Antibiootikumiresistentsus on arvatust põlisem nähtus
Niipea kui Lõuna-Ameerika džunglist mõni senitundmata indiaanihõim avastatakse, leidub kohe hulk teadlasi, kes soovivad neid iga pidi läbi uurida. Kasvõi sinnamaani välja, et vaadata, mis neil kõhus on.
Nüüd on rühm Ameerika Ühendriikide ja Venezuela teadlasi.lähemalt uurinud, millised bakterid elutsevad ühe hiljuti avastatud väikese indiaanihõimu liikmete kehades ja üllatunud selle üle, et neil bakteritel on antibiootikumresistentsus ehk vastupanuvõime nii mõnegi antibiootilise ravimaine suhtes.
Üllatav on see seetõttu, et see mõnesajaliikmeline jamomami indiaanlaste hulka kuuluv hõim arvatakse elanud olevat mitu tuhat aastat ilma muude inimestega kokku puutumata. Nende mägihõimlaste kehabakterite kollektsioon on aga teadlaste sõnul üks mitmekesisemaid, mis inimestelt kunagi leitud.
Teadlased eesotsas Maria Dominguez Pavloga New Yorgi ülikoolist oletavad, et antibiootikumresistentsuse geenid, mis 2009. aastal avastatud indiaanlaste naha-, suu- ja soolebakteritelt leiti, võivad seal esineda ainult seetõttu, et indiaanlased on koos toiduga kogemata sisse ssöönud niisuguseid mullabaktereid, mis toodavad antibiootilisi aineid looduslikul moel.
Järelikult siis, kirjutavad teadlased ajakirjas Science Advances, ei tarvitse kehabakterite resistentsus antibiootikumide suhtes olla sugugi alles viimasel ajal tekkinud nähtus, vaid olla esinenud juba ammugi enne seda, kui inimesed teadlikult antibiootilisi ravimaineid sisse võtma hakkasid. Tänapäeval valmistab bakterite üha laialdasem antibiootikumresistentsus üha suuremat muret, sest vähendab ravimite tõhusust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa