Tartu teadlased arendavad uudset HIV-i testi

Video
Marju Himma
22.09.2016 16:06
Rubriik: Tervis

Eestis jätkub endiselt HI-viirusesse nakatumine. Hea uudis on aga see, et Tartu ülikooli teadlased on kindlaks teinud selle ühiskonna osa, kus viirus praegu aktiivselt levib. Samas on nad ka välja töötamas uudset testi, mis võimaldaks viirust ja nakatumise aega senisest täpsemalt määrata.

Professor Irja Lutsari HIV-i uurimisrühma teadlased võtsid ette otsida vastust küsimusele, kas Eesti HIV-i epideemia koosneb haigetest, kes on ammu nakatunud ja keda lihtsalt ei ole diagnoositud, või nakatumine jätkub.

Selgus, et need, kes arsti juurde tulevad, on enamasti värskelt nakatunud. Seega võib HI-viirusesse levikut pidada Eestis jätkuvalt epideemiaks.

Osana Briti, Ukraina ja Poola kolleegidega läbi viidud koostööst vaatasid ka Tartu ülikooli teadlased kõiki Eestis 2013. HIV diagnoosi saanud haigeid*. Nende proovidele tehti kaks testi, mis määravad antikehade aviidsust ehk seda, kuidas seonduvad antikehad viirusega. HIV-i uurimisrühma teadur Radko Avi selgitas, et kui viirusinfektsioon on juba n-ö vana, siis HIV-i vastaste antikehade ja viiruse vahel on suurem aviidsus kui siis, kui nakatumine on toimunud hiljuti.

See teadmine on oluline määramaks, kas tegu on värskelt nakatunud inimese või pikemaajalise viiruse kandjaga. Seda seose tugevust mõõtes saab öelda, kas inimene on nakatunud viimase 130 päeva jooksul või enne seda.

„40 protsenti 2013. aastal aastal diagnoositutest oli nakatunud viimase viie kuu jooksul,“ ütles Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar. See fakt viitab jätkuvale epideemiale.

Viirus ei tule Eestisse välismaalt

Lääne-Euroopas on märgata trendi, et üha rohkem tuuakse nakkust sisse välisreisidelt sealhulgas Aasiast ja Aafrikast. Samuti võivad HI-viirust kaasa tuua migrandid.

Eestis aga levib HI-viiruse alatüüp CRF06_cpx, mis erineb Lääne-Euroopa B-alatüübist. Just selle pinnalt tuleb teadmine, et nakkus levib Eesti sees. Teisisõnu ei ole tegu välismaalt sisse toodud nakkusjuhtudega.

„Need ei ole inimesed, kes tooksid haigust sisse Aafrikast, Euroopast või Aasiast,“ märkis Irja Lutsar. „Meie oma HIV-positiivsed nakatavad uusi inimesi,“ jätkas Radko Avi.

Miks see teadmine oluline on? Teades, millise emakeele, elukohaga ja vanusega inimeste hulgas viirus levib, on võimalik teha sellest lähtudes ennetustööd. Piltlikult öeldes ei ole kasu Lääne-Eestile suunatud eestikeelsest ennetuskampaaniast, kui enamik uusi nakkusi on Harjumaal ja Ida-Virumaal.

„Ei ole mingit mõtet teha ilusat eestikeelset filmikest HIV-i ennetusest, kui see populatsioon ei saa esiteks eesti keelest aru või kellel ei ole üldse võimalik seda filmi vaadata,“ selgitas Lutsar. Ennetustöö on HIV-i epideemiale odavaim ja tõhusaim lahendus, leiavad teadlased.

Paratamatult levib HI-viirus praegu juba algsest levikurühmast ehk süstivate narkomaanide hulgast ka ülejäänud elanikkonna hulka.

Radko Avi kirjeldas, et kui epideemia algusaastatel levis viirus süstitavaid narkootikume kasutavate inimeste hulgas, siis praegu on üle poole uutest nakatumisjuhtudest hoopis seksuaalse kontakti teel.

Uudse testi arendamine

Senised HIV nakkuse kestvust määravad testid on suunatud peamiselt Lääne-Euroopas enim levinud HI-viiruse alatüüpide tuvastamiseks. Nende testidega jääb seega alati väike võimalus, et test ei anna päris õigeid tulemusi Eestis leviva CRF06_cpx alatüübi kohta.

Tartu ülikooli HIV uurimisrühma teadlastel on aga väljatöötamisel uudne test, mis ei sõltu HIV-i alatüübist ning mis suudab väga täpselt ära öelda, millal inimene nakatus.

Selleks järjendatakse konkreetse inimese veres olevad paljude HI-viiruste genoomid. Kuna HI-viiruse geneetiline materjal muutub aja jooksul mitmekesisemaks, on võimalik selle põhjal võimalik öelda kui kaua on see inimene olnud nakkuse kandja.

Kui antikehade testiga saab määrata, kas tegu on varajase või hilise nakkusega, siis uue ehk geneetilise materjali mitmekesisuse testiga võiks aasta täpsusega öelda, kui kaua on inimene nakatunud olnud.

„Mingis mõttes on see samm edasi personaalmeditsiinis. Kui muidu räägitakse isiku- või patsiendipõhisest personaalmeditsiinist, siis praegusel juhul võime rääkida isikute viiruste personaalsest uurimisest,“ kirjeldas Avi.

Praegu jooksevad Eesti teadlased võidu paljude suurte rahvusvaheliste genoomikakeskustega. Muul maailmal on lisaks HIV-ile ka mitmeid muid konkureerivaid haigusi, mille testimine arendamist vajab, mistõttu ehk taolist testi ei püüa keegi arendama hakata. Eesti jaoks on aga HIV-i levik väga aktuaalne teema ning arendatav test oleks maailmas uudne ja võiks pakkuda tubli konkurentsi praegu olemas olevale antikeha-põhisele testile.

Testi arendamise tarvis on teadlased taotlenud erinevaid grante, lootuses teha uuringut senisest kiiremini ja suurema rühmaga.

Kas teadsite, et:

  • HIVi andmekogus on registreeritud ligikaudu 70 protsenti Eesti HIV-positiivsetest.
  • Arvuliselt enim on HIV-positiivseid Tallinnas, kuid suhtarvuna elanikkonda on HIV-positiivseid enim Ida-Virumaal.
  • 40 protsenti 2013. aastal nakatunutest olid viiruse saanud viimase viie kuu jooksul.

*Sel teemal on teadlastel ilmumisel artikkel teadusajakirjas.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kardioloog: Eesti inimesed on tervemad kui 99 aastat tagasi
    Eile

    Eesti inimesed on tänapäeval tervemad kui olid vabariigi algusaastail, ütles kardioloog Jaan Eha vabariigi aastapäeval ETV-le antud intervjuus.

  • foto
    Tänavune Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaat on sporditeadlane Martin Mooses
    23.02

    Tartu ülikooli kergejõustiku didaktika lektorit Martin Moosest tunnustatakse 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumiga. Tartu ülikooli sihtasutus annab stipendiumi üle täna ülikooli aulas toimuval Eesti Vabariigi kontsertaktusel.

  • foto
    Eesti lapsed istuvad koolis ülemäära palju, teadlased pakuvad lahenduse
    23.02

    Kümme Tartu kooli on koos Tartu ülikooli liikumislaboriga kaasa tegemas Liikuma Kutsuva Kooli programmi. Kes mäletab kooliajast seda, et koridoris jooksmine on keelatud, on meeldivalt üllatunud, nähes kuidas praegu lapsi vahetundides jooksma, tantsima või suisa turnima meelitatakse.

  • foto
    Kas ööund on võimalik magada 40 minutiliste tsüklitena?
    21.02

    Soolopurjetajad, kes üksinda purjelaeva roolis ookeane ületavad, väidavad, et on. Ja selle tõestuseks teevad nad seda kuude kaupa. Kuidas mõjub tsükliline magamine inimese tervisele ja kas seda on ohutu harrastada ka igapäevaelus? Uneekspertide hinnangul on see ohtlik ja tervistkahjustav, kuid võimalik.

  • foto
    Peentolm põhjustab enneaegseid sünde
    20.02

    Ainuüksi 2010. aastal sai maailmas õhureostusega seostada vähemalt 2,7 miljonit enneaegset sündi.

  • foto
    "Vana" toit lühendab eluiga
    19.02

    Hallid juuksed, kortsud ja kiilaspäisus – märgid vananemisest on tihti kõigile näha. Suur osa elusorganisme surmani tõukavatest muutustest tekib aga silmale nähtamatul tasandil. Eluea pikkust võivad uue uurimuse kohaselt lühendada isegi toidus peituvad molekulaarsed kahjustused.

  • foto
    Teaduslikult disainitud paast vähendab ohtlike haiguste riski
    17.02

    Toitumises suuremaid muudatusi tegemata on võimalik langetada eluohtlike haiguste ohtu. Selleks tuleb kõigest iga paari kuu järel teha viiepäevane eriline dieet.

  • foto
    Treeningujärgne lihasvalu on ohumärk
    15.02

    Harjumatult koormavale treeningule või muule kehalisele tegevusele järgnev lihasvalu on keha sõnum, et vigastuste vältimiseks tuleks nüüd puhata.

  • foto
    Vastsündinud ei hakka enam B-hepatiidi vaktsiini esimesel elupäeval saama
    10.02

    Kehtiva immuniseerimiskava järgi vaktsineeritakse B-viirushepatiidi vastu esimese annusega universaalselt kõiki vastsündinuid nende esimesel elupäeval, kuid 2018. aastast eeldatavasti jõustuv kord lükkab vaktsineerimise hilisemaks.

  • foto
    Eesti teadlased tegid läbimurde papilloomiviiruse ravimite arenduses
    10.02

    Tartu ülikooli ja selle spin-off-ettevõtte Icosagen Cell Factory teadlased avastasid uudse viisi, mis võib oluliselt kiirendada inimese papilloomiviiruse vastase ravimi väljatöötamist. Uus rakuline seiresüsteemi aitab jälgida inimese papilloomiviiruse kasvu ja ravimite mõju viirusele, seda tutvustati teadusajakirjas PLOS Pathogens.

  • foto
    Prinditav mikrokiip diagnoosib haigusi vähem kui sendi eest
    09.02

    Haiguste diagnoosimiseks tuleb sageli arstidel teha analüüse, mis nõuab üksikute rakkude omaduste uurimist. See võib maksta halvimal juhul sadu eurosid. Stanfordi ülikooli teadlased esitlevad nüüd 20 minutiga prinditavat mikrokiipi, mille omahind jääb alla ühe sendi.

  • foto
    Biokeemik: kõik kiiret kaalulangetust lubavad dieedid on kahjulikud
    08.02

    Ükskõik, milline dieet, mis imekiiret kaalulangetust lubab, võib küll toimida, kuid pikas perspektiivis mõjub see tervisele kahjulikult, sest nii ränk muutus on organismile raske, rääkisTartu ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Ühtlasi vastab professor küsimustele kaalulangetusest, treenimisest ja taimetoitlusest.

  • foto
    Lahutus mõjub küpses eas naise tervisele hästi
    07.02

    Kui varasemad uuringud on toonud välja abielu või kooselu üldiselt positiivse mõju tervisele, siis värskest USA ülikoolide teadlaste uuringust selgub, et oma roll on mängida vanusel ning menopausi läbi teinud naiste tervisele mõjub lahkuminek hoopis positiivsena, abiellumisel on aga mõju kehakaalule ja alkoholitarbimisele.

  • foto
    Salmonella parandab ohvri söögiisu
    01.02

    Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

  • foto
    Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist
    01.02

    Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

  • foto
    Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest
    31.01

    Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

  • foto
    Alkoholireklaam tõesti tõukabki noori rohkem purjutama
    31.01

    Noored, kes puutuvad keskmisest rohkem kokku alkoholireklaamiga, purjutavad teistest rohkem ning õhutavad ka kaaslasi jooma, selgub värskest rahvusvahelisest ülevaateuuringust.

  • foto
    Doktoritöö annab riskigrupi lastele lootust diabeedist hoidumiseks
    31.01

    Autoantikehad on tuntud kurjakuulutajad, ent Jaanika Kärner kinnitab Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööga ka nende headust.

  • foto
    Inimese-sea hübriidid peibutavad piiramatu organivaruga
    30.01

    Siirdamiskõlbulike organite nappusele lahendust otsivad teadlased esitlesid esimest korda sea ja inimeste rakkudest koosnevaid embrüoid. Katsed annavad lisakindlust, et tulevikus on võimalik kasvatada inimelundeid koduloomades.

  • foto
    Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst
    27.01

    Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

  • foto
    Tüviraku-uurija: loomades kasvatatud inimorganeid võib näha 7 – 8 aasta pärast
    26.01

    Organidoonorite nappusele lahendust otsivad ameerika ja jaapani teadlased siirdasid esimest korda roti sisemuses kasvatatud hiire kõhunäärme päris hiirde. Liikidevaheline orgaanidoonorlus hoidis raske diabeedi all kannatavaid närilisi elus enam kui aasta. Teistes loomades kasvatatud organites võib peituda võti ka inimorganite põua leevendamiseks.

  • foto
    Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem
    25.01

    Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

  • foto
    Vanametallist potid-pannid ohustavad tervist
    24.01

    Alumiiniumnõudest, mis on tehtud ümbertöödeldud vanametallist, võib toitu eralduda tervisele kahjulikke aineid.

  • foto
    Rasedusaegne tüsistus võib hilisemas elus põhjustada südamehaiguse
    24.01

    Rasedatel esinev tüsistus ehk preeklampsia võib edaspidises elus olla südamehaiguse põhjus, mistõttu asutakse USA-s hoolikamalt uurima selle tüsistuse all kannatanud vastseid emasid.

  • foto
    Mobiilne mikroskoop muudab telefoni vähisensoriks
    18.01

    Täpse vähidiagnoosi panemine ja ravimresistentse tuberkuloosi korral antibiootikumravi määramine nõuab tavaliselt tuhandeid eurosid maksvaid analüüsiseadmeid. Sama töö võiks aga ära teha nutitelefoni külge kinnitatav mikroskoop, näitab rootsi teadlaste uuring.

  • foto
    Sebrakala aju uurimine pakub võimaliku rahutute jalgade sündroomi põhjuse
    17.01

    Inimese liigutustegevused ehk motoorika võib olla tahtmatu ja väljenduda näiteks rahutute jalgade sündroomis. Freiburgi ülikooli teadlaste juhtimisel on aga leitud üks võimalik põhjus, mis seda tahtmatut liigutamist esile kutsub.

  • foto
    Allergoloog: pähkleid tuleb anda juba imikutele
    16.01

    Vanemad peaksid ohtliku pähkliallergia vältimiseks andma lastele väikeses koguses jahvatatud pähkleid juba 4 – 6 kuu vanuselt, soovitab Ameerika Ühendriikide riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut oma uutes toitumisjuhistes. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli lastekliiniku lastearst-allergoloog Kaja Julgelt, mida peaksid kõrva taha panema Eesti lapsevanemad.

  • foto
    Tšillides surma vastu: teravad toidud parandavad tervist
    16.01

    Terava toidu söömine võib pikendada meie eluiga. Äsja ilmunud suures edasivaatavas uuringus leiti seos tšillipipra söömise ja suremuse vähenemise vahel. Teravamaitseliste toitude eelistajate seas oli 13 protsenti väiksem suremus peamiselt südamehaiguste või rabanduse tagajärjel.

  • foto
    Epidemioloogiaprofessor: Zika viirusest lähtuv oht pole kadunud
    15.01

    Aasta pärast Ladina-Ameerikas lahvatanud Zika epideemiat on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et viiruse ja inimloodetel nähtavate arenguhäirete vahele saab tõmmata põhjusliku seose. ERR Novaator vestles hiljuti avaldatud tõendeid kokkuvõtva ülevaate valguses Zika uuringute tuleviku teemadel töö juhtivautori, Berni ülikooli epidemioloogiaprofessori Nicola Low'ga.

  • foto
    Mesenteeria ehk kuidas meedia uue organi leidis
    11.01

    Soolekese, mesenteer ja soolekinnisti – veel nädal tagasi ei teadnud ma, mida ükski neist mõistetest tähendab. Õnneks ilmusid nende kõrval meediasse abivalmilt konteksti loomiseks märksa tuttavamad sõnad nagu "organ", "uus", "avastasid" ja "teadlased". Nädal hiljem ja pärast tosina e-kirja vahetamist ei saa ma aga endiselt kindel olla, kas minu sisemuses tuksleb uus elund või mitte.