Koolieas tarbitud kanep ja alkohol võivad pärssida hilisemat akadeemilist võimekust
Alaealised, kes põhi- ja keskkooli ajal kanepit ja alkoholi tarvitasid, olid hilisemas elus kehvema akadeemilise sooritusvõime ja vaimse tervisega.
Mittetulunduslik ühendus RAND Corporation tegi hiljaaegu uuringu, milles analüüsis seitsme aasta vältel kogutud andmeid 6509 õpilase kohta Los Angelese ümbruskonna koolides. Andmeid nende laste kohta hakati koguma 2000. aastal ning seire jätkus 2015. aastani, mil need lapsed olid jõudnud ülikooliikka.
Ajakirjas Addiction avaldatud uuringust selgus, et erineva etnilise päritoluga õpilaste hulgas esineb kanepi ja alkoholi tarvitamist üsna samaväärselt. Küll aga on nende tarvitamise mõju valge nahavärviga õpilastele on väiksem kui näiteks afroameerika või ladina-ameerika päritolu noortele.
Kanepit ja alkoholi tarvitanud afroameerika päritolu õpilaste puhul tähendati hilisemas elus kehvemat akadeemilist võimekust, ladina-ameerika päritolu noortel aga esines rohkem füüsilise arengu häireid.
Kriitika: olulisi mõjutegureid arvesse ei võetud
Uuringu kriitikana tuleb aga välja tuua, et vaadati üksnes seoseid laste puhul, kes osalesid ennetusprogrammis CHOICE ning vaadati vaid nende kanepi ja alkoholi tarvitamise seost õppeedukusega.
Samas jäid uuringus tähelepanuta rassiline segregatsioon või ahistamine, perekondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Just need aga võivad oluliselt mõjutada seda, milliseid valikuid laps elus teeb – kas veedab vaba aja huviringis või seltskonnas, kus tarbitakse alkoholi ja kanepit.
Selle uuringu juures tasub aga siiski esile tõsta kvalitatiivset osa ehk seda, milliseid põhjuslikke seoseid tõid uurimisalused ise välja. Näiteks arvas suur osa õpilastest, et kanepi suitsetamine kahjustab vähem tervist kui alkoholi joomine, mistõttu eelistasid õpilased kanepit alkoholile.
Oluline tõdemus
Uuringust selgus ka tõsiasi, et kuigi kanepil ja alkoholil oli valgete kooliõpilaste akadeemilisele võimekusele pealtnäha väiksem mõju, olid need mõjuained just neile kõige enam kättesaadavad.
Siitki peegeldub omajagu tõtt, kuid ka kriitikat uuringu suhtes: valged õpilased on sagedamini pärit ka majanduslikult paremini kindlustatud peredest, mistõttu oli neil lihtsalt rohkem raha mõjuainete ostmiseks.
Uuringu tegijad teevad siiski ettepaneku, et kahjuliku mõju ärahoidmiseks oleks vaja, et lapsevanemad selgitaksid lastele mõnuainete võimalikku kahjulikkust.
Toimetaja: Marju Himma