks.

  • foto
    Bakalaureusetudengite kaal kasvab
    2016

    Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

  • foto
    Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
    2016

    Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse.

  • foto
    Rasvhapped kiirendavad vähi levikut
    2016

    Vähktõvest vabanemisel saab sageli kaalukiviks kasvajarakkude levimine oma algsest koldest teistesse organitesse ja kehaosadesse. Rühm teadlasi leiab nüüd, et metastaasi soodustab kasvajarakkude pinnal avalduva valgu CD36 kaudu rasvarikka toidu söömine.

  • foto
    Eesti teadlased said jälile üllatavale raseduse katkemise põhjusele
    2016

    Raseduse iseeneslikku katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Naise ja kogu pere jaoks on see ootamatu ja kurb sündmus, millega kaasneb nii füüsiline kui emotsionaalne stress. Sellega seonduvaid stressreaktsioone aitab paljuski leevendada teadmine, miks rasedus katkes ning ka see, kui ostakse ära hoida suuremaid ja tõsiseimaid tüsistusi. Raseduse katkemises omab olulist rolli väike geeniperekond, leidsid Tartu ülikooli inimgeneetikud värskelt ilmunud teadusartiklis.

  • foto
    Laste insuldi põhjused on seni teadmata, kuid taastusravi paraneb
    2016

    Insult – see on ju vanade inimeste haigus! Ei, keskealiste ületöötanud meeste haigus ikka ka. Ent kas teadsid, et igal aastal läheb insuldi diagnoosiga Eesti sünnitusmajadest koju kolm kuni neli vastsündinut?

  • foto
    Pähklid peletavad haigusi
    2016

    Täna rõõmustame pähklisõpru. Teadlased on läbi analüüsinud suure hulga varem tehtud toitumise ja tervise alaseid uuringuid ning jõudnud järeldusele, et peotäis pähkleid päevas võib mõnegi tõsise haiguse eemal hoida.

  • foto
    Magusaine ohustab hiirte tervist
    2016

    Arvate, et olete kaval ja tarbite tavaliste karastusjookide asemel nn dieetjooke, et pääseda liigsest suhkrust? Tühjagi! Ameerika teadlaste hiirkatsed näitavad, et kunstlik magusaine aspartaam võib samuti tõsta kehakaalu ja tekitada kroonilisi tervisehädasid.

  • foto
    Sotsiaalne staatus mõjutab immuunsüsteemi tööd
    2016

    Üksindus ja tõrjutus teeb haigeks. Süüdistada ei saa aga vaid sellega seonduvaid halbu harjumusi, nagu liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, vaid tervisele võib kehvasti mõjuda juba sotsiaalne staatus iseeneses, viitavad makaakidega tehtud katsed.

  • foto
    Video: mitte ainult Meeste Tervise konverents
    2016

    Kas mees on mehhaaniline masin? Kuidas olla iseenda psühholoog? Mida jälgida liikumisel ja toitumisel, et püsida terve, tugev ja viljakas? Neile ja teistele küsimustele otsisti vastuseid laupäeval toimunud Korp! Sakala meeste tervise konverentsil.